← Eesti

4-15-9034/20

4-15-9034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-15-9034 Kohtunik Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harj

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 187 lg 2 alusel välja mõista Norik Grigorjanilt (ik 38909270369) määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Norik Grigorjanile eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PPA Põhja prefektuur esitas 23.10.2015 Harju Maakohtule taotluse Norik Grigorjanile asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna 05.09.2012 määras Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2316,12,008822 N. Grigorjanile rahatrahvi 250 trahviühikut, s.o 1000,00 eurot. Otsus jõustus 26.09.
  2. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Tallinna kohtutäitur Priit Pettes tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 21.08.2015 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
  3. 03.02.2016 teatas PPA Põhja prefektuuri esindaja kohtule, et rahatrahvist on tasutud 350 eurot, rahatrahvi jääk on 650 eurot. 1

(3)4-15-9034
  1. 11.05.
  2. a määrusega rahuldas Harju Maakohus kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas N. Grigorjanile Põhja prefektuuri 05.09.
  3. a otsusega väärteoasjas nr 2316,12,008822 määratud rahatrahv tasumata 650 euro ulatuses arestiga 16 päeva. Kohtumääruse kohaselt tuleb N. Grigorjanil asenduskaristusena kohaldatud 16-päevane arest ära kanda hiljemalt 01.08.2016 ning arest kuulub ärakandmisele ositi kokku kaheksal korral (esimene osa 2 päeva, teine osa 2 päeva, kolmas osa 2 päeva, neljas osa 2 päeva, viies osa 2 päeva, kuues osa 2 päeva, seitsmes osa 2 päeva ja kaheksas osa 2 päeva). Graafiku rikkumise korral kuuluvad kandmata arestipäevad ärakandmisele korraga. Aresti kandmise aja algust hakatakse lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Kohus leidis, et esitatud taotlus N. Grigorjani suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks arestiga on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna N. Grigorjan ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi täies ulatuses, tasumata summa on 650 eurot. Kuna N. Grigorjanil rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks N. Grigorjani suhtes asenduskaristusena aresti ning maakohus ei pidanud võimalikuks kohaldada süüdlase taotlusel asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Maakohtu hinnangul ei ole välistatud, et isik, kes siiani on suhtunud hoolimatult talle mõistetud karistusse, teeb seda edaspidigi ega asu ka üldkasulikku tööd tegema, mistõttu karistus võib jääda täitmata. Samuti arvestab kohus, et kohtuistungil avaldatu kohaselt töötab süüdlane Venemaal. Seega ei ole välistatud olukord, et süüdlane ei ole Eestis kättesaadav, mis omakorda raskendab tema suhtes üldkasuliku töö rakendamist. Seda, et süüdlane ei pruugi olla kättesaadav, kinnitab maakohtu hinnangul ka tõsiasi, et tema sundkorras kohtusse toimetamised 02.02.2016 ja 26.04.2016 ebaõnnestusid. Samuti ei ilmunud süüdlane vabatahtlikult kandma talle väärteoasjas nr 4-15-9099 mõistetud aresti, mida kinnitab Põhja prefektuuri arestimajast kohtule laekunud informatsioon, et N. Grigorjan oli andmebaasis politseihuvis sundtoomisega. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul usk, et süüdlane oleks motiveeritud ka tegelikult üldkasulikku tööd tegema ning karistuse täitmise tagamiseks tuleb kohaldada N. Grigorjani suhtes asenduskaristusena üksnes aresti.
  4. Harju Maakohtu määruse peale esitas N. Grogorjani kaitsja Alar Neiland 25.05.2016 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asendades tasumata rahatrahvi N. Grigorjani suhtes ühiskondlikult kasuliku tööga. Kaitsja märgib, et kohtul on tekkinud kahtlus, et süüdlasel puudub valmisolek ülkasuliku töö tegemiseks, kuid see kahtlus on oletuslik. Trahvi tasumist on takistanud pigem majanduslikult raske olukord. Nii on ka kohus vaidlustatud määruses märkinud, et süüdlasel puudub vara. Töökoha ja sissetuleku puudumine ei ole midagi ebatavalist ja selle põhjal ei saa teha järeldust trahvi mittetasumisest tahtlikult kõrvalehoidumise kohta. Kohtusse mitteilmumine erinevatel asjaoludel ei pruugi väljendada isiku vastutustundetut suhtumist karistusse. Kui süüdlane on avaldanud valmisolekut heastada oma süü tööga, ei saa eeldada, et karistus jääb kandmata. Ühiskondlikult kasulikust tööst keeldumiseks peaks kohtul olema esile tuua konkreetne põhjus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 4.
  6. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas esinevad N. Grigorjevi suhtes asenduskaristuse kohaldamise tingimused

§ 211lg 1 mõttes.

Nimelt teeb

§ 211

lg 1 kohaselt maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või 2

(3)4-15-9034 osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. 4.
  1. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on kaalutlusõigus selles, kumma asenduskaristuse kohaldamist ta süüdlase suhtes otstarbekaks peab. Antud juhul ei pidanud maakohus põhjendatuks kohaldada isiku suhtes asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Arutatavas asjas on N. Grigorjan menetlusest kõrvale hoidunud ja sundtoomised on ebaõnnestunud. Kohtuistungil on N. Grigorjan selgitanud, et ta töötab Venemaal, mis omakorda raskendab tema suhtes üldkasuliku töö rakendamist. Samuti ei ilmunud süüdlane vabatahtlikult kandma talle väärteoasjas nr 4-15-9099 mõistetud aresti. Arvestades N. Gregorjani töökohta väljaspool Eestit ning tema senist käitumist tervikuna, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et N. Grigorjani suhtes rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole kohane.
  2. Kuivõrd N. Grigorjan ei ole temale mõistetud rahatrahvi pika aja jooksul suutnud tervikuna ära tasuda, siis leiab ringkonnakohus kokkuvõtvalt, et maakohtu määrus N. Grigorjani suhtes asenduskaristusena aresti kohaldamise kohta on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes

§-dest 147 lg 1 p 1, 194, 196, 198 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 11.05.

  1. a määruse muutmata.
  2. N. Grigorjani kaitsja vandeadvokaat A. Neiland on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse koostamise eest (1 pooltund) kokku 20 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tasu suurus kooskõlas Eesti Advokatuuri juhatuse
  3. detsembri
  4. a otsusega (muudetud
  5. septembri
  6. a otsusega) kinnitatud korraga. Juhindudes RÕS,

§ 38

lg-st 1 ja § 187 lg-st 2 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Advokaadibüroo AE Consult OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 24 eurot.

§ 38lg 1 ja KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb N. Grigorjanilt välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 24 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Orvi Tali 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.