Vadim Ivanov tunnistati süüdi
Vadim Ivanov tunnistati süüdi
lg 2 p 1,4 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 02.05.2015-04.05.2015, s.o 3 päeva ning lõplikult kuulub Vadim Ivanovil kandmisele 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 29.07.2015. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, neist kehtivaid karistusi on 3 ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Käesolevat karistust kannab Vadim Ivanov arvutikelmuse, kelmuse ja süstemaatiliste varguste eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Kuritegude raskusaste võrreldes esimeste kuritegudega (vägivald) on kergemaks läinud. Turvalisusriskid vanglas puuduvad. Kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Ta ei ole vanglas töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Peale vabanemist soovis Vadim Ivanov elama asuda ema juurde, kuid ema M K keeldus tema kohta igasugust infot andmast. Ema sõnul on pojal vaja alustada oma elu iseseisvalt ning ta ei nõustu kinnipeetava elama asumisega temale kuuluvasse korterisse. Vadim Ivanov otsustas, et läheb vabanemisjärgselt narkorehabilitatsioonikeskusesse elama ning lubas saada sealt vastava tõendi selle kohta, et ta vastu võetakse. Kinnipeetav omandas põhihariduse Kohtla-Järve Sompa põhikoolis, kus kordas üheksandat klassi kaks aastat. Vanglas jätkas kinnipeetav õpinguid ja lõpetas 11 klassi. Isik ei näe hariduses või enda ametialases täiendamises mingeid eeliseid, kuna töö eest ei saa piisavalt palka. Kinnipeetaval eriala puudub, tema riigikeele oskus on A1 tasemel. Kinnipeetava sõnul ei ole ta varem ametlikult töötanud, mitteametlikult on ta töötanud ehitusel ja metsatöödel ning Hispaanias apelsini korjajana. Isikul puuduvad tööoskused, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Kinnipeetava sõnade kohaselt on töötamine mõttetu, kuna kohtutäiturid võtavad kõik raha ära. Isiku majanduslik olukord on raske, kuna tal on võlgnevusi ligikaudu 10 000 euro ulatuses ja ta ei ole motiveeritud neid likvideerima. Kinnipeetava sõnul ta ei kavatsegi tööle minna, vaid tahab elu elada. Ta oleks motiveeritud töötama, kui saaks 800-900 eurot palka. Vadim Ivanovi sissetulekuks enne vangistust oli igakuiselt makstav töövõimetuspension ning tal on vabanemisel võimalus pension taastada. Kinnipeetava isa on surnud, ema ei soovi pojast enam midagi teada ja temaga suhelda. Kinnipeetava sõnul elab tema sõbratar xxxx, ta on temaga lühikest aega koos olnud. Isiku ametlik abielu kestis lühikest aega. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarvitab ta alkoholi ainult tähtpäevadel ning tal ei ole alkoholiga probleemi. Varem on isikut karistatud alkoholi tarvitamise eest kinnipidamisasutuses ja väärteokorras joobes juhtimise eest. Alkoholisõltuvust tal diagnoositud ei ole. Kinnipeetava sõnade kohaselt tarbis ta esimest korda kanepit kuskil 15-aastaselt. Enne vangistust oli põhinarkootikumiks amfetamiin, mida ta tarvitas üks kord nädalas. Narkootikumide hankimiseks pani kinnipeetav toime kuritegusid (vargus, kelmus). Isik väidab, et on motiveeritud narkootikumidest vabanema, kuid on alati tagasi langenud. Vanglas on tal diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetava sõnul põeb ta kroonilist haigust ja on xxxx töövõimetu. Isiku enesehinnang on tavalisest kõrgem ja ta tajub ennast ebaadekvaatselt paremana, kui ta tegelikult on. Isik ei suuda kohaneda igapäevaeluga, kuna on viibinud enamuse ajast vanglas. Kinnipeetav kasutas korduvalt vägivalda 3 kuritegudes, mis leidsid aset rohkem kui 13 aastat tagasi. Ta on üleoleva vestlusstiiliga. Kinnipeetav rikub seadust hetketuju ajel ning kordab oma vigu. Ta ei oska lahendada oma probleeme seaduslikult, vaid üritab leida lihtsamat väljapääsu, sooritades uue kuriteo. Isik ei ole seadnud endale mitte ühtegi eesmärki. Kinnipeetava sõnade kohaselt ta ei tahagi oma käitumist muuta. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kiitleb oma kuritegelike oskustega ja leiab, et temal teisiti elada ei ole võimalik. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta on toime pannud uue kuriteo käitumiskontrolli ajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.01.2017, käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et sugulastest on kinnipeetaval ema M K ja õde J K, kes elab xxxx. Vangistuse ajal on ta lähedastega suhelnud telefoni teel. Ema M K ei taha enam oma poja Vadim Ivanoviga koos elada. M K palve oli see, et teda enam ei tülitataks seoses Vadim Ivanoviga. Ema ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Rahvastikuregistris puudub märge Vadim Ivanovi elukoha kohta. Tema elukoha aadressiks on märgitud xxxx. Vabanemisel ei ole Vadim Ivanovil kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Vadim Ivanovi on karistatud peamiselt varavastaste süütegude eest, varasemates kuritegudes on ta kasutanud ka vägivalda. Korduvalt on ta sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Korduvad süüteod viitavad Vadim Ivanovi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Vadim Ivanovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 25.01.2017 ning käitumiskontrolli ajaks määrata talle
Vadim Ivanov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabanedes asub ta elama narkorehabilitatsioonikeskusesse. See asub Tallinna lähedal. Ta on kohtule saadetud kirjas märkinud, et see on SA Heategevusfond Taastõusmine. Selle täpset aadressi ta ei tea, aga üks keskus asub Aseris ja teine seal, kuhu tema läheb. Asutuse juhiks on J Š, kellega ta on olnud ühenduses ja nad on nõus ta vastu võtma. Talle lubati seal elu- ja töökohta. Kui tema käest küsiti töö kohta, siis ta ütles rumalusest, et pole huvitatud. Kui oleks võimalik, siis nüüd ta läheks kohe tööle. Suhted emaga on halvad, sest ema on väsinud probleemidest temaga. Ema aitab teda moraalselt ja rahaliselt, samuti aitab teda õde, kuid oma koju nad teda võtta ei taha. Ta võeti programmi Eluviisitreening, 2 loengut on juba olnud. Ta tahab paluda võimalust selleks, et läbida rehabilitatsioon. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Vadim Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt eelnimetatud kinnipeetava kohta 05.04.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla V. Ivanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et V. Ivanovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 10 korral kriminaalkorras karistatud isikuga (neist 3 kehtivat karistust). Vangistust kannab ta viiendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Süüdimõistetu on korduvalt ja pika ajavahemiku vältel käitunud õigusvastaselt, 4 mistõttu tal on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ei ole V. Ivanovile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja
Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest
lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (
Enne vangistust oli V. Ivanovil probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 78% ja 59%. Tegemist on arvestatava riskiprotsendiga. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Eelmainitud iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, s.t teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vadim Ivanovi vangistusest ennetähtajalisele vabastamisele vastu.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vadim Ivanov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest kehtivaid karistusi on kolm ning reaalset vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt käitumiskontrolli ajal pannud toime uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll koos sellega kaasnevate kohustustega oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude sooritamist Vadim Ivanovi poolt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Vanglas on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetaval on võlgnevusi ligikaudu 10 000 euro ulatuses ning arvestades, et isik on toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil, siis on oht, et isik võib vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata varavastaste süütegude toimepanemist oma majandusliku olukorra parandamiseks. Isiku suhted lähedastega on keerulised, ema ei soovi kinnipeetavat enda juurde elama ning leiab, et Vadim Ivanov peab 5 endaga ise hakkama saama. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 59%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Seega on olemas arvestatav tõenäosus, et isik paneb vabaduses toime uued kuriteod. Viru Vangla ega prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus leiab, et arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei oleks Vadim Ivanovi vabastamine vangistusest kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Vadim Ivanovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on liitunud sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening. Isik soovib vabanedes asuda narkorehabilitatsioonikeskusesse SA Heategevusfond Taastõusmine, kus talle oleks sõltuvusravi ajaks tagatud elu- ja töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.