Obsah (6)

§ 29§ 155§ 19§ 120§ 132§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1442 Väärteoasi J M väärteoasi TubS § 47

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS kasuks 24,00 eurot (s.h. käibemaks 20%) vandeadvokaadi Silver Reinsaare poolt määratud korras J M kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud summas 24,00 eurot, s.o kaitsjatasu, riigi kanda. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:

1. 13.11.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K J M suhtes väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,15,
2. Protokolli kohaselt J M 13.11.2015 kell 18.42, xxxx, olles alaealine suitsetas tubakatoodet „West“. Sellega rikkus menetlusalune isik tubakaseaduse (TubS) § 27 nõudeid. Menetlusaluse isiku tegu vastab TubS § 47 kirjeldatud väärteotunnustele, s.o alaealise poolt suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote või tubakatootega sarnaselt kasutatava toote tarvitamine, mille eest on ettenähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse noorsoopolitseinik J Ji 07.12.2015 otsusega väärteoasjas nr 2590,15,004605 karistati J Mt TubS § 47 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 32 (kolmkümmend kaks) eurot.
4. 28.02.2016 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku J M seadusliku esindaja K M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse noorsoopolitseinik J Ji 07.12.2015 otsusele väärteoasjas nr 2590,15,004605 ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, mille kohaselt saadeti kaebus tähtaegselt (22.12.2015), kuid ekslikult valele aadressile. Kaebuse kohaselt on J M paigutatud 20.02.2015 Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-14-61892 alusel, tema ja tema seaduslike esindajate tahtest olenemata, hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama kuni 21.02.2016, sest ta on raske psüühikahäirega. KarS § 34 p 5 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses raske psüühikahäirega. Kuna J M on ööpäevaringsel hooldusteenusel, ei saa lapsevanemad tagada järelevalvet. Tulenevalt eeltoodust palub menetlusaluse isiku seaduslik esindaja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti otsus väärteoasjas nr 2590,15,
6. 10.03.2016 saatis kohus K M kaebuse Politsei- ja Piirivalveametile, et saada teada kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse suhtes. 04.04.2016 saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti vastuskiri, mille kohaselt kohtuväline menetleja on nõus rahuldama K M kaebuse väärteoasjas nr 2590,15,004605, kuna kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 63 nähtub, 2 et J M suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. Viru Maakohtu 14.04.2016 määrusega väärteoasjas nr 4-16-1442 võimaldati J Mle riigi õigusabi ning määrati advokatuuril nimetada riigi õigusabi osutav advokaat, kes peaks asuma riigi õigusabi korras õigusteenust osutama väärteoasja kirjalikus menetluses 05.05.2016 kell 14:00.

§ 19

lg-st 3 lähtuvalt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. 6. 19.04.2016 saabus Viru Maakohtule J M määratud kaitsja v.-adv. abi Silver Reinsaare seisukoht väärteoasjas. Kaitsja leiab, et väärteoasja menetlemisel on leidnud tõendamist J M poolt TubS § 47 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine, kuivõrd J M on sellise teo toimepanemist kohtuvälises menetluses antud ütlustes tunnistanud, samuti on seda kinnitanud tunnistajana üle kuulatud politseiametnik D. D. Käesolevas väärteoasjas andis kohtuväline menetleja nõusoleku väärteomenetluse lõpetamiseks seoses asjaoluga, et J. M suhtes teostati kriminaalasjas nr 15259000942 kohtupsühhiaatriline ekspertiis ning selle käigus ilmnes, et J. M ei ole süüdiv. Ekspertiisiakt on lisatud seisukohale.

§-st 2 ja KrMS §-st 301 tuleneb, et sellisel juhul lõpetatakse väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumistega.

Nimetatud põhjusel palub kaitsja lõpetada J M väärteoasi

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

Kohtuotsuse põhjendused: 7.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 8.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 9.

§ 2

kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda

§-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva 3 otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuses kaebusele avaldanud, et nõustub kaebuse rahuldamisega.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse noorsoopolitseinik J Ji 07.12.2015 otsus väärteoasjas nr 2590,15,004605 tuleb tühistada J M karistamise osas TubS § 47 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 32 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o J M teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. J M kaitsja v.-adv. abi Silver Reinsaar esitas koos seisukohaga kohtule ka tasutaotluse, mille kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 24 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
2. Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 120lg 1, § 132 p 3, § 134.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4