1-11-8375/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8375 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jaanus Allik (isikukood 37207245213), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2013 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Jaanus Allik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 05.09.2011 otsusega KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kestuseni kaks aastat. Karistusaja hulka arvati J. Alliku eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata, kui J. Allik ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid.
7. 26.07.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande J. Alliku kohta, milles tegi ettepaneku pöörata tema karistus täitmisele. Ettekande kohaselt eiras J. Allik KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kontrollnõudeid ega järginud registreerimiskohustust.
8. Maakohus pidas erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 15.08.2013, kuhu J. Allik ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud J. Allikule kohtukutset kätte toimetada. Tema elukoha aadressil saadetud kutse tagastati märkega „ei ela antud aadressil,“ telefoni ta vastu ei võtnud. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil oma taotluse juurde, esitades ühtlasi taotluse kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks ja ta vahistada. Kohus 15.08.2013 määrusega kuulutaski J. Alliku tagaotsitavaks ja määras tabamisel tema vahistamise.
9. 30.09.2013 teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri komissar Tauno Pärli maakohtule, et Jõgeva kriminaaltalitusele on laekunud informatsioon, mille kohaselt on J. Allik lahkunud Eesti Vabariigist 07.06.2013 ning Eestisse tagasi ta tulnud ei ole. 4.1 11.11.2013 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri uurija Helle Martinson kohtule väljavõtte rahvusvahelisest infokanalist, millest nähtub, et J. Allik on kinni peetud Norras, kahtlustatavana tapmises. Infopäringu väljavõtte kohaselt leiti Norras Bergeni linnas 07.11.2013 tundmatu meesterahva laip, noahaavadega, millega seoses on kinni peetud kahtlustatavana üks Leedu kodanik ja Eesti kodanik J. Allik.
10. Tartu Maakohus 12.11.2013 määrusega pööras J. Allikule Pärnu Maakohtu 05.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ühe aasta üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust täitmisele. Seejuures juhindus kohus KrMS § 432 lg-st 3 1, mis sätestab, et kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib KrMS § 427 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. 5.1 Maakohus leidis, et erakorralises ettekandes tehtud ettepanek J. Alliku karistuse täitmisele pööramiseks on juhindudes KarS § 74 lg-st 4 põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada J. Alliku suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. J. Allik on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerima ja tal puudub kindlaksmääratud elukoht, mistõttu on võimatuks muutunud kõigi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine. J. Allik on korduvalt valetanud kriminaalhooldusametnikule oma elu- ja viibimiskoha, samuti mitteilmumise põhjuste kohta. Ta on lahkunud välismaale, saamata selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult nõusolekut. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on J. Allik lahkunud Eesti Vabariigist 07.06.2013 ja ei ole tagasi pöördunud. Politsei- ja Piirivalveametile on esitatud informatsioon selle kohta, et isik on kinni peetud Norras kahtlustatavana isikuvastases kuriteos. Eelnevast tulenevalt tuleb J. Alliku suhtes vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tühistada ja mõistetud vangistus täitmisele pöörata.
11. 11.04.2016 registreeriti Tartu Maakohtus J. Alliku taotlus ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg maakohtu 12.11.2013 määruse vaidlustamiseks. Ühtlasi esitas ta ka edasikaebuse.
12. Tartu Maakohus 14.04.2016 määrusega kaebuse esitamise tähtaja ka ennistas ning saatis taotlusele lisatud edasikaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
13. J. Allik määruskaebuses taotleb Tartu Maakohtu 12.11.2013 määruse tühistamist ning soovib, et tal võimaldataks täita kohustusi, mis olid talle määratud Pärnu Maakohtu otsusega ning vajadusel lisada talle ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. 8.1 Määruskaebuses J. Allik ei eita käitumiskontrolli nõuete rikkumist, kuid põhjendab oma käitumist asjaoluga, et tal tekkisid ületamatud lahkhelid kriminaalhooldajaga. Nüüd on ta aru saanud, et registreerimiskohustuse rikkumine oli suur viga ning ta oleks pidanud paluma määrata endale teine hooldusametnik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et maakohus on põhjendatult pööranud J. Allikule Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täitmisele. Edasikaebus jääb täielikult edutuks. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
15. Tartu Maakohus on tuvastanud, et J. Allik lahkus Eesti Vabariigist 07.06.2013, kuid probleemid tema suhtes kriminaalhoolduse teostamisega esinesid juba enne seda. Süüdimõistetu ise 2 2 enda sellised rikkumisi kahtluse alla ei sea, kuid põhjendab neid tema ja kriminaalhooldusametniku vahel esinenud lahkhelidega.
16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole J. Alliku esiletoodud selgitus vaadeldav mõjuva põhjusena, mis õigustaks tema poolt käitumiskontrolli nõuete järjepidevat rikkumist, sealhulgas Eestist lahkumist. Ehk siis, kuivõrd süüdimõistetu rikkumised on hinnatavad tahtlikena, neile õigustust leida ei ole võimalik ning tema üle järelevalve teostamine on olnud välistatud, siis on maakohus õigesti pööranud tema karistuse täitmisele. Samuti tuleb ära märkida seegi, et J. Alliku poolt Tartu Maakohtule esitatud kirja kohaselt (millele tehakse viide ka määruskaebuses) kannab ta Norras
17. aasta pikkust vanglakaristust, mis samuti välistab tema suhtes käitumiskontrolli teostamise võimaluse.
18. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau