KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-10297 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Gotthard ŠREIBERGI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Gotthard ŠREIBERG sünd. 24.05.1968, isikukood 36805242261, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 22.06.2014 ja lõpp 22.12.2017 Jätta Gotthard ŠREIBERG elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Gotthard ŠREIBERGILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. ettevalmistus 40 €, osalemine kohtuistungil 20 €, käibemaks 12 €). Välja mõista Gotthard ŠREIBERGILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. 1 Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gotthard Šreibergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gotthard Šreiberg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.01.2015 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat 6 kuud alates 22.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib neljandat korda. Käesoleval ajal kannab karistust majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteo eest. Kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel, riigikeele A1 ja A2 taseme kursustel ning tõstukijuhi koolitusel. Vabanemise korral soovib asuda elama Kohtla-Järvele ämmale kuuluvasse korterisse, kus elavad kinnipeetava abikaasa ja tütar. Kinnipeetaval on põhiharidus, töökogemused automehhaanikuna, autokraanajuhina, taksojuhina. Kinnipeetava eesti keele tase on olematu, riigikeeles ennast väljendada ei suuda. Enne vangistust töötas kinnipeetav Hispaanias, saadeti sealt välja koos sissesõidukeeluga. Vabanemise korral on garanteeritud töökoht xxx-s. Kinnipeetaval on lähedastest korduvalt kriminaalkorras karistatud vend, tema lähiringkonda kuuluvad veel abikaasa, tütar ja ämm. Esimesest abielust on kinnipeetaval täiskasvanud tütar. Kinnipeetava tuttavate hulgas on kriminaalse taustaga isikuid. Oma tegude tagajärgi arvestab kinnipeetav ainult isiklikust kasust johtuvalt. Kinnipeetaval on probleemid vererõhuga, tarvitab pidevalt ravimeid. Kinnipeetav on enesekeskne, orienteeritud isiklike vajaduste lahendamisele, eelistab vältida konkreetsust. Kinnipeetaval puudub empaatiavõime, eesmärkide saavutamise probleemiks on õigete vahendite valimine. Kinnipeetav on orienteeritud materiaalsele kasule, ta ei näe kuritegudele alternatiive ja püüab leida õigustusi. Kinnipeetaval on olnud sidemed kriminaalse subkultuuriga, ta on jaganud nende põhimõtteid. Kõikidest vangistustest on kinnipeetav vabanenud ennetähtaegselt, kriminaalhoolduse nõudeid ei ole rikkunud, kuid on püüdnud manipuleerida elektroonilisest valvest ennetähtaegselt vabanemisega. Korduvad narkokuriteod ja narkootikumide valmistamine viitavad ükskõiksele suhtumisele ühiskonda, selle normidesse ja ühiskonnaliikmetesse. Kinnipeetava motivatsioon muutuda jääb paljasõnaliseks. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik, oht seisneb narkootikumide valmistamises ja nende levikule kaasa aitamises ning registreerimata tulirelvade avalikus käibes hoidmises. Soodusteguriks on halb majanduslik seisund. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 13%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on abielus, lähedastest on tal abikaasa, tütar, vend, ämm ja eelmisest abielust täiskasvanud tütar. Kinnipeetava abikaasa sõnul on kinnipeetava suhted lähedastega rahuldavad, 2 suheldakse peamiselt telefoni teel. Kinnipeetava abikaasa ja ämm on nõus kinnipeetavat toetama. Kodukülastuse ajal selgus, et 2-toalise korteri omanik on kinnipeetava ämm, korteris elavad kinnipeetava abikaasa ja tütar. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ämm ja abikaasa andsid kirjalikud nõusolekud. Kinnipeetava abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, ämm töötab. Lähedased on nõus kinnipeetavat vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx-s, selle juhatuse liige kinnitas suuliselt töökoha olemasolu. Kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib kuni 16.05.2016, juhiluba kuni 27.09.
- Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii reaalse kui tingimisi vangistusega. Kriminaalhooldusametnik tegi vabastamise korral ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Gotthard Šreiberg taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja palus anda viimane võimalus. Kinnipeetava seletas, et vabanemise korral kolib Hispaaniasse, enne tahab tasuda ära kõik hagid, vabanemise korral on see võimalik, kuna töökoht on talle garanteeritud. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina palus maakohtu istungil taotlus rahuldada ja arvestada muuhulgas kinnipeetava vanust, ärakantud karistuse aega, kehtivate dokumentide olemasolu, elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja reaalset vangistust kannab neljandat korda. Karistuseks on kinnipeetavale määratud vangistusi nii tingimisi kui reaalselt. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav vangistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, kusjuures sama sätte järgi on teda karistatud ka varem. Seega on tegemist raskete samalaadiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud talle mõistetud karistusest 3 aastat 6 kuud vangistust peaaegu 1 aasta 10 kuud vangistust ja kanda on veel 1 aasta 8 kuud vangistust. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu, selle raskust, samuti kinnipeetava minevikku, leiab maakohus, et kinnipeetav on tänaseks ära kandnud veel liiga vähe talle mõistetud karistusest. 3 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kõikidest varasematest vangistustest on kinnipeetav vabanenud tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. See näitab, et oma karistustest ei tee kinnipeetav mingeid järeldusi. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles, et vabastades kinnipeetava taaskord vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei jätka kinnipeetav uute kuritegude toimepanemist. Vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärasele katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanedes varasemalt vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega, asus kinnipeetav manipuleerima selleks, et vabaneda elektroonilisest järelevalvest. See näitab, et tegelikkuses ei ole kinnipeetav valmis rangeid järelevalve nõudeid täitma ja võib samuti toimima hakata ka seekord. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava tuttavate hulgas on kriminaalse taustaga isikud, oma tegude tagajärgi arvestab kinnipeetav vaid oma kasust lähtuvalt, tal puudub empaatiavõime, ta on orienteeritud materiaalsele kasule, tal on probleemid õigete valikute tegemisega ja oma kuritegudele otsib õigustusi. Samast iseloomustusest nähtub ka, et ta jagab kriminaalse subkultuuri põhimõtteid. Maakohus leiab, et kõik eelnev näitab üheselt seda, et kinnipeetav ei ole oma järjekordsest karistusest teinud mingeid järeldusi, ei ole asunud paranemise teele ning tema motivatsioon muutuda on paljasõnaline. Jätkates vangistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel aega tegeleda oma mõtlemise, suhtumise ja põhimõtete ümbervaatamisega. Elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetuse loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kõik need tingimused oli kinnipeetaval olemas ka eelmise ja varasemate kuritegude toimepanemise ajal, seega ei takista ega välista need kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks kinnipeetava enda poolt maakohtu istungil kinnitatut, et vabanemise korral kavatseb ta Eestist lahkuda ja asuda taas elama Hispaaniasse. See aga välistab kriminaalhoolduse teostamise katseajal. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata. Arvestades eelkõige kinnipeetava minevikku puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav ei jätka oma materiaalse kasu saamiseks kuritegude toimepanemist. Seda veendumust ei muuda ka kinnipeetava ja kaitsja viited kinnipeetava vanusele. Karistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ja antud kinnipeetava puhul ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ning seoses taotluse rahuldamata jätmisega mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. 4 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5