4-16-447/21

4-16-447 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-447 (2302,16,000155) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Väärteoasi Igor Pärle esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.01.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,16,000155 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Igor Pärle (isikukood: 37604044912, elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX) Kaebuse esitaja kaitsja: vandeadvokaat Andi Tubin (Advokaadibüroo LEX Legal; asukoht Ülikooli 6a, 51003 Tartu) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 02.05.2016 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Igor Pärle Menetlusaluse isiku kaitsja: vandeadvokaat Andi Tubin Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Igor Pärle kaebus. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.01.2016 kiirmenetluse otsus nr 10220151315155 ning 2 lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
3. Mõista Eesti Vabariigilt Igor Pärle kasuks välja 1 227,86 eurot (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse eurot 86 senti) kohtumenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (Igor Pärle arveldusarvele nr XXXXXXX SEB pangas). Otsuse ärakiri õigusabikulude hüvitamiseks saata pärast otsuse jõustumist täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 06.01.2016 kiirmenetlues otsusega väärteoasjas nr 2302,16,000155 karistati Igor Pärlet liiklusseaduse (LS) § 2611 lg 1 järgi rahatrahviga 55 trahviühikut, s.o 220 eurot. Otsuse kohaselt juhtis I. Pärle 06.01.2016 kella 17.42 paiku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
5. km-l autorongi (haagis-Bodex AP240F, registreerimismärgiga XXX), mille massid ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Isik teostas avalikult kasutataval teel erakorralist vedu, rikkus liiklusseadusega kehtestatud korras väljastatud eriloa tingimusi. Juht esitas Maanteeameti veoloa nr XXXXXXX. Mootorsõiduki tegelik mass oli 26,009 t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Haagise tegelik mass oli 24,186 t. Haagise lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli 50,195 t. Autorongi lubatud suurim tegelik mass 44 t. Sellega rikkus I. Pärle LS § 80 lg-te 1-3; § 341 lg-te 1, 2 ja 7 ning MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodide nr 1109, 1108 ja 1111 nõudeid.
6. Igor Pärle kaitsja esitas 22.01.2016 mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist. Kaebaja hinnanul ei ole kohtuvälise menetleja tegevus kooskõlas MõõteS § 5 lg-tes 1 ja 2 p-s 2 sätestatuga, kuivõrd puudub info menetlusaluse isiku sõiduki kaalumisel kasutatud kaalude taatluskohustuse täitmise kohta. Lisaks sellele ei ole tarvitatud Ecovar 2000 kaalude puhul järgitud kasutusjuhendis sätestatut – juhendi kohaselt peab kaalumisel jääma välisõhu temperatuur –20 C kuni +40 C piiridesse, Riigi ilmateenistuse andmete põhjal oli aga 06.01.2016 kell 18.00 Vaida alevikus temperatuur -21C ja see hakkas aeglaselt langema. Kaebaja hinnanul viitab mõõtetulemuste ebausaldusväärsusele ka ebaharilikult suured erinevused haagise teise ja kolmanda telje vasaku ja parema ratta kaalu lugemites. Erinevused esinesid nii vasaku ja parema ratta kaalu lugemites (erinevused ristisuunas) kui ka kõikide paremal pool asetsevate telgede alla paigutatud kaalude lugemites (erinevused pikisuunas). Kuna koorem oli nii veokil kui haagisel paigutatud ühtlaselt ja kaalumiskoht tasane, on erinevused põhjustatud asjakohatu mõõtemetoodika kasutamises. 3 Toodust tulenevalt ei ole väärteomenetluses koostatud massimõõteseadme kasutamise protokoll lubatavaks tõendiks ning pole tõendatud etteheidetava teo toimepanemine, mistõttu tuleb väärteomenetlus väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada. Alternatiivselt leiab kaitsja, et kui kohtu hinnangul esineb I. Pärle teos väärteo tunnused, siis tuleb väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kaitsja väitel kohtuväline menetleja asunud otsuses ekslikule seisukohale, nagu oleks menetlusalune isik teostanud erivedu eriloata. Menetlusalune isik esitas ametnikele kontrollimiseks veoloa nr XXXXXXX ning kuna selle kehtivusaeg ei olnud möödunud ja seda pole kehtetuks tunnistatud, on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamatult veoloaga arvestamata. Eriloas lubatust ületas ta lubatud suurimat kogukoormust 2195 kg võrra. Kaitsja on seisukohal, et menetlusaluse isiku rikkumine ei ole suur, ta on mootorsõiduki, haagise ja autorongi suurimat kogukoormust ületanud vähesel määral, samuti on menetlusalusel isikul raske määrata veoki tegelikku massi, kuivõrd veokile paigaldatud kaalud annavad juhile infot vaid kahe tagumise telje osas. Menetlusalune isik peab seega kogukoormuse määrama visuaalselt ning eksimise võimalus on väga tõenäoline. Kohtuistungil kordas kaebaja kaitsja avalduses esitatut, rõhutades et mõõtemetoodika on asjakohane vaid siis, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt antud juhendist. Ecovar kaalude kasutusjuhendi kohaselt peab autorongi kaalumisel jääma välisõhu temperatuur -20 C - +40 C piiridesse. Kuivõrd Riigi ilmateenistuse ja Keskkonnaagentuuri teabe kohaselt oli Vaida alevikus 06.01.2016 õhutemperatuur alla -20 C, ei ole järgitud kaalude kasutamisteperatuuri. Asjakohase mõõtemetoodika järgimata jätmist kinnitavad ka massimõõteseadme kasutamise protokollis olevad erinevused haagise teise ja kolmanda telje vasaku ja parema ratta kaalu lugemites. Kaalutulemuse ebaharilikult suure erinevuse tõttu ei saa massimõõteseadme kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning kuna asjas ei ole kogutud tõendeid, tuleb väärteomenetlus väärteomenetluse tunnuste puudumise tõttu lõpetada. Lisaks sellele märkis kaitsja, et kohtuväline menetleja on ekslikult järeldanud, nagu oleks erivedu teostatud eriloata. Veoloal viidatud määrus on kehtetu ning uus MTM määrus nr 114 § 3 lg 7 kohaselt lähtutakse eriveo tingimuste rikkumisel asjaolust, et eriveo teostajale on antud eriluba. Kuivõrd sanktsiooni eriveo teostamise tingimuste rikkumise eest näeb ette LS § 2612, mitte aga menetlusalusele isikule kvalifitseeritud § 2611, on rikkumine valesti kvalifitseeritud. Väärteomenetluses on väärteoprotokollil samasugune funktsioon nagu süüdistusaktil kriminaalmenetluses, mistõttu ei ole menetlejal õigust hakata kohtumenetluse käigus väärteoprotokolli parandama. Seega kuulub menetlus isiku suhtes lõpetamisele.
7. Kohtuvälise menetleja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja vaidleb sellele vastu. Menetleja arvates on kaitsja ekslikult arvanud, et menetleja on veoloa kehtetuks tunnistanud ja oleks pidanud kehtiva veoloaga arvestama. Menetleja ei ole veoluba kehtetuks tunnistanud, vaid on jätnud sellega arvestamata. Ta juhib kohtu tähelepanu MTM 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 lg 2 p-s 5 ja 6 sätestatule, mille kohaselt ei tohi autorongi koosseisus olevate sõidukite tegelikud massid ületada sõidukite registrimasse ning tegelikud teljekoormused ületada sõidukite registriteljekoormusi. Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki mass ületas veoloal märgitud lubatud suurimat massi, ei olnud kõik määruse nr 114 § 4 lg-s 2 sätestatud nõudmised täidetud ja veoluba oli kehtetu. Seega oli menetleja kohustatud jätma veoloas sätestatu tähelepanuta ja võtma sõiduki masside ning teljekoormuste kontrollimisel aluseks MKM 13.06.2012 määruse nr 42 lisa 1 koodides 1109, 1108 ja 1111 sätestatu. 4 Kohtuväline menetleja viitab LS § 341 lg-le 2, mille kohaselt on erivedu lubatud eriloal märgitud tingimustel ning veoloale nr XXXXXXX, milles sätestatu kohaselt kehtib eriluba ainult juhul, kui vedaja täidab kõik ümarpuidu eriveo teostamiseks ettenähtud nõuded, sh keeldu ületada registriteljekoormust või sõiduki registrimassi. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas kogutud tõendid on usaldusväärsed, I. Pärle käitumine on õigesti kvalifitseeritud, menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust ning asjas ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka karistuse määramisel on juhindutud KarS § 56 lg-st 1, st võetud aluseks süüdistatava süü, arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti on lähtutud üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtuistungil ei muutnud kohtuväline menetleja varasemas vastuses väljendatud seisukohti, leides et väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, samuti ei ole rikutud menetlusnorme. Et õhutemperatuur oli lubatu piires, näitab Maanteeameti teeilmajaama tehtud väljavõte. Kaebaja väited autotermomeetri madalamatest näitudest on paljasõnalised. Rikkumise puhul ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest ja isiku väikesest süüst, sest isik on autojuhina kogenud ja ei teinud midagi hoolimata sellest, et ta auto kaalud näitasid lubatust suuremat kogust. Rataste ja telgede erinevad näidud on põhjustatud koorma ebaühtlasest paigutamisest. Tunnistaja XXX selgituste järgi vaatas ta Maanteeameti ilmajaama andmeid, menetleja XXX vaatas enda kinnitusel Pirita ilmaprognoosi. Mõlemad väitsid, et temperatuur jäi lubatu piiresse. Seega ei ole tootja poolt ettenähtud kasutusnõudeid ja mõõtemetoodika nõudeid rikutud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid on neid kogumis hinnates seisukohal, et Igor Pärle kaebus on põhjendatud.
8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Igor Pärle juhtis 06.01.2016 kella 17.42 ajal TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee 20 km-l autorongi, kui teda peatasid politseiametnikud, kes mõõtsid kella 18.09 ajal tema autorongi tegelikuks massiks 50 195t, kusjuures mootorsõiduki tegelik mass oli 26 009 t ja haagise tegelik mass oli 24 186 t. Vaidlust pole ka selles, et Maanteeamet oli väljastanud kaebaja sõidukile veoloa, mille kohaselt oli kaebajal õigus liigelda teel autorongiga tegeliku massiga 48 t. Seega ületas autorongi tegelik mass nii MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodides 1109, 1108 kui ka 1111 suurimat lubatud massi (vastavalt 26 t, 24 t ja 44 t) kui ka veoloal lubatud suurimat massi. Pole ka kahtlusi selles, et kasutatud kaalude sertifikaadi ja tehniliste andmete kohaselt on EVOCAR-2000R kaalude kasutamistemperatuur vahemikus -20C - + 40C. Vaidlus on selles, kas kohtuväline menetleja on kaalude kasutamisel järginud mõõteseaduse nõudeid. Kaebaja on kohtule esitanud riigi ilmateenistuse prognoosandmed (lk 7) ja Keskkonnaagentuuri ametliku vastuse (lk 60), mille kohaselt jäi Vaida alevikus temperatuur 06.01.2016 alla -20 C. Kohtuväline menetleja on aga esitanud Maanteeameti teeilmajaama väljavõtte 7,5 km kaugusel kogutud andmetest, mille kohaselt oli õhutemperatuur mõõtmise ajal -18,4 C (lk 74-75), samuti tootjafirma Teknoscale OY vastuse (lk 72-73), millest tulenevalt töötavad nimetatud kaalud ka madalamatel temperatuuridel, kuid külmemad temperatuurid mõjutavad akut nii, et töötamise aeg seadmega lüheneb. 5
9. Mõõteseaduse (edaspidi MõõtS) § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab karistuse määramisel väärteoasjades jälgima asjakohast mõõtemetoodikat. Sama seaduse § 10 lg 3 sätestatu kohaselt tuleb mõõtevahendit kasutada nii, nagu seda on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Sisult viimast kordab ka MõõtS § 23 lg 1 p 4, märkides et mõõtevahendina tohib kaalu kasutada vaid juhul, kui järgitakse kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Kohtu hinnangul ei ole tähtsust hiljem tootjafirma poolt antud arvamusel, et kaalud töötavad ka madalamatel temperatuuridel. Fakt on see, et kohtuväline menetleja peab järgima tootjafirma poolt esitatud kasutusjuhendit ning mingisuguseid mööndusi MõõtS toodud reeglist ei tee. Seega juhul, kui mõõtja kasutas EVOCAR-2000R kaale alla -20 C temperatuuril, on MõõtS-st rikutud ning hilisemad tootjapoolsed selgitused seda ei heasta.
10. Mis puudutab mõõtmiskohal olnud õhutemperatuuri, siis kohtu hinnangul ei ole võimalik täie kindlusega väita, et see ei jäänud alla lubatut. Kaebaja on esitanud Keskkonnaagentuuri vastuse, mille kohaselt on oli Vaida alevikus mõõtmise ajal õhutemperatuur -24,4 C ning kohtul ei ole põhjust nimetatud andmete õigsuses kahelda. Nimetatud vastuse näol ei ole tegemist prognoosandmetega, nagu kohtuväline menetleja ekslikult oletas, vaid vastusest tulenevalt tegelik temperatuur. Ka nähtub Keskkonnaagentuuri vastusest, et õhutemperatuuri mõõdeti Pajupea ilmavaatlusjaamast, mis veebiandmetel (http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/pajupea-hudromeetriajaam/) on mõõtmiskohast ca 10 km kaugusel. Seega ei ole kohtul mingit põhjust eelistada Maanteeameti ilmateenistuse andmeid, mis mõõdetud toimumiskohast 7,5 km kaugusel Riigi Ilmateenistuse andmetele, kus vaatluskoht jäi enam-vähem sama kaugele. Kohtu hinnangul ei kummuta tekkinud kahtlusi ka tunnistajate XXX ja XXX ütlused, sest esimene neist tunnistas kohtus, et tema kohapeal temperatuuri üldse ei mõõtnud ning teine kontrollis temperatuuri Pirita ilmavaatlusjaama andmete põhjal, mis veebiandmetel (http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/pirita-rannikujaam/) asub toimumiskohast üle 20 km kaugusel. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja olnud temperatuuri kontrollimisel vajalikul määral hoolas, iseäranis arvestades seda, et menetlusalune isik on ise madalale välistemperatuurile oma ülekuulamise protokollis tähelepanu juhtinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks I. Pärle poolset rikkumist ning menetlus tuleb lõpetada väärteotunnuste puudumise tõttu. Mõõtemetoodika rikkumise tõttu ei ole lubatavaks tõendiks massimõõtmise protokoll.
11. Kaebaja on viidanud asjaolule, et menetleja on asunud põhjendamatult seisukohale nagu oleks I. Pärle teostanud erivedu eriloata. Kaebaja on esitanud kohtuvälisele menetlejale Maanteeameti 11.03.2015 väljastatud veoloa, mille kohaselt on tema juhitaval sõidukil ümarpuidu veoks lubatud autorongi tegelik mass 48 t. Kohtuväline menetleja seevastu väidab, et menetleja jättis veoloaga arvestamata, kuivõrd veoluba oli välja antud tingimusel, et järgitakse MKM 04.09.2015 määruse nr 114 § 4 lg 2 p-des 5 ja 6 sätestatud tingimusi. Kuivõrd etteantud tingimusi ei järgitud, oli menetleja kohustatud jätma veoloas autorongile lubatud massi tähelepanuta. Seega pidi kohtuväline menetleja enda sõnul lähtuma üldisest 44 t massipiirangust. Liiklusseaduses on sätestatud eraldi väärteokoosseis normidele mittevastava massi või teljekoormusega autorongiga eest (LS § 2611) ja autorongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud massile või teljekoormusele (LS § 2612). Eraldi väärteokoosseisude kirjeldamisega on seadusandja ilmselt soovinud reguleerida nii olukorda, kus eriluba on, kui ka rikkumist, kus eriluba ei ole saadud. Nimetatud tõlgenduse kasuks on selgitusi andnud ka MKM asekantsler 6 (lk 24, 62), märkides üheselt, et kui autorongi tegelik mass on lubatust suurem, tuleb lähtuda sellest, et eriveo teostajal on kehtiv eriluba. Eeltoodust tulenevalt on väärteootsuses kirjeldatud rikkumine ebatäpne, kuna väärteoprotokollis on märgitud, et isik rikkus MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 1109, 1108 ja 111 esitatud nõudeid, ehkki nimetatud määruse sätted eriveo loa puhul ei kohaldata. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-45-11 p 12; RKKKo 3-1-1-32-13, p 13). Kuivõrd kiirmenetluse korral väärteoprotokolli ei koostata, kehtib see kohtu hinnangul ka kiirmenetluse otsusesse kantud teokirjelduste puhul. Seega puudub kohtul võimalus ise etteheidetavat tegu kirjeldada, mistõttu tuleb menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
12. Igor Pärle kaitsja on esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule tema poolt kantud õigusabi kulud summas 1227,86 eurot (sealhulgas käibemaks 204,86 eurot). Kaitsja on taotlusele lisanud kulude spetsifikatsiooni, millest tulenevalt kulus tal kaebuse kootamisele, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja sellel osalemisele kokku 8 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on mõistlik ning vastab väärteoasja menetlemisel tehtud tööle. Valitud kaitsjale makstud tasu nimetatud summas peab kohus mõistlikuks. Riigikohus on oma 02.12.2011 lahendis nr 3-1-1-99-11 pidanud õigusabikulude suuruse hindamisel võimaliku väärteokaristuse raskusest olulisemaks nende põhjendatust. Seega ei oma tähtsust asjaolul, et õigusabikulud osutusid üle viie korra menetlusalusele isikule mõistetud trahvist suuremaks. Kuivõrd väärteomenetlus isiku suhtes lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p 1alusel, tuleb VTMS § 23 alusel I.Pärlele hüvitada 1 227,86eurot riigieelarve vahenditest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3, 133 -
13. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/