← Eesti

3-15-566/44

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-566 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-15-566 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AL, ML ja ML saabusid 07.02.2015 pikaajalisele kokkusaamisele kinnipeetav ML-ga. ML tütar ML ja poeg ML keeldusid pikaajalisele kokkusaamisele eelnevast läbiotsimisest ning seetõttu neid kokkusaamisele ei lubatud. Kõik kolm kokkusaamisele saabunud isikut lahkusid, mistõttu jäi pikaajaline kokkusaamine ära.
  2. ML ja ML seaduslik esindaja ML esitas Tallinna Halduskohtule 09.03.2015 (täiendatud 13.03.2015) kaebuse Tallinna Vangla toimingute (läbiotsimistoimingud ja vanglas kokkusaamise korra tutvustamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse väidete kohaselt anti M ja ML-le kokkusaamise päeval vangla poolt korraldus täielikult lahti riietuda. Vangla ei selgitanud korralduse põhjuseid ja eesmärke. Läbiotsimise ruumis olid uksed lukustamata. Seega ei taganud läbiotsimise viis isikute väärikust ning rikuti nende eraelu. Toimingud põhjustasid kaebajatele emotsionaalselt raskeid kannatusi. Täieliku läbiotsimise toiming viidi läbi kaalutlusvigadega. Kaebajaid ei informeeritud enne ega pärast toimingut kaebevõimalustest. Kaebajate saatja AL on andnud allkirja kokkusaamise korraga tutvumise kohta, kuid reaalselt talle korda ei tutvustatud. Allkirjastamine toimus sundolukorras, sest vastasel juhul pikaajalist kokkusaamist ei toimu. Toimingute õigusvastasuse tuvastamine on vajalik preventiivsel eesmärgil, et vältida õigusvastaste toimingute kordumist.
  3. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, leides, et kaebajate õigusi ei ole rikutud. AL-le tutvustati kokkusaamise korda tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 37 lg-st 2 ja§-st 40, mida tõendavad vanglaametnik HT ütlused ja kokkusaamise taotlusele lisatud AL omakäeline kinnitus kokkusaamise korraga tutvumise kohta. Kaebajad on alates 15.11.2010 käinud Tallinna Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel 13 korda ning varem neil seoses kokkusaamise korra tutvustamisega probleeme ei esinenud. Seega olid isikud juba varasemalt kokkusaamise korrast väga hästi informeeritud. Vanglal on kohustus tagada vangla territooriumil kord ja julgeolek. Vangla territooriumil pideva järelevalve tagamisel ei saa teha järeleandmisi ka kokkusaamisele tulnud isikute kontrollimise osas. Ka kinnipeetavaga vanglasse vahetult suhtlema tulnud isik peab paratamatult teatud piiranguid taluma, nt lubama enda läbiotsimist. Kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isiku ja tema asjade läbiotsimise õigus on sätestatud vangistusseaduse (VangS) § 27 lg-s
  4. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VSKE §-dest 37 ja 40 tuleneb, et enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Kinnipeetavatega vanglasse vahetult suhtlema saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid, mille vangla territooriumile sattumist tuleb vanglal vältida. Läbiotsimine aitab vältida keelatud esemete ja ainete eluosakonda ning kinnipeetavate kätte sattumist. Kuigi läbiotsimine on vangla külastajatele ebamugavust tekitav ja koormav meede, on igakordne läbiotsimine vangla julgeoleku tagamise seisukohalt vajalik, proportsionaalne ja mõõdukas. Kuigi isikuid on võimalik läbi otsida ka mittetäielikult (st lahti riietumiseta), ei kõrvalda see alati kahtlust, et isik on peitnud riiete alla selliseid esemeid, mida pelgalt riiete kompamisega ei ole võimalik avastada. Läbiotsimine võib küll kujutada endast negatiivset sekkumist isiku 2

(6)3-15-566 põhiõigustesse, kuid see on vajalik vangistuse eesmärkide saavutamiseks. Keelatud ainete ja esemete eluosakonda ja kinnipeetavate kätte sattumise ohtu ei saa alahinnata. Vangla igapäevases praktikas leitakse kambritest ja üldkasutatavatest ruumidest vanglale ohtlikke esemeid. Kuna vangla on kohustatud vältima õigusrikkumiste toimepanemist, olles seejuures vastutav rikkumiste tagajärgede eest, peab vanglale jääma kaalutlusruum, milliseid õiguspäraseid meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks kasutatakse. ML-ga kokkusaamisele tulnud kahe isiku suhtes ei olnud võimalik läbiotsimistoiminguid teostada, sest nad keeldusid lahti riietumast. Kuigi vanglaametnikud selgitasid kaebajatele läbiotsimise vajadust, ei nõustunud nad läbiotsimisega. Kuna VSKE § 37 lg-st 4 tulenevalt ei lubata kokkusaamisele kokkusaajat, kes keeldub läbiotsimisest, ei võinud vanglaametnikud kaebajaid pikaajalisele kokkusaamisele lubada.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. VSKE § 37 lg 1 p 2 ja § 40 kohaselt tutvustatakse kokkusaajale enne kokkusaamist kokkusaamise korda. Kaebajaid saatis 07.02.2015 kokkusaamisel nende vanaisa AL, kellele on kokkusaamise korda tutvustatud ning kes on seda kinnitanud oma allkirjaga. Vangla on esitanud tõendid ka selle kohta, et alates 15.11.2010 on kaebajad käinudTallinna Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel 13 korda. Niisiis ei saa olla kahtlust, et kaebajatele pidi olema pikaajalise kokkusaamise kord hästi teada ning täiendavate küsimuste esinemisel oli neil võimalik esitada neid vanglaametnikele või oma vanaisast saatjale. AL allkirja kokkusaamise korraga tutvumise kohta tuleb tõlgendada selliselt, et korda on tutvustatud ka tema alaealistele lapselastele. Läbiotsimise vajalikkust selgitasid lastele täiendavalt läbiotsimist läbi viia soovinud ametnikud. Arusaamatuks jäävad kaebajate väited seoses neile kaebeõiguse tutvustamata jätmisega. Kaebajad on alaealised lapsed, kelle eest on kaebeõigust teostanud nende seaduslikuks esindajaks olev lapsevanem. Vangla ei ole selles küsimuses õigusvastaselt käitunud ega kaebajate subjektiivseid õigusi rikkunud. VangS § 27 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. Sama sätestab VangS § 68 lg
  2. VSKE § 37 lg-te 2 ja 4 ning § 40 koosmõjust tulenevalt otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Neist sätetest tulenevalt oli õiguspärane vangla korraldus enne pikaajalisele kokkusaamisele lubamist kaebajate läbiotsimiseks. Ükski õigusakt ei tee alaealistele läbiotsimisel erandit. Millisel moel ja milliseid abivahendeid kasutades otsustab vanglaametnik kokkusaaja läbi otsida, on ametniku diskretsiooniotsus, mis võib muu hulgas sõltuda lapse vanusest. Mida vanemaks lapsed saavad, seda võrdsemana täiskasvanutega neid koheldakse. 15-aastase tütarlapse ja 12-aastase poisi läbiotsimise (sh lahti riietumisega) otsustus oli õigusaktidega kooskõlas ja proportsionaalne. Kõik asjas esitatud tõendid tõendavad, et isikuid sooviti läbi otsida suletud uksega ruumis ja samast soost ametniku poolt. Läbiotsimistoimingute läbiviimine kokkusaajate suhtes on osa vangla kohustusest tagada vangla territooriumil kord ja julgeolek. Asjakohatu on kaebajate seisukoht, justkui piisaks vanglas korra ja julgeoleku tagamiseks üksnes kokkusaamisele tuleva kinnipeetava läbiotsimisest enne ja pärast kokkusaamist. Pikaajalised kokkusaamised peavad samuti toimuma ettenähtud korras ega tohi ohtu seada vangla julgeolekut. Niisiis on ka pikaajalisele kokkusaamisele tulnud isikute läbiotsimine igati põhjendatud ning nad on kohustatud vastavaid piiranguid taluma või vastasel juhul neid kokkusaamisele ei lubata. 3
(6)3-15-566 Kokkusaamisele tulnud isikute läbiotsimine on proportsionaalne meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks, see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Mõne isikut vähem koormava abinõuga (nt metallidetektori, riideid ja keha pealispinda läbivalgustava seadme, muu tehnilise vahendi või teenistuskoera kasutamine) ei pruugi olla võimalik avastada esemeid või aineid, mis on erinevaid meetodeid kasutades peidetud riiete alla. Keelatud esemete ja ainete kinnipeetava kätte sattumise välistamise eesmärgi täitmisel ei pea vanglaametnikul olema mingit põhjendatud kahtlust, et kokkusaamisele tuleval isikul võib olla keelatud esemeid või aineid, vaid tegemist on rutiinse kontrolliga. Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas) prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle läbiotsimise läbiviimisel. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et alaealiste kaebajate õigust isiku ja eraelu puutumatusele sooviti riivata rohkem, kui see oleks olnud õigustatud. Vangla toimingud ei olnud õigusvastased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. ML ja ML paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. VangS § 68 lg 3 ja justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus isik läbi otsida, kuid kummaski õigusaktis ei ole otseselt välja toodud, et läbiotsimise all mõeldakse ka läbiotsimist lahti riietumisega. Tallinna Vangla kodukorra p-s 13.2.7 on kinnipeetava läbiotsimine täieliku lahti riietumisega enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist väga selgelt sätestatud. Pole selge, millisele korrale tuginedes tehakse kokkusaamisele saabujale täielik läbiotsimine. Vanglal on kaalutlusõigus, kas otsida isik läbi lahti riietumisega või mitte. Kaalutlusotsus peab olema proportsionaalne, sobiv, vajalik ja mõõdukas. Läbiotsimist peab korraldama viisil, mis tagab isiku väärikuse nii palju kui võimalik. Üheks selliseks viisiks on võimaldada isikul olla läbiotsimise ajal vaid poolalasti, st ülakeha läbiotsimisel jäetakse selga alakeha riided ja vastupidi. Sellist võimalust kaebajatele ei pakutud. Kaebajad tundsid, et läbiotsimist on võimalik pealt näha, sest uks ei olnud lukustatud ja aknad ei olnud kaetud. Rikutud on kaebajate eraelu puutumatust. Kaheldav on kohtu tõlgendus, et AL-le kokkusaamise korra tutvustamisega tuleb lugeda see tutvustatuks ka tema alaealistele lapselastele. Vangla korraldus läbiotsimiseks lahti riietuda oli õigusvastane, sest Justiitsministeerium on 10.08.2015 vastuses kohtunõudele haldusasjas nr 3-15-1902 (kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Justiitsministeerium esitanud apellandi viidatud vastuse haldusasjas nr 3-15-1958) selgitanud, et piiratud teovõimega isiku puhul peab läbiotsimise loa andma tema seaduslik esindaja ning ilma mõlema vanema loata ei ole vangla õigustatud alaealist läbi otsima.
  2. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla nõustub kohtu põhjendustega ja lisab järgmist. Asjakohatud on väited läbiotsimise korraldamise kohta viisil, et isikul oleks korraga paljas vaid pool keha (ülakeha või alakeha). Kuna kaebajad keeldusid üleüldse riideid seljast võtmast, ei tekkinud vanglaametnikel isegi teoreetiliselt võimalust läbiotsimistoiminguid selliselt teostada. Kuna läbiotsimistoiminguid ei teostatud, ei oma asjaga puutumust ka väited seoses vangla õigusvastase tegevusega alaealiste läbiotsimisel. Läbiotsimise pealtnägemise võimalikkusega seonduvalt märgib vastustaja, et läbiotsimisruumis viibinud vanglaametnikud on korduvalt kinnitanud, et tegemist oli suletud uksega ruumiga, kuhu kõrvalistel isikutel puudub juurdepääs. Põhjendus, et kaebajad tundsid läbiotsimise 4
(6)3-15-566 pealtnägemise võimalikkust, kuna aknad ei olnud kaetud, on hiljem otsitud. Kumbki kaebajatest sellele tähelepanu ei juhtinud. Kaebajate poolt läbiotsimisruumina nimetatud toa nr 3 akna taha jääb müür ning aken on kaetud rulookardinaga. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kokkusaamisele tulnud isikute läbiotsimine on proportsionaalne meede vanglas keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning kinnipeetavate kätte sattumise vältimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna otsuse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata.

  1. Praeguse asja lahendamiseks ei ole vaja arutleda selle üle, kas vanglal peab kinnipeetavaga kokkusaamisele saabunud alaealise lapse läbiotsimiseks olema mõlema vanema luba, sest alaealised kaebajad ise ei andnud läbiotsimiseks nõusolekut ning keeldumise tõttu läbiotsimist ei toimunud. Kui kaebajate kinnipeetavast seaduslik esindaja tahab väita, et laste läbiotsimiseks puudus tema või laste ema luba, siis peab ta arvestama justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg-s 4 sätestatud tagajärjega – isikul ei lubata vanglasse siseneda, kui isik keeldub läbiotsimisest. Seejuures ei ole oluline, kas läbiotsimisest keeldub piiratud teovõimega alaealine ise või tema seaduslik esindaja või täiskasvanud saatja alaealise eest.
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et läbiotsimise korra kaebajate täiskasvanud saatjale tutvustamisega tuleb lugeda kord tutvustatuks ka koos temaga kokkusaamisele saabunud alaealistele lastele. Kaebajad ei väida, et nad soovisid iseseisvalt korraga tutvuda, kuid selle tutvustamisest keelduti.
  3. Vangistusseadus ei reguleeri üksikasjalikult läbiotsimise korda. VangS § 68 lg-ga 4 on valdkonna eest vastutavale ministrile antud volitus kehtestada määrusega läbiotsimise kord. Kuni justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 01.10.2011 jõustumiseni kehtis justiitsministri 01.04.2003 määrus nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“. Nimetatud määruse § 47 lg 1 nägi ette, et isik otsitakse läbi kas täielikult või mittetäielikult. Sama määruse § 49 reguleeris muude isikute kui kinnipeetava (vanglaametnike või vanglat külastavate isikute) läbiotsimist, kusjuures § 49 lg 2 sätestas, et kui isik on lubatud pikaajalisele kokkusaamisele, siis tavaliselt toimetatakse täielik läbiotsimine enne ja pärast kokkusaamist. Kehtiv justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 ei kasuta enam sellist terminoloogiat nagu täielik või mittetäielik läbiotsimine ega kirjelda täpsemalt läbiotsimise meetodeid. Määruse nr 44 § 31 lg 1 näeb vaid ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt võib läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Asjaolust, et viidatud määruses ei märgita sõnaselgelt, et läbiotsimisega võib kaasneda vajadus läbiotsitaval lahti riietuda, ei tähenda, et läbiotsimist teostava vanglateenistuse ametniku korraldus läbiotsitava lahti riietumiseks oleks õigusvastane. Isiku läbiotsimine on oma olemuselt sarnane toiming korrakaitseseaduse § 48 lg-s 1 sätestatud isiku läbivaatusega ning hõlmab nii keha, riideid, riietes olevaid või kehal kantavaid asju. Läbiotsimisega võib kaasneda vajadus lahti riietuda ning selle üle, millise põhjalikkusega läbiotsimist igal konkreetsel juhul toimetatakse, otsustab läbiotsimist teostav vanglateenistuse ametnik. Halduskohus on osutanud õigesti, et alaealiste läbiotsimise suhtes ei sätesta õigusaktid erandeid. 5

(6)3-15-566
  1. Kuna vanglas keelatud esemeid või aineid saab kinnitada nii üla- kui alakehale, pole põhjust pidada täielikult lahti riietumise korraldust ebaproportsionaalseks. Seoses kaebajate jätkuva väitega läbiotsimise pealtnägemise võimaluse kohta leiab ka ringkonnakohus, et asjaolud ei viita sellele, et kaebajatele ei oleks läbiotsimise protseduuri ajaks tagatud privaatsust.
  2. Ringkonnakohus jätkas 22.09.2015 määrusega kaebajatele menetlusabi andmist, mistõttu olid nad vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jäävad

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.