KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-11402

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama 1

§ 4891lõige 4.

1. Avaldaja esitas 10.11.2015 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 07.12.2015 määrusega rahuldas, tühistades Pärnu Maakohtu 10.11.2015 määruse ja saatis avaldaja 19.10.2015 määruskaebuse menetlusse võtmiseks ning menetlemiseks tagasi maakohtule.
2. Maakohus võttis avaldaja 19.10.2015 määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja 19.10.2015 määruskaebus Pärnu Maakohtu 08.10.2015 määrusele tuleb jätta läbi vaatamata. 9.

§ 664

lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 08.10.2015 määruse puhul ei ole tegemist määrusega, mille peale saab määruskaebust esitada. Selliselt muudab 2

§ 660

kohaselt võib määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 4891

, millele võlausaldaja on oma määruskaebuses tuginenud, reguleerib võlgniku kaebeõigust maksekäsu määruse peale. Kõnealune paragrahv ei sätesta kaebeõigust määrusele, millega maksekäsk tühistatakse ja antakse asi üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Selline tõlgendus on kooskõlas nii paragrahvi pealkirjaga (määruskaebuse esitamine maksekäsu peale) kui ka lõigete 1–3 sisuga, millistes on nimetatud üksnes võlgnikut määruskaebuse esitajana.

§ 4891

lõige 5 ei ole sellise tõlgenduse korral sisutühi, vaid viidatud säte reguleerib edasikaebe korda võlgniku määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale, sätestades, et sellise määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. 11. Eeltoodud tõlgendus on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka elektroonilise maksekäsu kiirmenetluse kui ühe hagita menetluse liigi kontseptsiooniga kehtivas tsiviilkohtumenetluses. Tegemist on hagita menetluse liigiga, milles on võimalik sisse nõuda kuni 6400 euro suurusi eraõigussuhetest tulenevaid rahalisi nõudeid (

§ 481

) ja mille algatamiseks avalduse esitamisel on võlausaldajal alati alternatiivne võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole nö klassikalises hagimenetluses lahendatava hagiavaldusega. Maksekäsu kiirmenetluses kiire ja odavama lahenduse saamiseks saab võlausaldajal olla põhjendatud ootus ainult juhul, kui on täidetud kõik seaduses ettenähtud kiirmenetluse eeldused ja võlgnik vastuväidet ei esita. Eelduste puudumisel (lisaks muudel seaduses sätestatud alustel) jätab kohus kiirmenetluse avalduse rahuldamata ja ka sellise kohtu otsustuse peale ei ole avaldajal õigust määruskaebust esitada (

§ 483lõiked 2 ja 5).

Kolleegiumi hinnangul on maksekäsu kiirmenetluses tegemist võlausaldaja suhtes igati proportsionaalse põhiseaduse (PS) §-s 24 sätestatud edasikaebeõiguse piiranguga, mida õigustavad tema poolt valitud menetluse ökonoomsus ja kiirus. Samuti asjaolu, et kui võlgnik esitab vastuväite, muutub maksekäsu kiirmenetlus hagimenetluseks (kui võlausaldaja ei ole avalduses ise menetluse lõpetamise tahet avaldanud) (

§ 484

, 482 lõige 2) ja võlausaldaja põhiõigus kohtulikule kaitsele (PS § 15 lõige 1 koosmõjus §-ga 14) on seadusandja poolt asjakohaselt tagatud. 12. Eeltoodust tulenevalt ei anna maksekäsu kiirmenetluses võlgniku määruskaebuse alusel maksekäsu tühistamise määruse peale võlausaldajale edasikaebeõigust ka

§ 660

lõige 3, mille kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte teise lause kohaselt võib hagita menetluses tehtud muu määruse peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Maksekäsu kiirmenetluses

§ 4891

lõike 4 alusel tehtud maksekäsu tühistamise ja hagimenetluse alustamise määruse puhul ei ole tegemist edasikaebe mõttes menetlust lõpetava määrusega, mis kitsendaks menetlusosaliste õigusi. Menetlusosalised realiseerivad oma õigused alustatud hagimenetluses. 13. Kuivõrd maakohus on avaldaja määruskaebuse Pärnu Maakohtu 08.10.2015 määruse peale menetlusse võtnud, aga nimetatud lahendi peale ei saa tegelikult kaevata, on määruskaebus võetud menetlusse ebaõigesti ja tuleb

§ 664lõike 2 alusel jätta läbi vaatamata. 3

§ 659

, § 639 lõike 1, § 173 lõike 5 ja § 8 lõike 2 koosmõjus hagimenetluses tehtavas lõpplahendis. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4