KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.04.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-3918 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Margus REIMANI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Margus REIMAN sünd. 30.04.1975, isikukood 37504304929, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 21.09.2007 ja lõpp 20.09.2018 Jätta Margus REIMAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 23.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Margus Reimani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Margus Reiman on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 26.09.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 11 aastat alates 21.09.
- Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv ja 16 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kinnipeetava poolt sooritatud kuriteod on muutunud raskemaks. Üheks kuriteo toimepanemise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Vangistuses alustas kinnipeetav osalemist sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, kuid loobus osalemisest. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Viljandimaale sõbranna pojale kuuluvasse korterisse, mõlemad on nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on põhiharidus, erialade kohta tunnistused puuduvad. Õpi- ja käitumisraskuste tõttu on kinnipeetav olnud suunatud xxx. Enne vangistust kinnipeetaval töökoht puudus, 1 vangistuse ajal on ta korduvalt tööst keeldunud. xxx juhataja sõnade kohaselt võib ta kinnipeetavale peale vabanemist tööd pakkuda. Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetaval seisuga 16.03.2016 tasumata nõudeid summas 2730,85 € ja vabanemisfondis on 0,09 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja vend, ema ja õde elavad xxx. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Kinnipeetaval on tütar, kellega suhted puuduvad. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad enamasti kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetaval on riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kuid ei tunnista oma probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav ärritub kergesti ja muutub vägivaldseks. Kinnipeetav on proovinud mitmeid erinevaid narkootikume, tarbis vähemalt kord nädalas kanepit või hašišit. Kinnipeetavat on narkootikumide tarvitamise eest karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. 2005 karistati kinnipeetavat narkootilise aine tarvitamise eest vanglas. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, millele on saanud vanglas ravi. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on nõrk, kinnipeetav kordab oma vigu. Kinnipeetava mõtlemine ja käitumine impulsiivne, seda on mõjutanud kriminaalne subkultuur. Kinnipeetav on korduvalt tahtlikult kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Kinnipeetav on korduvalt olnud vangistuses, kuid ei ole sellest järeldust teinud ja jätkanud kuritegelikku käitumist. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik, mis seisneb vägivalla kasutamises. Kõige tõenäolisem on oht alkoholi tarvitamise tagajärjel ning konfliktiolukorras. Ohtlikkust suurendab ka kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 45%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on põhiharidus, erialade omandamise kohta tunnistused puuduvad. Vangistuses ei ole kinnipeetav motiveeritud omandama uut eriala. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja vend. Telefonivestluste käigus seletasid kinnipeetava ema ja vend, et nad ei ole kursis kinnipeetava sooviga vabaneda ennetähtaegselt ning sellega, kuhu kinnipeetav soovib asuda elama ja tööle. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalse taustaga isikud. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja katkestanud osalemise programmis Viha juhtimine. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Korter kuulub xx xx, kes ei ole nõus kinnipeetava vabanemisega antud aadressile. Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht, see puudus tal ka enne vangistust. Vangistuses on kinnipeetav keeldunud korduvalt töötamisest. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegude sooritamise astmed on muutunud raskemaks. Iseloomulikuks tunnuseks kuritegude toimepanemisel on sõltuvusainete tarvitamine ja vägivalla kasutamine. Kinnipeetaval puudub vabanemisel lähedaste toetus, elukoht ja töökoht. Vangistuses on kinnipeetavat 17 korda karistatud distsiplinaarkorras. Tartu Vangla Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku 19.02.2016 vastusest päringule nähtub, et teostati kodukülastus aadressile xxx. Korter kuulub xx xxx, kelle seaduslik esindaja on xx xx, kellel on suusõnaline kokkulepe kinnipeetavaga, et kui viimane sinna korterisse elama asub, siis aitab ta teha remonti. xx ja xx xx on andnud nõusoleku kinnipeetavale korterit kasutada vabanemisjärgse elukohana. Samuti kontrollis kriminaalhooldusametnik kinnipeetava poolt nimetatud töökohti. xxx asub Tallinnas, selle juhataja sõnade kohaselt ei ole tema hetkel potentsiaalne tööandja. xxx OÜ asub samuti Tallinnas, objektid Harjumaal, selle juhataja kinnipeetavat ei tunne, kuid kinnitas, et töö proovimise võimalus on olemas. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Margus Reiman taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest enne tähtaega ning seletas, et on enda poolt selleks kõik teinud – tal on ainult 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning ta leidis endale elu- ja töökoha. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on viis korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetavat on varem karistatud vangistusega tingimisi ja ühel korral on teda ka vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele ei ole kinnipeetav mingeid järeldusi teinud ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kuriteod muutunud raskemaks. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme eluvastase süüteo toimepanemise eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 17 distsiplinaarkaristust, millest käesoleval ajal on kehtiv 1 karistus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx linna. Tegemist on remontivajava tühja korteriga, kus ei ole vett. Kinnipeetav ei ole seal kunagi elanud, maakohtu istungil ei osanud ta nimetada ka elukoha aadressi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et xxx OÜ kinnipeetavale töökohta ei võimalda. xxx OÜ juhataja kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetavat ta ei tunne, kuid pakkus välja töö proovimise võimaluse. Samast arvamusest nähtub, et xxx OÜ asub Tallinnas ja selle objektid Harjumaal. Kinnipeetav ei osanud maakohtu istungil selgitada, kuidas ta näeb ette võimalusi kriminaalhoolduse teostamiseks ja kriminaalhooldusametniku järelevalve all olemiseks juhul, kui ta elab xxx linnas, kuid käib tööl Harjumaa objektidel. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et enne vangistust 3 kinnipeetav ei töötanud, ka vanglas keeldus ta korduvalt töötamisest. Seega puuduvad kinnipeetaval tööharjumus ja -kogemus, mis iseenesest vähendavad kinnipeetava võimalusi töökoha saamiseks. xxx OÜ juhataja sõnade kohaselt on kinnipeetaval võimalus esialgu vaid proovitööks. Maakohus ei pea võimalikuks ka kriminaalhoolduse teostamist juhul, kui kinnipeetava elukoht on xxx linnas, kuid ta ise on päevade/nädalate kaupa Harjumaal teadmata elukohas. Kinnipeetava lähedasteks on ema, õde ja vend, kusjuures ema ja õde elavad Eestist väljas. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ja vend ei tea midagi kinnipeetava soovist vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, samuti ei tea nad, kuhu kinnipeetav soovib asuda elama ja tööle. Seega puuduvad kinnipeetaval vabanemise korral xxx linna ka toetavad lähedased ja tugev sotsiaalvõrgustik. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik, tema probleemide lahendamise oskus on nõrk, ta on kasutanud korduvalt vägivalda teiste suhtes. Ka uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on küllalt kõrge – 45% ja seda vaatamata juba pikale vangistusele. Kahe sotsisaalprogrammi läbimise loeb maakohus antud juhul positiivseks. Maakohus leiab, et ülaltoodu alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Maakohus leiab, et jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval veel aega tegeleda oma mõtlemise ja käitumisega, minimiseerida ja maandada vägivalla kasutamist ja agressiivsust. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4