Obsah (5)

§ 65§ 117§ 199§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kohtuistungi aeg ja koht 12. aprillil 2016. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-6572 Kohtuk

) § 117 lg 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti Raimond Pruunsile karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Raimond Pruunsile Viru Maakohtu 16.03.

1. a otsusega ning Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10297 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis, suurendades mõistetud karistustest raskemat, mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 04.04.
3. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 30.01.
4. a otsus osaliselt, s.o Raimond Pruunsile

§ 117lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, mille kohaselt mõisteti Raimond Pruunsile

§ 117lg 1 järgi karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Muus osas, sh ka Raimond Pruunsile

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 4 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsused jõustusid EV Riigikohtu 18.06.

1. a määrusega. Raimond Pruunsi karistusaeg algas 21.07.
2. a ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 18.07.
3. a. Raimond Pruuns esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab Raimond Pruunsi taotlust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla seisukohaga. Süüdimõistetu Raimond Pruuns avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta tahab alustada uut elu – luua pere, minna tööle. Raimond Pruunsi arvates vabaduses tal töö leidmisega probleeme ei teki. Kohtuniku seisukoht Raimond Pruuns kannab liitkaristust

§ 117

lg 1, § 199 lg 1 ja

§ 199

lg 2 p-de 4, 6, 7, 8 - § 22 lg 3 järgi, st tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Raimond Pruuns temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et Raimond Pruuns plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX, mida ta saab kasutada kokkuleppel selle omaniku A.F., kes on ühtlasi ka Raimond Pruunsi kasuisa. Seega on tal olemas õiguslik alus nimetatud eluruumis elamiseks. Korteri omanik A.F. ning Raimond Pruunsi ema V.B., kes elavad samuti sel elupinnal, on andnud nõusoleku seal elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter samuti elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raimond Pruunsi on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolev vangistus on tal esmakordne. Ta on oma süüd tunnistanud ning kahetseb tehtut. Ta ei kiida kuritegude toimepanemist heaks ning on otsustanud edaspidi seadusi enam mitte rikkuda. Ta on tulevikuks püstitanud endale reaalsed eesmärgid – luua pere, asuda tööle ning hakata taas tegelema spordiga. Senine vangistuse kandmise aeg on Raimond Pruunsil möödunud hästi ning näib Raimond Pruunsi suhtumise muutumist kinnitavat. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ning osalenud 30.06.-30.09.

1. a ning alates 01.02.
2. a kuni käesoleva ajani vangla majandustöödel. Ta on kinni pidanud ka vangistust reguleerivatest normidest ning distsiplinaarkorras teda karistatud pole. Vabaduses oleks kinnipeetaval kindel elukoht oma ema ja kasuisa juures. Vabanemisjärgset töökohta tal ei ole, kuid väidetavalt on tal võimalik minna tööle kas reklaamifirmas või ehituse alal. Ka vangistamise-eelselt töötas ta reklaamiga tegelevas firmas, omades kindlat püsivat sissetulekut. Tal on olemas lähedased isikud (ema ja õde), kellega on säilinud head ja toetavad suhted ning kes on valmis Raimond Pruunsi igati toetama. Tema suhtlusringkonnas on nii seaduskuulekaid kui ka kriminaalsete kalduvustega isikuid, kuid väidetavalt väga lähedasi suhteid Raimond Pruunsil nende isikutega, kel on kriminaalne taust, ei ole. Vaatamata eelnevalt viidatud positiivsetetele tendentsidele Raimond Pruunsi suhtumistes ning käitumises, samuti sellele, et vabaduses on Raimond Pruunsil olemas head eeldused taasühiskonnastumiseks, leiab kohtunik, et teda ei ole võimalik praegu veel vabastada. Nagu varem märgitud, kannab Raimond Pruuns liitkaristust, mis on mõistetud talle eriliigiliste kuritegude eest. Seejuures kannab ta karistust ka inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest. Nii maa- kui ka ringkonnakohus hindas Raimond Pruunsi teosüüd suureks. Nimelt lõi Raimond Pruuns tahtlikult kannatanule rusikaga näkku, mispeale kannatanu kukkus, saades surmava vigastuse. Veel siis, kui kannatanu oli juba kukkunud, lõi Raimond Pruuns kannatanut rusikaga näkku ja 3 jalaga kehasse. Süüdistatav põhjustas tahtlikult vägivallateo ahela, mis viis raske tagajärjeni, s.o kannatanu surmani. Oluliseks peeti seejuures asjaolu, et Raimond Pruuns pani eelkirjeldatud teo toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Kohtunik toetab eelnevate kohtukoosseisude järeldusi Raimond Pruunsi suure teosüü kohta ning on seisukohal, et tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ning ühiskonna üldise õiglustundega. Raimond Pruunsi poolt seniajani ära kantud karistusaeg on toimepandud tegu arvestades ebaproportsionaalselt väike. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4