3-16-400/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-400 Kohtuasi A.P. kaebus päikese- ja päevavalgusest ilma jätmisega Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: A.P. Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta A.P. kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Võtta haldusasjade nr 3-13-1689 ja nr 3-15-1815 materjalidest toimikusse kandeid nr 63, 64, 101, 104, 306 ja 327 sisaldav täiendav väljavõte kaebaja tervisekaardist.
4. Jätta kaebaja taotlused eksperdi kaasamiseks, kohtuistungi korraldamiseks, vastustaja kohtueelse vastuse tõlkimiseks, toimiku tutvustamiseks ja tema enda täiendusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 30.05.
5. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 29.09.2015 on A.P. (edaspidi kaebaja) koostanud Viru Vangla meditsiiniosakonnale adresseeritud taotluse (tl 12), milles soovis saada kiiresti psühhiaater O. Toomla vastuvõtule. 1 19.10.2015 vastusega nr 6-10/30338-2 (tl 13) teatas selle osakonna juhataja ülesandeid täitnud õde talle, et kuna kinnipeetaval puudub õigus valida arsti ning vastavalt kujunenud töökorraldusele konsulteerib ja ravib P2 sektoris viibivaid süüdimõistetuid teine arst, on ta registreeritud tema vastuvõtule. 04.01.2016 vormistatud taotluses soovis (tl 18) kaebaja, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaatri abi. 25.01.2016 vastusega nr 6-10/370-2 (tl 19) keeldus üksuse juht taotlusele vastamisest põhjendusel, et see pole eesti keeles. 17.01.2016 taotluses (tl 20) soovis kaebaja muude nõuete kõrval, et talle võimaldataks kiiresti psühhiaater. 25.01.2016 vastuses nr 6-10/1634-2 (tl 21) teatas üksuse juht, et ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 02.02.2016 taotluses (tl 22) nõudis kaebaja kiiresti pereõde väites, et tal on muuhulgas ka psühhiaatrilised probleemid. Taotlusele on tehtud märge samal päeval toimunud pereõe vastuvõtu kohta. 24.11.2015 koostatud venekeelses kaebus-kahjunõudes (tl 14) soovis kaebaja saada 20 000 euro suurust hüvitist. Ta väitis, et on viimase kolme kuu jooksul pöördunud regulaarselt kontaktisiku poole nõudmisega kutsuda tema juurde psühhiaater ja andnud üle sellekohaseid kirjalikke avaldusi, kuid vangla ignoreerib tema nõudmisi, on pidanud teda aasta ja üheksa kuu jooksul vahet pidamata kartseris, on jätnud ta kell kuus hommikul jalutuskäigule viimisega täielikult ilma päeva- ja päikesevalgusest ning kahjustanud seeläbi tervist ja alandanud inimväärikust. 22.02.2016 koostatud vastusega nr 6-16/200-4 (tl 16-17) jäeti kahjunõue rahuldamata. Veel on toimikus väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 28-44) ning finants ja majandusosakonna peaspetsialisti 23.03.2016 õiend (tl 59). Käesoleva otsusega on lisatud haldusasjade nr 3-13-1689 ja nr 3-15-1815 toimikutest ka täiendav väljavõte kaebaja tervisekaardist (tl 74-78). 04.03.2016 kohtumäärusega on kohus kuulutanud menetluse tervisekaardi väljavõtet puudutavas osas kinniseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 20.02.2016 koostatud kaebuses (tl 1-3) märkis kaebaja, et vangla on viivitanud kahjunõudele vastamisega rohkem kui kaks kuud. Ta palus lugeda vanglaametnike tegevus psühhiaatrilise abi mitteosutamise ning kell kuus hommikul jalutama viimise ja toonitud klaasidega kambris hoidmise läbi päeva- ja päikesevalgusest täielikult ilma jätmisega tervisele mittevaralise kahju tekitamisel ja piinamise kohaldamisel õigusvastaseks ja maksta välja 20 000 euro suurune hüvitis. Kaebaja väitis, et täielik päeva- ja päikesevalgusest ilma jätmine halvendab tugevasti tema nägemist, põhjustas glaukoomi, silmanärvi lagunemise, silmamuna degeneratsiooni, psüühikaprobleemid ja eluliste biorütmide häired. 29.03.2016 täienduses (tl 68-70) väitis kaebaja, et vangla kasutab akendel samasugust kilet nagu kasutatakse kasiinos hilisõhtu või öö tunde tekitamiseks, mistõttu on kambris poolpimedus või täielik pimedus. Ta leidis, et pärast seda, kui teda hakati alates 05.12.2013 hoidma toonitud klaasidega kambrites, hakati teda survestama ja ainukesena tervest sektsioonist öösel kell kuus jalutama viima ning see halvendas kohe järsult tema nägemist. Veel märkis kaebaja ära asjaolu, et vanglasse saabudes olid tal kaasas tema silmanägemise järgi valmistatud kergelt toonitud filterprillid, millised lubati 21.05.2012 seetõttu, et teda ärritab ere kunstlik ja arvutiekraani valgus. Ühtlasi esitas ta taotlused, milledes nõudis sõltumatu meditsiinieksperdi kaasamist ja kohtuistungi läbiviimist, asja kõiki materjalide tutvustamist, vangla vastuse nr 6-16/200-4 vene keelde tõlkimist, tervisekaardi kannete nr 327 ja 519 välja nõudmist ning oma täiendusest koopia tegemist.
8. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 56-57) leiti, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ning teatati, et jäädakse kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde. Vastuseks kaebaja väidetele selgitati, et ta on paiknenud süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu P-hoone kartseriosakonna erinevates kambrites, milliste akendele on julgeoleku ja üldise korra tagamiseks ning lubamatu suhtlemise vältimiseks paigaldatud piimjas mattkile, mis ei muuda ruumi pimedaks. Veel selgitati, et kõik vangla kambrid on varustatud akendega ja lisaks on neis olemas ka kunstlik valgustus, mille minimaalne tase 268 lx oli kartserikambrites läbi viidud mõõtmiste kohaselt kõrgem lubatavast 2 miinimumist 200 lx ning seda pole käesoleva ajani vähendatud. Lisaks juhiti tähelepanu kaebaja tervisekaardi kannetele nr 63, 101 ja 306 , millede kohaselt on ta soovinud ja kannab päikeseprille, kuna silmad on väga tundlikud ega kannata eredat valgust. Varahommikuse jalutuskäigu osas selgitati, et see vastab vangla kodukorraga kehtestatud osakonna päevakavale. KOHTU PÕHJENDUSED
9. 04.03.2016 määrusega tagastas kohus HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes kaebuse psühhiaatrilise abi mitteosutamist puudutava osa ning võttis menetlusse ainult päeva- ja päikesevalgusest ilmajätmist käsitleva mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud ja see jõustus ilma edasi kaebamata. Seega on käesolevas asjas vaja lahendada üksnes küsimused, kas kambrite akende kilega katmise ja jalutuskäikude aja tõttu on saanud kaebajale tekkida tema poolt nimetatud suurusega mittevaraline kahju. Lisaks vajavad lahendamist veel ka mitmed kaebaja menetluslikud taotlused.
10. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused on reguleeritud RVastS §-s
11. Selle lõikes üks on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud RVastS § 9 lg 1 ja
12. Neis kehtestatu võimaldab küll nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist nii tervise süülise kahjustamise kui ka väärikuse alandamise korral, kuid kahju saab hüvitada vaid proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 7 lg-tes 1 ja 4 ning VÕS § 127 lg-tes 1 ja 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, mittevaralise kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud. RvastS § 13 lg-s 1on seaduseandja näinud ette kohustuse arvestada hüvitise suuruse määramisel kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane.
13. VangS § 45 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad talle elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema aken ja ruumi piisavat valgustatust tagav kunstlik valgustus. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ näevad punktis 5 ette üksnes, et igal toal peab olema vähemalt üks aken, mis tagab selles piisava loomuliku valgustuse. Seda, milline täpselt peab olema kinnipeetavale mõeldud eluruumide valgustihedus vangistusalased ega muud õigusaktid ei reguleeri. Kunstliku valgustatuse normid on sotsiaalminister kehtestanud üksnes laste ja täiskasvanute hoolekandeasutustele oma määrustega 09.01.2001 nr 4 ja 03.04.2002 nr 58 ning need näevad ette, et elu- ja magamistubade minimaalne valgustatus peab olema 200 lx.
14. Kaebusele antud vastuse selgitustest nähtuvalt on Viru Vangla kõik kambrid akendega ja lisaks on kambrites ka valgustid. P-hoone kartseriosakonna akendele on küll kleebitud piimjas mattkile, kuid see ei muuda ruumi pimedaks. Vastusele lisatud õiendi kohaselt on OÜ Tervisekaitsekeskus teostanud selle vangla kambrites mõõtmisi, saadud tulemuste kohaselt ületas kambrite kunstliku valgustatuse tase standardi kohast minimaalset nõutavat 200 lx ning valgustatust pole peale seda vähendatud. Ruumide valgustuse puudujääke saavad kinnitada vaid vastavate kontrollimiste tulemused ning kaebaja üldsõnalised väited ei ole selleks piisavad. Kohtul pole tõsiselt võetavat põhjust kahelda õiendi selgituste tegelikkusele vastavuses ega arvata, et vastustaja ametnik on selle välja andmisel valetanud. Seetõttu pole ka alust järeldusteks, et kaebaja kartserikambrite kunstliku 3 valgustuse tase ei ole vastanud nõuetele ning nende akendele paigutatud kile on muutnud kambrid piisava valgustuse nõudele mittevastavateks.
15. VangS 55 lg-s 2 on kehtestatud, et kinnipeetavale tuleb võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Seda, millisel kellaajal täpselt peab kinnipeetava jalutuskäik toimuma pole seaduseandja ära määranud. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) lisas 1 toodud osakondade päevakavade kohaselt toimuvad kinnipeetavate jalutuskäigud vangla töökorralduse järgi üldreeglina kella 6.00 kuni 20.
16. Ainult osakondades V 7 ja V 8 on kehtestatud täpsemalt piiritletud jalutamise aeg vastavalt kella 08.35 kuni 09.35 või 13.00 kuni 14.
17. Kaebaja poolt väidetud jalutuskäikude aeg on vastavuses kodukorras kehtestatuga ning ei riku seetõttu tema seadusest tulenevaid õigusi. Kohtul pole mingit arvestatavat põhjust leida ka seda, et tema suhtes kohaldatakse piinamist päevasest päikesevalgusest ilmajätmise läbi.
18. Kaebuse õigusliku alusena viidatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 näeb ette, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. Kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda iseenesest veel piinamist ega inimväärikuse alandamist. Vastuolu kinnipeetavale antud õigustega saab tekkida vaid siis, kui tema kohtlemine ületab teatud raskusastme. Milline on see piir, pole võimalik täpselt määrata, sest see sõltub väga mitmetest asjaoludest, sealhulgas ka isiku eripärast, kohtlemise kestusest ning selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust. Kartseriosakonna kambrite akendele lubamatu suhtlemise vältimiseks paigaldatud piimjas kile võib kinnipeetavale kindlasti ebameeldiv olla ning talle ka nördimust ja muid sarnaseid üleelamisi põhjustada. Kindlasti pole aga tegemist vastustaja õigusvastase tegevuse ja kinnipeetava sellise kohtlemisega, mida oleks võimalik pidada tema väärikuse alandamiseks. Samuti ei anna selleks mingit alust vanglas kehtivale korraldusele vastav jalutuskäikude aeg.
19. Kaebaja tervisekaardi andmetes nähtuv ei anna põhjust järeldada ka tema tervise kahjustumist kambri valgustatuse või jalutuskäikude aja tõttu. 13.01.2016 tehtud kande nr 519 kohaselt on silmaarst diagnoosinud tal müoopia ehk lühinägevuse, glaukoomi ning makula ja tagapooluse degeneratsiooni. 23.05.2012 ja 11.03.2015 kanded nr 64 ja 327 kinnitavad aga, et esimesena nimetatud haigus oli diagnoositud ka varem, nägemisteravuse langus pole alanud mitte väidetava päevavalgusest ilmajäämisega alates 05.12.2013, vaid on olnud pikaajalisem pidev protsess. 13.01.2016 uuringu tulemuste kohaselt pole vastavad näitajad võrreldes 15.03.2015 näitajatega mitte halvemaks läinud, vaid mõlema silma korrektsioon on hoopis -0,25 võrra paranenud. Lisaks nähtuvad kannetest nr 62 ja 63 viited 16.05.2003 ja 26.04.2012 toimunud silmatraumadele ja sellest tulenevale heleda valguse talumatusele. Psüühilised probleemid on kandest nr 104 nähtuvalt tuvastatud samuti oluliselt varem, kui algas väidetav piinamine päeva- ja päikesevalgusest ilmajätmisega. Glaukoom on interneti vahendusel kättesaadavatel andmetel silma siserõhu tõusuga seotud haigus, mis kahjustab silmanärvi ja mille täpset mehhanismi pole veel mõistetud. Selle riskifaktoriteks peetakse muuhulgas perekondlikku eelsoodumust, lühi- ja kaugnägevust, hüpertooniat, diabeeti ning trauma järgseid muutusi. Pärilikkust ja hüpertooniat peetakse ka maakula degeneratsiooni riskifaktoriteks. Lisaks mainitakse veel vanust, kokkupuudet intensiivse valguskiirgusega, ülekaalulisust ja muid tegureid, kuid väheseid valgustustingimusi kummagi haiguse tekkepõhjustena kirjeldused ära ei nimeta.
20. Kaebaja taotlus nõuda toimikusse täiendavalt tema tervisekaardi kanne nr 327 on asja õige lahendamise huvides igati põhjendatud, sest vastustaja poolt kohtu nõudel esitatu seda ei sisalda. Kohus rahuldab selle taotluse ja võtab nimetatud kannet kajastava väljavõtte toimikusse haldusasja nr 3-15-1815 materjalidest. Lisaks võtab kohus omal algatusel selle asja materjalidest ka kannet nr 306 sisaldava väljavõtte, millele viidatakse kaebusele antud vastuses. Veel võtab kohus omal 4 algatusel haldusasja nr 3-13-1689 materjalidest kandeid nr 63, 64, 101 ja 104 sisaldavad tervisekaardi väljavõtted. Kannetele nr 63 ja 101 on samuti viidatud vastustaja poolt, kanded nr 64 ja 104 aga sisaldavad silmaarsti ja psühhiaatri poolt kaebajale varasemalt pandud diagnoose ning on samuti vajalikud asja õige lahendamise huvides.
21. Kohtuistungi korraldamise suhtes on kohus 23.04.2016 kohtumääruses seisukoha juba võtnud ega näe mingit põhjust selle muutmiseks. Seega jääb vastav taotlus rahuldamata. Rahuldamata jääb ka taotlus sõltumatu meditsiinieksperdi kaasamiseks. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt puuduvad antud juhtumi puhul mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõude rahuldamise kaks olulist eeldust – avaliku võimu süüline õigusvastane käitumine ja kahju. Seega ei ole mingit vajadust tuvastada ka põhjusliku seose olemasolu nende vahel. Menetlusdokumentidest koopia väljastamise küsimust on käsitletud 04.04.2016 määruses. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on niivõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Kuna kaebuse täienduseks esitatud vastuväidete puhul on samuti tegemist kaebaja enda poolt koostatud dokumendiga, mille osas ei nähtu tema õiguse kaitsmise seisukohast tulenevat vajadust koopiate saamiseks, on vastav taotlus põhjendamatu ja jääb samuti rahuldamata. Alust rahuldamiseks pole ka selle taotluse suhtes, milles kaebaja soovib kõigi asjas kogutud materjalide tutvustamiseks. Kohus on juba edastanud talle vene keelde tõlgituna mõlemad asjas tehtud kohtumäärused ning väljastanud ka kõik vastustaja poolt esitatud menetlusdokumendid. Seega pole toimikus enam niisuguseid materjale, mis vajaksid tutvustamist.
22. Tõlkimise tarbeks menetlusabi andmise kord ja tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p-s 1 ja § 111 lg-s
23. Neis sätestatu lubab isiku täielikult või osaliselt vabastada menetlusdokumendi tõlkimise kuludest, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebajal pole olnud neljal viimasel kuul enne menetlusabi taotluse esitamist mingeid sissetulekuid. Seega ei saa ta ise küll tõlkimise eest tasuda, kuid see pole veel küllaldane alus menetlusabi andmiseks. Taotluses soovib ta riigi abi kohtueelse kahjunõude kohta 22.02.2016 koostatud vastuse nr 6-16/200-4 tõlkimiseks. Kuna see käsitleb peaasjalikult vaid psühhiaatrilise abi võimaldamisega seonduvat ning lisaks on esitatud üksnes ka kaebusele antud vastuses sisalduv väide, et jalutuskäigu aeg vastab vangla kodukorraga kehtestatud päevakavale, pole nimetatud dokumendi tõlkimiseks kaebaja õiguste kaitsmise seisukohalt mingit vajadust. Seetõttu jääb rahuldamata ka nimetatud taotlus.
24. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul vähimatki alust pidada vastustaja vaidlustatud tegevust õigusvastaseks ega mõista kaebajale välja tema poolt soovitud või mistahes muu suurusega rahalist hüvitist. Seetõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS §.108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud pole. Seega jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5