Tsiviilasi nr 2-16-1201 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-1201 Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2016.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Kohtuasi VK hagi SK vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SK’i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad ja 1125 eurot nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): VK (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja (ema) IK Kostja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik apellant): SK Kirjalik menetlus Resolutsioon:
- Keelduda menetlusse võtmast SK’i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsuse peale.
- Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
- Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1
(3)Tsiviilasi nr 2-16-1201 Asjaolud
- Hageja esitas 22.01.2016.a hagiavalduse, mida täpsustas 10.02.2016.a, paludes kostjalt mõista välja hageja kasuks elatis miinimummääras (215 eurot). Kostja pole elatist maksnud ega lapse kasvatamises osalenud. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja elab oma vanematega ning ta ei tööta omal soovil. Enne traumat oli kostja samuti ametlikult töötu, kuid töötas oma isa äriühingus. Kostja töötab ka praegu mitteametlikult. Kostja sõidab iga päev ema autoga ja tema tervis ei takista tal töö tegemist.
- Kostja tunnistas nõuet osaliselt ja palus enda vastuses vähendada elatist vastavalt töövõimetusmääraga ning määrata elatiseks 86 eurot. Vastuse kohaselt on kostja töötu osalise töövõimekaotusega (60%) ning kostja ainus sissetulek on pension 180 eurot kuus, millest 30 eurot peab kinni kohtutäitur. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostjal puudub likviidne vara. Lapse ema saab vanemahüvitist ja peretoetust ning seega on lapse ema varaline seisund parem. Lapse ema kulutab enda ja lapse tarbeks kuus 800 eurot kuus, järelikult ta varjab muid sissetulekuid.
- Harju Maakohus rahuldas 05.04.2016.a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 20.01.2016.a kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt elatise 215 eurot. Otsuse kohaselt muutub elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Otsuse kohaselt ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma tegelike sissetulekute ja nende suuruse kohta. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Kohus leidis, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Praeguses asjas on kostja toonud esile, et ta on töövõimetu. Samas on kostja esitatud otsusest nr 1298892 nähtuvalt kostja töövõimetus ajutise loomuga. Kostja ei ole esile toonud, et tal on teine laps, kes vajab samuti tema ülalpidamist. Kostja väited tema sissetulekute ja nende suuruse kohta on tõendamata. Kohtu hinnangul ei tähenda töövõime kaotus automaatselt seda, et isik mingisugust tööd teha ei saa. Arvestades seda, et kostja väited sissetulekute ebapiisavuse kohta on tõendamata ning töövõime osaline kaotus on ajutine, leidis kohus, et elatise väljamõistmine miinimummääras on põhjendatud.
- Harju Maakohtu 05.04.2016.a otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 90 eurot kuni poolte varalise seisundi muutumiseni. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja ainuke tulu 180 eurot töövõimetuspensionina. Kostja kaotas õnnetuse tulemusel kaks sõrme paremal käel ja seega on kostja ülalpidamisvõime piiratud. Kostja töövõimekaotus ei ole lühiajalise iseloomuga, kuna uued sõrmed ei kasva ning ei ole välistatud, et kostja saadetakse uuele lõikusele. Kostja ei tööta isa ettevõttes, sest isa töötab autoteeninduses ja kostja ei saa seal kahe sõrme puudumise tõttu töötada. Kostjal puudub likviidne vara, mida võõrandada. Määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-16-1201
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole kostja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ning ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja on täiesti võimetu tööd tegema. See, et kostjale on määratud osaline töövõimetus 60% vigastuse tõttu ei tähenda, et kostja ei ole võimeline üldse mittemingisugust tööd tegema. Töövõimetuse protsendi määramisel on tähendus eelkõige sotsiaaltoetuste määramise kontekstis. Seda, kas isik on võimeline tööd tegema või mitte, tuleb otsustada mitte selle alusel, kas isikule on määratud töövõimetuse protsent, vaid selleks tuleb isikul kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et isik ei ole võimeline tööd tegema. Kahe sõrme puudumine ei välista iseenesest töö tegemist. Arvestatavat osa võimalikest töödest on võimalik teha ka kahe sõrme puudumisel. Isegi kui eeldada kostja väite, et ta ei saa isa autoteeninduses enam töötada, tõesust, ei tähenda see seda, et kostja ei saaks tööd mõnel muul töökohal. Selliseid asjaolusid, et kostja ei saa mitte ühelgi töökohal töötada ei ole kohtu ette toodud ning seda ei nähtu asja materjalidest. Kostja halb varaline seisund ning töö puudumine ei ole alus, et vabastada teda elatise tasumisest. Iga vanem peab oma last ülal pidama. Seaduses sätestatud miinimumist väiksemas ulatuses elatise väljamõistmine on võimalik üksnes väga erandlikel asjaoludel. Samuti ei ole maakohtu määruse tühistamise alus ka see, et kostja töövõimetust võidakse pikendada ning kostja võidakse saata uuele lõikusele. Ajutist töövõimetust, näit. kui isik on ajutiselt haige, ei loeta kohtupraktikas reeglina ülalpidamiskohustuse alla miinimumi vähendamise aluseks.
- Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel SK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
- Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)