← Eesti

3-15-2648/14

Obsah (5)§ 103§ 104§ 106§ 35§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2648 Haldusasi OÜ Ilotrükk

) § 103 lg-st 2 ja § 106 lg-st 1. Kaebajad vaidlustasid 27.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekul 28.06.2013 intressinõuet ning vastustaja palus maakohtule esitatud hagiavalduses seda nõuet tunnustada. Seega ei olnud kaebajatel kohustust pöörduda vaidlusaluste korralduste ja intressinõuete tühistamiseks halduskohtusse ühe kuu jooksul arvates 27.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekust. 07.08.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul arutati MTA 17.07.2015 esitatud nõudeavalduse täpsustust ja seda, kuidas tuleks toimida maksuhalduri nõuetega pärast 3

(11)3-15-2648 Riigikohtu 12.05.2015 otsust olukorras, kus vastustaja ei olnud 27.12.2013 võlausaldajate üldkoosoleku ajaks esitanud pankrotihaldurile enda nõude aluseks olevaid haldusakte. Vastustaja 04.07.2013 nõudeavaldusele oli lisatud vaid 28.06.2013 intressinõue. Nõuete kaitsmise koosolekuks, millest arvates võlausaldaja peab kaebusega maksuhalduri maksunõude tühistamiseks kohtusse pöörduma, saab olla üksnes koosolek, millel võetakse vastu otsus nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta (

§ 103lg-d 2, 6 ja 7, § 105 ja § 106).

07.08.2015 nõuete kaitsmise koosolekul ei tehtud sisulisi otsuseid vastustaja 17.07.2015 nõudeavalduse suhtes ega otsustatud, kas vastustaja nõude esitamise tähtaeg tuleks ennistada. Seega tehti otsus vastustaja 17.07.2015 nõudeavalduses esitatud nõuete kohta alles 23.09.2015 kohtuniku osavõtul toimunud koosolekul. Kuna kuni 23.09.2015 puudus otsus vastustaja nõuete esitamise tähtaja ennistamise, vastuvõtmise ja tunnustamise kohta, ei olnud kaebajatel enne 23.09.2015 põhjust pöörduda vastustaja 17.07.2015 nõudeavaldusele lisatud korralduste ja intressinõuete vaidlustamiseks kaebusega halduskohtusse. Seetõttu on kaebus esitatud 30 päeva jooksul arvates Harju Maakohtu 23.09.2015 kohtuistungist ja kaebus on vähemalt 28.06.2013 intressinõude nr 13-3/83050 osas tähtaegne. 3) Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks on Riigikohtu üldkogu seisukoht asjas nr 3-2-1-82-14, millega muutus pankrotimenetluses esitatud maksunõuete vaidlustamise kord. Kaebajad järgisid MTA nõude esitamise ajal kehtinud maksunõuete vaidlustamise korda. Ka vastustaja põhjendas oma 17.07.2015 nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamist sellega, et Riigikohtu 12.05.2015 otsusega muutus pankrotimenetluses esitatud maksunõuete kaitsmise ja vaidlustamise kord. Tallinna Ringkonnakohus leidis 24.08.2015 määruses tsiviilasjas nr 2-14-3461, et Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-82-14 tagajärjel on kaebajad sattunud olukorda, kus kaebetähtaja ennistamata jätmise korral ei saa nad nendest sõltumatutel põhjustel vastustaja poolt AS-i Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud maksunõudeid enam vaidlustada. Kaebajad ei osanud arvata, et pankrotimenetluses esitatud maksunõuete aastaid kehtinud vaidlustamise kord võiks niivõrd suurel määral muutuda. Kaebajad pöördusid kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates 23.09.2015 kohtuniku osavõtul toimunud koosolekust. Seega ei ole kaebajad kaebuse esitamisega põhjendamatult viivitanud. 13. MTA leidis 26.11.2015 ja 05.01.2016 vastustes (I kd, tl 121-124, 146-146 pöördel), et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kui haldusakt maksuvõla tasumiseks tehakse enne pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolude alusel ning haldusakti vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, tuleb sellel haldusaktil märgitud nõuded lugeda pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Kui haldusakt maksuvõla tasumiseks tehakse enne pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolude alusel ja enne pankroti väljakuulutamist, kuid pankroti väljakuulutamise ajaks ei ole veel haldusakti vaidlustamise tähtaeg võlgniku jaoks möödunud, tuleb lugeda nõue tunnustatuks, kui nõudele vastu vaielnud võlausaldaja ei pöördu halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamisest.

§ 104

lg 3, mille kohaselt omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, võlgniku poolt sellele nõudele vastuväite esitamisel täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse, kehtis AS Iloprint pankroti väljakuulutamisel ja ka 27.12.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku ajal. Vastustaja 04.07.2013 nõudeavalduse juures oli 28.06.2013 intressinõue nr 13-3/83050, s.t nõudeavalduses sisaldus vastustaja nõue, millele kaebajad 27.12.2013 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitasid. Kaebajad ei esitanud pärast 27.12.2013 ühe kuu jooksul kaebust halduskohtusse. Samuti ei esitanud nad kaebust kohtule ühe kuu jooksul pärast 07.08.2015 võlausaldajate üldkoosolekut, mil nad esitasid sisulise vastuväite vastustaja võlanõudele, kuigi selleks ajaks olid nad teadlikud õigusliku 4

(11)3-15-2648 olukorra muutumisest (Riigikohtu 12.05.2015 otsus nr 3-2-1-82-14 ja Harju Maakohtu 29.05.2015 määrus nr 2-14-3461). Asjaolu, et pankrotihaldur esitas 24.08.2015 taotluse Harju Maakohtule, ei muuda seda, et kaebajad vaidlesid 07.08.2015 võlausaldajate üldkoosolekul vastu vastustaja nõuetele ning sellest kuupäevast hakkas kulgema 30-päevane tähtaeg maksuvõla tasumise korralduste vaidlustamiseks halduskohtus. Kaebajad on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 22.10.
  1. Seega on kaebus esitatud 45-päevase hilinemisega. 2) Tegemist ei ole MKS § 103 sätteid hõlmava olukorraga. Olenemata sellest, kas ettevõtte üleminek OÜ-le Ilotrükk leiab tuvastamist või mitte, on vastustajal maksunõuded AS-i Ilopint (pankrotis) pankrotimenetluses ning ettevõtte üleminekust sõltub vaid see, kas kaebajad kaasvastutavad AS-i Iloprint (pankrotis) maksuvõlgade eest või mitte. Kaasvastutuse puhul ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Seega sõltub OÜ-le Ilotrükk tehtud maksuotsuse jõustumisest vaid see, kas OÜ Ilotrükk vastutab AS-i Iloprint (pankrotis) maksuvõlgade eest solidaarselt või mitte. Vastustaja nõude aluseks on kehtivad haldusaktid, mille osas on kaebetähtaeg möödunud ning need kuuluvad igal juhul kaitsmisele AS-i Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses. 3) Arvestades Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-82-14 esitatud uut õiguskäsitust, on vastustaja nõue pankrotimenetluses suuremas osas kaitsmiseta tunnustatud ja 28.06.2013 korraldusega nr 13-3/83050 hõlmatud nõue tunnustatud, kuna võlausaldajad ei ole nõude aluseks olnud haldusakti tähtaegselt vaidlustanud. Seda leidis ka Harju Maakohus 29.05.2015 vastustaja nõude tunnustamise vaidluses, tuginedes Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-2-1-82-
  2. 4) Kaebajatel puudusid objektiivsed põhjused kaebuse tähtaegseks esitamiseks alates õigusliku olukorra muutumisest, s.o alates 12.05.2015 ja/või pärast 07.08.2015 võlausaldajate üldkoosolekut. Vastustaja oli esitanud 28.06.2013 intressinõude nii 04.07.2013 nõudeavalduse kui ka 23.01.2014 hagiavalduse lisana. Tähtsust ei oma see, millal tehti otsus vastustaja 17.07.2015 nõudeavalduses esitatud nõuete kohta, vaid asjaolu, et kaebajatele oli juba 12.05.2015 teada õigusliku olukorra muutus ning kaebajad ei teinud pärast seda kõike endast olenevat, et esitada õigeaegselt kaebus halduskohtusse. 5) Kaebajate väited seoses kaebetähtajaga on küsitavad ka põhjusel, et Iloprint AS on eelnevalt vaidlustanud osade vaidlustatud haldusaktide alusel tehtavaid maksuhalduri menetlustoiminguid keelamisnõudega (haldusasi nr 3-12-1851). Selles asjas esitatud apellatsioonkaebuses möönis Iloprint AS-i juhatuse liige A. Päiv, kes oli samal ajal ka Ilo AS ja Ilotrükk OÜ juhatuse liige, et on teadlik kaebetähtaja ületamisest. 6) Lisaks kaebetähtaja ületamisele puudub kaebajatel kaebeõigus, kuna vaidlustatud haldusaktid ei puuduta kaebajate õigusi. Need haldusaktid on väljastatud AS-le Iloprint (pankrotis) ning 02.06.2011 maksuotsus, millega tuvastati ettevõtte üleminek Iloprint AS-st Ilotrükk OÜ-sse, on haldusasjas 3-11-1558 tühistatud.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2016 määrusega OÜ Ilotrükk ja AS Ilo kaebuse MTA 01.10.2009, 10.11.2009, 04.01.2010, 14.01.2010, 04.05.2010, 18.01.2011, 26.03.2013 korralduste ning 18.01.2011, 26.01.2011, 22.08.2011, 12.04.2012 ja 26.06.2012 intressinõuete tühistamiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata OÜ Ilotrükk ja AS Ilo taotluse 28.06.2013 intressinõude tühistamise nõude osas kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetas selles nõudes haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel ning tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 79 euro ja 50 sendi ulatuses, s.o 28.06.2013 intressinõuet puudutavas osas. 5
(11)3-15-2648 Kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse puudumise tõttu 1) Kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus MTA 01.10.2009, 10.11.2009, 04.01.2010, 14.01.2010, 04.05.2010, 18.01.2011, 26.03.2013 korralduste ning 18.01.2011, 26.01.2011, 22.08.2011, 12.04.2012, 26.06.2012 intressinõuete tühistamiseks. Riigikohtu üldkogu lahendis nr 3-2-1-82-14 esitatud selgituste kohaselt ei ole kaebajatel haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 2, § 61 lg-st 2 ning

§ 103lg-st 4 tulenevalt õigust neid korraldusi ja intressinõudeid vaidlustada.

Nende haldusaktide vaidlustamise tähtaeg oli AS Iloprint pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, mistõttu kuulusid need pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks lugemisele. 2) Asjas ei esine

§ 106

lg-s 2 sätestatud aluseid nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete ja nende rahuldamisjärgu vaidlustamiseks. 3) Kaebajatel kui pankrotivõlgniku võlausaldajatel puudub õigus vaidlustada pankroti menetluses AS-le Iloprint tehtud haldusakte MKS § 103 alusel. Haldusasjas nr 3-11-1558 jõustunud kohtuotsuse kohaselt ei toimunud AS-i Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek OÜ-sse Ilotrükk ja vastustaja maksunõuded kuuluvad kaitsmisele AS-i Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses. AS Iloprint (pankrotis) ei esitanud pärast OÜ-le Ilotrükk 02.06.2011 maksuotsuse tegemist maksuhaldurile maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise nõuet MKS § 103 lg 1 p 3 alusel. Seega ei ole vastavat õigust ka AS Iloprint (pankrotis) võlausaldajatel. Lisaks oli AS Iloprint pankroti väljakuulutamise ajaks selle nõude esitamise tähtaeg ilmselgelt möödunud. Topeltmaksustamise olukorda ei esine juba seetõttu, et OÜ Ilotrükk suhtes 02.06.2011 tehtud maksuotsus nr 12.2-3/10287-67 on tühistatud. Menetluse lõpetamine 28.06.2013 intressinõude osas kaebetähtaja ületamise tõttu 4) Kaebus ei ole MTA 28.06.2013 intressinõude osas tähtaegne. Selle haldusakti vaidlustamise tähtaeg oli 07.09.2015, s.o 30 päeva möödumisel 07.08.2015 nõuete kaitsmise koosolekust. Seega ületasid kaebajad, esitades kaebuse 22.10.2015, kaebetähtaega 45 päeva võrra. 5) Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-82-14 ja

§ 35

lg 1 p-st 61, peatub maksuotsuse vaidlustamise tähtaeg, mis pole pankroti väljakuulutamise ajaks võlgniku jaoks möödunud, pankroti väljakuulutamisega. Maksunõudele või selle rahuldamisjärgule vastuväite esitamisest alates tuleb võlausaldajat pankrotimenetluses käsitada isikuna, kellel on tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seejuures algab 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks päevast, mil võlausaldaja esitab maksunõudele vastuväite nõuete kaitsmise koosolekul. Kui nõudele vastu vaielnud võlausaldaja või pankrotihaldur selle tähtaja jooksul halduskohtusse ei pöördu, siis loetakse see nõue tunnustatuks

§ 103lg 8 alusel.

Selleks, et võlgnikule, pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne võimalus vaidlustada maksunõue halduskohtus, peab maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) olema tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. 6) Pankrotimenetluses maksunõuete tunnustamise vaidlustamise praktika muutmise tõttu Riigikohtu 12.05.2015 lahendiga ei ole asjakohane arvestada 28.06.2013 intressinõude vaidlustamise tähtaja kulgemist alates 27.12.2013, mil kaebajad esitasid nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite MTA nõudeavaldusele. 28.06.2013 intressinõude vaidlustamise tähtaeg hakkas kaebajate suhtes kulgema hiljemalt 07.08.2015, kui toimus uus nõuete kaitsmise koosolek ja kaebajad esitasid vastustaja võlanõudele sisulise vastuväite. Tähtaja kulgema hakkamise seisukohast ei oma tähtsust nõude osas seisukoha võtmine ega see, et Harju Maakohus selgitas 23.09.2015 istungil pankrotihaldurile Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-82-14 seisukohti ja kehtivat õigust. Õigusliku olukorra muutus pidi kaebajatele teada olema juba 12.05.2015, mil Riigikohus lahendi avalikustas. 6

(11)3-15-2648 7) Asjas puuduvad mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks. Kaebajate vandeadvokaadist esindajale pidi 07.08.2015 nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks olema teada 12.05.2015 muutunud õiguspraktika. Kaebajad ei esitanud ka viivitamatult pärast Harju Maakohtu 23.09.2015 istungit halduskohtule tühistamiskaebust ja kaebetähtaja ennistamise avaldust, vaid lähtusid vaatamata Riigikohtu 12.05.2015 otsuses avaldatud seisukohtadele kaebetähtaja kulgema hakkamisel 23.09.2015 toimunud kohtuistungist. 8) HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel kuulub tagastamisele kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 28.06.2013 intressinõuet puudutavas osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. OÜ Ilotrükk ja AS Ilo paluvad määruskaebuses (I kd, tl 158-162) halduskohtu määruse tühistada ning lugeda kaebus esitatuks tähtaega järgides. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, paluvad kaebajad ennistada kaebetähtaeg. 1) Halduskohus ei ole lahendanud osas, milles jättis kaebuse läbi vaatamata, kaebajate esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Halduskohus on jätnud kaebuse läbi vaatamata alustel, mis seonduvad kaebetähtaja möödalaskmise, mitte kaebeõiguse puudumisega. Kaebajatel on kaebeõigus AS Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud maksunõuete vaidlustamiseks ja Riigikohus on kinnitanud selle õiguse olemasolu lahendis nr 3-2-1-82-
  2. 2) 02.06.2011 ja 29.04.2015 maksuotsustes leidis vastustaja, et AS Iloprint (pankrotis) ettevõte läks oktoobris 2009 üle OÜ-sse Ilotrükk. 02.06.2011 maksuotsuse tühistamine ei muuda AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korraldusi ega intressinõudeid tagantjärele õiguspäraseks. MTA tegevus on vastuolus topeltmaksustamise keeluga ka põhjusel, et MTA nõuab sama perioodi eest sama maksu üheaegselt AS-lt Iloprint (nõude tunnustamine AS Iloprint pankrotimenetluses) ja OÜ-lt Ilotrükk (29.04.2015 maksuotsus). 29.04.2015 maksuotsus on tehtud OÜ Ilotrükk suhtes ja teised isikud ei saa seda vaidlustada. Seetõttu on arusaamatu halduskohtu seisukoht, et kuna AS Iloprint (pankrotis) ei nõudnud MKS § 103 alusel topeltmaksustamise kõrvaldamist, siis ei saa teised isikud seda enam teha. 3) 28.06.2015 intressinõude peale esitatud kaebus on tähtaegne, kuna selle vaidlustamise tähtaeg ei hakanud kulgema alates 07.08.2015, vaid alates 23.09.
  3. 07.08.2015 toimunud võlausaldajate koosoleku sisuks oli MTA-le häälte määramine ning koosolekul ei tehtud otsust MTA 17.07.2015 nõudeavalduse täpsustuse ja nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse suhtes. Puudus selgus nõudeavalduse tuleviku osas. Nõuete kaitsmise koosolekuks, millest arvates peab võlausaldaja kaebusega maksuhalduri maksunõude tühistamiseks kohtusse pöörduma, saab olla üksnes koosolek, kus võetakse vastu sisuline otsus nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta (

§ 103lg-d 2, 6 ja 7, § 105 ja § 106).

Vastasel juhul puudub võlausaldajal teadmine, et tal on vaja kohtusse pöörduda. Kuna 07.08.2015 koosolekul ei tehtud otsust MTA nõude esitamise tähtaja ennistamise, võlausaldajaks lugemise ja maksuvõla tunnustamise ega täpsustatud nõudeavaldusele lisatud korralduste ja intressinõuete vastuvõtmise suhtes, ei olnud tegemist nõuete kaitsmise koosolekuga

§ 100ja § 103 mõttes.

4) Kaebajad ei pidanud pöörduma 28.06.2013 intressinõude vaidlustamiseks halduskohtusse enne seda, kui oli selgus MTA maksunõude tunnustamise osas. Kuna MTA ei esitanud 28.12.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul maksunõude aluseks olevaid dokumente, ei olnud 07.08.2015 võlausaldajate koosoleku ajal ja kuni Harju Maakohtu 23.09.2015 seisukohani selge, kas MTA-l on AS Iloprint pankrotimenetluses maksunõue või mitte. 7

(11)3-15-2648 5) Kaebajatele ei pidanud olema õigusliku olukorra muutus teada juba 12.05.
  1. Pärast Riigikohtu 12.05.2015 lahendi tegemist puudus selgus, kuidas see mõjutab pooleliolevaid nõuete kaitsmise menetlusi, eriti olukorras, kus maksuhaldur ei olnud kooskõlas Riigikohtu seisukohaga esitanud nõuete kaitsmise koosolekuks maksunõude aluseks olevaid haldusakte ning esitas need poolteist aastat pärast koosolekut. Harju Maakohus andis 23.09.2015 istungil võlausaldajatele ja pankrotihaldurile suunised MTA täpsustatud ja hiljem esitatud haldusaktidega maksunõude edasiseks menetlemiseks. Kaebajad esitasid istungi toimumisest 30 päeva jooksul kaebuse halduskohtule ja järgisid sellega HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega. Seetõttu puudus kaebajatel kohustus pöörduda kaebusega halduskohtusse viivitamatult pärast Harju Maakohtu 23.09.2015 istungit. Kaebus on tähtaegne ka juhul, kui lugeda, et vaidlustatud korraldused ja intressinõuded ei ole kaebajatele teatavaks tehtud ning kohaldub HKMS § 46 lg
  2. 6) Juhul, kui kohus leiab, et kaebus ei ole tähtaegne, on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-82-14 väljendatud seisukoht, millega muutus pankrotimenetluses esitatud maksunõuete vaidlustamise kord. Kaebajad järgisid MTA maksunõude esitamise ajal kehtinud pankrotimenetluses esitatud maksunõuete vaidlustamise korda. Kui kohus jätab kaebetähtaja ennistamata, ei saa kaebajad nendest sõltumatutel põhjustel AS Iloprint pankrotimenetluses esitatud maksunõudeid vaidlustada. Kaebajad ei osanud arvata, et aastaid kehtinud pankrotimenetluses esitatud maksunõuete vaidlustamise kord võiks niivõrd suurel määral muutuda. Kaebajad ei ole kaebuse esitamisega ka põhjendamatult viivitanud, kuna pöördusid kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul alates 23.09.2015 kohtuniku osavõtul toimunud koosolekust.
  3. MTA nõustus halduskohtu 18.01.2016 määruse seisukohtadega ja jäi eelnevalt väljendatud seisukohtade juurde (II kd, tl 5). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määruse tühistamiseks puuduvad alused. Esmalt käsitab ringkonnakohus kaebajate seisukohti, mis puudutavavad kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist (I), ning võtab seejärel seisukoha seonduvalt menetluse lõpetamisega 28.06.2013 intressinõuet puudutavas osas (II). I
  5. Puudub vaidlus, et Riigikohtu üldkogu 12.05.2015 lahendis nr 3-2-1-82-14 esitatud seisukohad pankrotimenetluses maksunõuete vaidlustamise praktika muutmise kohta on praeguses vaidluses asjakohased. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb eristada enne pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolude alusel tehtud haldusakte, mille vaidlustamise tähtaeg möödus enne äriühingu pankroti välja kuulutamist, ning enne pankroti väljakuulutamist tekkinud asjaolude alusel tehtud haldusakte, mille vaidlustamise tähtaeg ei olnud veel möödunud. Praeguses asjas vaidlustatud haldusaktide puhul ei olnud möödunud AS Iloprint pankroti väljakuulutamise ajaks (28.06.2013) ainult ühe, s.o 28.06.2013 intressinõude vaidlustamise tähtaeg. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebajad ning kohtul puudub alus arvata, et mõne teise vaidlustatud korralduse või intressinõude kättetoimetamisest AS-le Iloprint (pankrotis) ei olnud ettevõtte pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud enam kui 30 päeva (HKMS § 46 lg 1) ja seetõttu ei oleks nende vaidlustamise tähtaeg olnud möödunud. Riigikohus selgitas 12.05.2015 lahendi p-s 25, et lähtudes haldusakti kehtivuse põhimõtetest ei saa maksuotsust, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ning mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, enam ei võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja vaidlustada, maksunõudele vastuvaidlemine pole sellisel juhul võimalik ning 8
(11)3-15-2648 maksunõuet tuleb tunnustada kaitsmiseta. Seega tuleb tõlgendada HMS § 60 lg-t 2 ja § 61 lg-t 2 koostoimes

§ 103

lg-ga 4 selliselt, et kehtivat maksuotsust, mille vaidlustamise tähtaeg on võlgniku jaoks möödunud, võlgnik, pankrotihaldur ega võlausaldaja vaidlustada ei saa ning sellises maksuotsuses sisalduv maksunõue tuleb lugeda pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Riigikohtu hinnangul on seadusandja soovinud anda sellistele haldusaktidele täitedokumendi tähenduse ning seda kinnitab

§ 104

lg 3, millest lähtuvalt tuleb võlgnikul selleks, et haldusakt ei omandaks täitedokumendi tähendust, vaidlustada see halduskohtus. Sama lahendi p-s 26 märgitu kohaselt eeldab maksunõude maksmapanek (kaitsmine) pankrotimenetluses seda, et maksuhaldur on sõltuvalt asjaoludest teinud maksukohustuslasele (võlgnikule) kas MKS § 95 lg 1 kohaselt maksuotsuse või MKS § 129 lg 1 kohaselt maksuvõla tasumise korralduse. Ringkonnakohus leiab, et MKS § 115 lg-st 3 tulenevalt on sama kord analoogia alusel rakendatav intressinõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna ka praeguses asjas vaidlustatud maksuvõla tasumise korralduste ja intressinõuete vaidlustamise tähtajad olid AS Iloprint pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud, ei ole Riigikohtu üldkogu seisukoha järgi enam võimalik neid haldusakte vaidlustada hoolimata sellest, et Riigikohus tunnistas võlausaldajatel kaebeõiguse olemasolu nende haldusaktide vaidlustamiseks, mille vaidlustamise tähtaeg ei olnud pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud (Riigikohtu 12.05.2015 lahendi p 27).

  1. Kaebeõigust halduskohtumenetluses reguleerib HKMS § 44, mille lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Tulenevalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohtadest ei teki kaebajatele kaebeõigust AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korralduste ja intressinõuete suhtes, mille vaidlustamise tähtaeg oli ettevõtte pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud. Kaebajatele ei tulene HKMS § 44 lg 1 alusel kaebeõigust ka määruskaebuses esitatud väidetest, mis puudutavad topeltmaksustamist.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme sellega, et ei ole lahendanud osas, milles jättis kaebuse läbi vaatamata, kaebetähtaja ennistamise taotlust. Olukorras, kus kaebajatel puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus, ei ole kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimine asjakohane.
  3. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata MTA 01.10.2009, 10.11.2009, 04.01.2010, 14.01.2010, 04.05.2010, 18.01.2011, 26.03.2013 korralduste ning 18.01.2011, 26.01.2011, 22.08.2011, 12.04.2012 ja 26.06.2012 intressinõuete tühistamise nõuetes. II
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et 22.10.2015 kaebus on 28.06.2013 intressinõude tühistamise nõude osas tähtaegne põhjusel, et kaebetähtaeg hakkas kulgema alates Harju Maakohtu 23.09.2015 istungi toimumisest, kus maakohus selgitas pärast Riigikohtu 12.05.2015 lahendit nr 3-2-1-82-14 kujunenud õiguslikku olukorda. Viidatud lahendi punktis 26 selgitas Riigikohus, et võlgniku vastu suunatud nende haldusaktide puhul, mille vaidlustamise tähtaeg ei ole pankrotimenetluse väljakuulutamise ajaks möödunud, peatub vaidlustamise tähtaeg

§ 35

lg 1 p 61 alusel pankroti väljakuulutamisega.

§ 104

lg 3 kohaselt omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse.

§ 104

lg-t 3 tuleb üldkogu selgituse kohaselt võlgniku pankroti väljakuulutamisel tõlgendada selliselt, et nimetatud sättes mõeldakse vastuväite esitamise all vastuväite esitamist nõuete kaitsmise koosolekul, sõltumata 9

(11)3-15-2648 sellest, kas võlgnik on varem maksuotsusele vastuväite esitanud või mitte. Seega saab võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist esitada

§ 104

lg 3 järgi kaebuse halduskohtusse ühe kuu jooksul alates nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamisest. Sama lahendi punktis 27 täpsustas Riigikohus, et lisaks võlgnikule saab maksunõuet, mille maksuhaldur on pankrotimenetluses tunnustamiseks esitanud, vaidlustada ka pankrotihaldur ja teised võlausaldajad. Viidatud lahendi punkti 28 kohaselt peab selleks, et võlgnikule, pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne võimalus vaidlustada maksunõue halduskohtus, maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) olema tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Kui maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) esitatakse hiljem, tuleb juhinduda

§-s 102 sätestatust, kusjuures võlausaldajate üldkoosoleku otsust maksunõude esitamise tähtaja ennistamata jätmise kohta saab vaidlustada maakohtus.

  1. Riigikohtu eelviidatud seisukohtadest tuleneb, et pankrotivõlausaldajal tekib kaebeõigus võlgniku suhtes tehtud maksunõudeid sisaldavate haldusaktide vaidlustamiseks alates nõuete kaitsmise koosolekul maksunõudele vastuväite esitamisest, kusjuures peab vastav haldusakt olema pankrotihaldurile esitatud hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et 07.08.2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul ei esitatud vastuväidet MTA 28.06.2013 intressinõudest tulenevale nõudele põhjusel, et koosolekul ei tehtud sisulist otsust nõude tunnustamata jätmise kohta. Riigikohus on rõhutanud 12.05.2015 lahendis haldusakti vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamise selgitamisel üksnes haldusaktist tulenevale nõudele vastuväite esitamist, mitte seda, kas nõude kaitsmise osas võeti vastu sisuline otsus või mitte. 07.08.2015 koosoleku protokollist (I kd, tl 127) nähtub selgelt, et Ilotrükk OÜ, AS Ilo ja advokaadibüroo Heringson GLO esitasid lisaks MTA-le häälte määramisele esitatud vastuväitele ka motiveeritud sisulise vastuväite MTA võlanõudele. Lisaks on protokollis selgesõnaliselt märgitud, et kokku oli kutsutud nõuete kaitsmise koosolek. Seega puuduvad alused pidada vastuväidet sellel koosolekul mitte esitatuks. Ringkonnakohtu hinnangul omab tähtsust ka see, et kaebajad esitasid vastuväite MTA nõuetele juba 27.12.2013 toimunud võlausaldajate koosolekul (I kd, tl 126) ning MTA 04.07.2013 nõudeavaldusele (I kd, tl 62-62 pöördel) oli lisatud ka 28.06.2013 intressinõue (I kd, tl 66-69), millega võlausaldajatel oli alates sellest ajast võimalik tutvuda. Seega ei saa kaebajate olukorda halvendada see, kui lugeda 28.06.2013 intressinõudest tulenevale nõudele vastuväide esitatuks alles 07.08.2015 toimunud koosolekul.
  2. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub nii kaebajate kui halduskohtuga, et kaebajatel esines objektiivne takistus halduskohtusse pöördumiseks 30 päeva jooksul alates 27.12.2013 nõudele vastuväite esitamisest, kuna tolleaegse praktika kohaselt toimus maksuhalduri nõuete vaidlustamine üldises korras ehk maksuhaldur pidi pärast maksunõudele vastuväite esitamist pöörduma nõude tunnustamise hagiga maakohtusse. 24.01.2014 esitaski MTA hagi maksunõude tunnustamiseks maakohtusse ning pole alust heita kaebajatele ette samal ajal halduskohtu poole pöördumata jätmist. Ringkonnakohtu hinnangul langes objektiivne takistus kaebetähtaja järgimiseks ära siis, kui kaebajad, keda esindas vandeadvokaat, said teadlikuks Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-82-14 muudetud õiguskäsitusest. Kuigi kohtul puuduvad andmed, millal tutvusid kaebajad või nende esindaja Riigikohtu 12.05.2014 lahendiga, on kohtule teada, et kaebajad pidid olema teadlikud õigusliku olukorra muutumisest ning maksunõuete vaidlustamise uuest korrast vähemalt pärast Harju Maakohtu 29.05.2015 määruse tegemist tsiviilasjas 2-14-3461 (I kd, tl 76-79), kuna kaebajad olid selles asjas kostjateks ning neil oli sama esindaja, kes esindab neid praeguses asjas. Viimati nimetatud määruses selgitas Harju Maakohus menetlusosalistele Riigikohtu 12.05.2015 lahendist 10

(11)3-15-2648 tulenevat maksunõuete vaidlustamise korda. Lisaks tõi maakohus eraldi välja selle, et MTA 28.06.2013 intressinõude vaidlustamise tähtaeg ei olnud võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks möödunud ja sellest haldusaktist tuleneva nõude ilma kaitsmiseta tunnustatuks lugemise vältimiseks tuli nõudele vastuväite esitanud isikul pöörduda haldusakti vaidlustamiseks õigeaegselt halduskohtusse. Seega on ringkonnakohtu hinnangul alusetud kaebajate väited, et nad said kohtusse pöörduda alles pärast seda, kui Harju Maakohus andis 23.09.2015 toimunud ärakuulamisel suunised maksunõuete edasiseks menetlemiseks. 26. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.01.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.