Obsah (7)

§ 199§ 121§ 215§ 64§ 65§ 274§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-5134 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5134 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 121(alates 01.01.2015.

a

§ 121

lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Kait Keelele liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti Kait Keelele mõistetud karistus Tartu Maakohtu 17.09.2014.

a otsusega mõistetud karistusega kaetuks.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Kait Keelele

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kait Keelele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.11.

1. a. Kait Keele karistusaja algus 18.11.
2. a ja lõpp 15.10.
3. a. Harju Maakohtu 24.08.
4. a otsusega tunnistati Kait Keel süüdi

§ 274lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes Kait Keelele karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Kait Keelele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis (Tartu Maakohtu 09.04.

1. a otsus) 2 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 18.11.
2. a. Kait Keele karistuse kandmise aja algus 18.11.
3. a ja lõpp 15.10.
4. a. Vangla ei toeta Kait Keele vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kait Keele tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Kait Keele tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Kait Keel selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul Kait Keele tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Kait Keele ja tema kaitsja, leiab, et Kait Keele tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
6. Kait Keel kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2 Käesolevaks ajaks on Kait Keel temale mõistetud karistusest (2 aastat 10 kuud 27 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Kait Keele tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Kait Keel on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kait Keel on toime pannud nii varavastaseid süütegusid, kui ka süüteo võimuesindaja vastu, samuti kehalise väärkohtlemise. Käesoleval ajal kannab Kait Keel karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest - varavastaste süütegude, kehalise väärkohtlemise ja võimuesindaja suhtes toimepandud süüteo eest. Toimepandud süütegude eest on Kait Keelele mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust (2 korda). Viimati vabanes Kait Keel karistuse kandmiselt 15.07.

1. a, kuid jätkas uute kuritegude toimepanemist ligikaudu 6 kuud pärast vabanemist. Sellele vaatamata pidas kohus võimalikuks karistada varavastaste süütegude toimepanemise eest tingimusliku vangistusega (Tartu Maakohtu 17.09.
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-6766). Lisaks sellele, et Kait Keel vahistati novembris
3. a, pöörati Kait Keelele mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna Kait Keel ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid - ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja elada alalises elukohas (Tartu Maakohtu 11.12.
4. a määrus). Seega ei ole Kait Keel kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuna ta jätkas kuritegude toimepanemist ja ei täitnud talle määratud kohustusi. Kohus peab aga oluliseks sedagi, et korduvalt on Kait Keel toime pannud kuritegusid ka karistuse kandmise ajal. Nii on käesoleva vangistuse kandmisel karistatud Kait Keelt Harju Maakohtu 24.08.
5. a otsusega, põhjusel, et Kait Keel pani 13.02.
6. a Tallinna Vanglas vanglaametniku suhtes toime vägivallateo. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Kait Keel on ka varasemalt käitunud võimuesindaja suhtes vägivaldselt (Tartu Maakohtu 27.04.
7. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-4091). Lisaks pani Kait Keel ka eelmise vangistuse kandmise ajal toime vägivallateo kaaskinnipeetava suhtes (Viru Maakohtu 15.04.
8. a otsus kriminaalasjas nr 1-132005). Kohus peab vajalikuks märkida, et prokuratuuri arvamuse kohaselt on prokuratuuri menetluses kriminaalasi Kait Keele suhtes

§ 274

lg 2 p 3 järgi, kus Kait Keelt kahtlustatakse Tartu Vangla valvuri ähvardamises füüsilise vägivallaga. Eeltoodust asjaolusid arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et Kait Keele suhtes on senini ärakantud karistus avaldanud piisavat mõju ja vabaduses suudab ta muuta oma varasemat elustiili ning elada õiguskuulekalt. Kait Keele negatiivset suhtumist õiguskorda üldiselt, aga ka võimuesindajatesse ja kehtestatud reeglitesse ilmestab tema järjepidev kuritegelik käitumine, aga ka tema istungil antud selgitused. Kait Keel on selgitanud vägivallakuritegude toimepanemist teadmatusest ja on avaldanud arvamust, et tegelikult on teenisid kannatanud vägivaldse käitumise ka ära. Kohtu hinnangul ei võimalda Kait Keele selgitused järeldada, et ta on aru saanud toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest ning teinud enda jaoks vajalikud järeldused. Kait Keel õigustab enda teguviisi, ei tunnista eksimusi ja ei väljenda mingisugustki kahetsust. See omakorda ei võimalda veendunult väita, et Kait Keele suhtes on mõistetud karistus täitnud oma eesmärki. 3.2 Kohus leiab, et Kait Keele käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike arvukate kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu, mida Kait Keelel on 12. Kait Keelele on viiel korral (s.o 16.12.2015. a, 08.02, 09.02, 04.03 ja 08.03.2016.

1. a)määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest. Tartu Vangla 16.12.2015. a käskkirjaga on määratud ka distsiplinaarkaristus töökohustuse mittetäitmise eest. Kait Keelele on kuuel korral (s.o 25.09 ja 16.12.2015. a ning 04.02, 11.02, 01.03 ja 29.03.2016.
2. a)määratud distsiplinaarkaristus viisaka käitumise kohustuse rikkumise eest ning 10.02.2016. a on määratud distsiplinaarkaristus keelatud 3 eseme kasutamise eest. Kohus, võttes arvesse isiklikus toimikus olevaid distsiplinaarmenetluste materjale, on seisukohal, et distsiplinaarrikkumisi tuleb pidada rasketeks ja Kait Keele korda mittejärgiv käitumine näitab tema negatiivset suhtumist nii ametnikesse kui ka reeglite järgimisse üldiselt. Kait Keelel puudub igasugune huvi ja soov järgida kinnipidamiskohas kehtivaid reegleid, mida ta aga ise ei tunnista, põhjendades rikkumiste toimepanemist teadmatusega. Seda, et Kait Keeles nähakse ohtu vangla sisejulgeolekule kinnitab asjaolu, et Kait Keel viibis kohtuistungi ajal käeraudades (Kait Keel selgitas, et käeraudu ei võetagi temalt ära). Kohus peab positiivseks, et Kait Keel on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja ajavahemikul 18.11.2015. a - 26.02.2016. a osalenud vangla tööhõives. 3.3 Kohtu hinnangul ei saa Kait Keele vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vabanemisjärgselt on Kait Keelel võimalus elama asuda Antsla Vallavalitsuse poolt antavale sotsiaalpinnale Lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Kait Keele isa on surnud ja suhted emaga on katkenud. Kait Keele nooremad õed-vennad viibivad käesoleval ajal lastekodus. Kait Keelel on säilinud mõningane suhtlus õdede-vendadega. Kait Keel on kergesti mõjutatav ja tema suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest. Seega on Kait Keelel nõrk sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et üksnes õdede-vendade toetus ei pruugi olla piisav selleks, et Kait Keelel oleks tagatud piisav moraalne toetus, mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohast äärmiselt oluline. Kohus, võttes arvesse Kait Keele suhtes esinevaid kuriteoriske, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi, peab oluliseks, et vabanemise korral oleks Kait Keelel tagatud regulaarne ja kindel sissetulek, mis omakorda kindlustaks majanduslikku toimetulekut. Vabanemise korral Kait Keelel garanteeritud töökoht puudub. Kait Keele ainsaks sissetulekuks saaks olema toimetulekutoetus. Kait Keel on selgitanud, et soovib FIE-na hakata kasvatama kanu ja mesilasi. Kohus peab positiivseks, et Kait Keel soovib alustada tegevust FIE-na, kuid Kait Keele varasemat töökogemust ja –oskusi arvestades tuleb väljavaateid pidada käesoleval ajal vähesteks. Lisaks on oluline, et ettevõtluse alustamine eeldab teatud algkapitali olemasolu, mida kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Kait Keelel olemas ei ole (vabanemisfondis 54,31 eurot). Kait Keelel puuduvad ka inimesed, kes oleksid valmis teda materiaalselt toetama. Seega puudub alus arvata, et ettevõtlusega saaks Kait Keel alustada koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Tartu Vangla andmetel on Kait Keelel rahalisi nõudeid ligikaudu 3483 eurot. 4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Kait Keele tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et Kait Keele tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused. Kait Keelel tuleb jätkata karistuse kandmist. Kriminaalmenetluse kulud Kait Keele tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rein Napa Advokaadibüroost Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 110,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 110,16 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Kait Keelelt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4