Obsah (6)

§ 88§ 151§ 121§ 4§ 155§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-482 Haldusasi H.S.e kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralis

) § 121 lg 1 p-i 4 alusel tagastas. Tagastatud nõuete osas on halduskohtu määrus jõustunud. Nõuded, mida kohus kaebajale ei tagastanud (Torusiili pritsimine kaebaja jalgadele ja näkku ning kanalisatsiooni hais kambris), jättis kohus käiguta.

1. Vastuseks Tallinna Halduskohtu 23.03.2016 määrusele saabus 30.03.2016 kohtule H.S.e kaebuse täpsustus, millest nähtub, et kaebaja palub kahju hüvitamist üksnes osas, mis puudutab talle torupuhastusvahendi näkku ja jalgadele pritsimist. Kartserikambris olnud haisuga seonduvalt on kaebaja pöördunud kohtusse eraldiseisva kaebusega ning selle nõude menetlemist kaebaja käesoleva haldusaja raames ei soovi. 1 Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 10.01.2016 viibis kaebaja kartseris. Tehes hommikul kätekõverdusi pritsis toidujagaja kaebajale ukse sees olevate avauste kaudu näkku ja jalgadele torusiili. Esmalt sai kaebaja pihta näkku ning kui kaebaja sellele reageeris ja küsis toidujagajalt selgitusi tegevuse kohta, siis lasti vahendit ka kaebaja jalgadele. Et tegemist oli torupuhastusvahendiga oli äratuntav lõhnast ning see tekitas punetuse ja sügeluse. Välistada ei saa, et pritsimine võis toimuda kättemaksuks kartserikambri uksele urineerimise eest, kuid tol päeval kaebaja uksele ei urineerinud. See kõik tekitaks kaebajale südame- ja hingevalu ning hirmu pimedaks jäämise ees.
2. Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2016 kaebuse torupuhastusvahendi pritsimisega tekitatud tervisekahju osas menetlusse ning kohustas Tallinna Vanglat kaebusele vastama.
3. Tallinna Vangla 12.05.2016 vastusest nähtub, et vastustaja jääb 03.03.2016 otsuses toodud seisukohtadele, mille kohaselt pesi toidujagaja 10.01.2016 kaebaja kartserikambri ust, kuna kaebaja oli urineerinud uksele ja koridori. Kartsahoone uksed on ca 5-6 cm paksud ning nende allosas on üheksa ca 1 cm diameetriga auku, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et väljaspool kambrit ust pestes oli võimalik kaebajat pritsida. Videosalvestise kohaselt peatub abitöölisest kinnipeetav kell 06.39 kartseri nr 75 ukse ees, peseb selle lapiga ning lahkub 06.
4. Salvestiselt ei nähtu, et toidujagaja oleks tahtlikult seebivett või mingit muud ainet kambrisse pritsinud, kuid välistatud ei ole, et seebivesi võis kambrisse sattuda tahtmatult. Eluliselt ei ole usutav, et kui kaebajale oleks tekitatud kannatusi ja valu, et siis oleks ta valvureid teavitanud sellest alles kolmveerand tundi hiljem loenduse ajal. Ka kaebaja meditsiinikaardi väljavõte ei kinnita vigastuste tekkimist. Kartserihoones on majandustöödele määratud kinnipeetav, kes tegeleb muu hulgas koristamise ja toidujagamisega. Koristamiseks kasutatakse puhastusvahendit Clean and Clever, mis ei ole söövitav koristuskeemia vaid igapäevaseks kasutamiseks mõeldud puhastusvahend, mis kasutusjuhendi järgi on neutraalne ja õrn. Torusiili ega muid söövitava toimega puhastusvahendeid kinnipeetavatele ei väljastata, kuna selle välistab justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi sisekorraeeskiri) § 641 punkt
5. Kinnipeetavatele väljastatakse puhastusvahend lahjendatuna plastpudelis (limonaadipudel), millel on keeratav kork. Pihustamisvõimalust pudelil ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Juurdepääsupiirangu kohaldamine 5.

§ 88

ja § 79 sätestavad alused, millal on kohtul õigus piirata menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust ning kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendanud vangla julgeoleku huvides piirata kaebaja õigust tutvuda vastustaja esitatud videosalvestisega. Kohus nõustub vastustajaga, et videosalvestiselt on näha salvestamise ulatus ja piirkonnad ning sellise teabe olemasolu kinnipeetaval annaks tulevikus võimaluse kaamera salvestusulatust teades vältida kaamerate vaatevälja sattumist. Kohus märgib, et vangla on 12.05.2016 menetlusdokumendis (tlk 46 pöördel) ning vastuses kaebaja kahju hüvitamise taotlusele (tlk 19 pöördel) kirjeldanud videosalvestist korrektselt, mistõttu ei ole oluline, et kaebaja saaks videosalvestisega ka iseseisvalt tutvuda. Seega on täidetud

§ 88

lg 2 ja § 79 lg s p-5 sätestatud eeldused (vangla julgeoleku tagamine) piirangu kohaldamiseks ning kohus rahuldab vastustaja taotluse ning piirab kaebaja videosalvestisega tutvumise õigust. 2 Kaebuse läbi vaatamata jätmine 6. Kuigi kohus on kaebuse menetlusse võtnud (tlk 37-38), siis tuleb kaebus jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 1 p-i 1 alusel või alternatiivselt § 151 lg 2 p-i 1 alusel kookõlas

§ 121lg 2 p-ga 2.

7.

§ 151

lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 7.1.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Seega on pädeva kohtu määramisel on oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15, punkt 7 ja selles viidatud lahend). Kohus leiab, et praegusel juhul on kaebajale väidetavalt tekitatud tervisekahju tekkinud eraõiguslikust suhtest ning selle lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. 7.

1. Vaidlust ei ole, et intsidendis osalesid kaebaja ja toidujagaja ehk teine kinnipeetav. Õiguskirjanduses on leitud, et kinnipeetava töötamine ei kuulu tööõiguse regulatsiooni esemesse ning see ei toimu eraõigusliku lepingu alusel. Kinnipeetavat kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu1, kuid see ei muuda kohtu hinnangul majandustöö tegemisel teisele kinnipeetavale tekitatud kahju avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuks. 7.
2. Vangla avalik-õiguslikuks ülesandeks on vangistuse täideviimine ning selle kohustuse täitmisel on vanglal muu hulgas kohustus tagada kinnipeetavate julgeolek. Kaaskinnipeetavate julgeoleku tagamise kohustus on vanglal ka siis, kui üks kinnipeetavatest teostab majandustöid. Vangla esitatud vastusest nähtub, et majandustööde teostamiseks ei anta kinnipeetavatele vahendeid, mis võiks ohustada nii kinnipeetava enda, vangla töötajate kui ka kaaskinnipeetavate tervist. Puhastustööde teostamisel ei kasutata söövitatavaid aineid (s.h torusiili) ning sellise aine väljastamine kinnipeetavale oleks vastuolus sisekorraeeskirja § 641 p-ga
3. Kartserihoone üldkasutatavate ruumide koristamiseks on ette nähtud üldpuhastusvahend Clean and Clever, mis ei ole söövitav (tlk 46 pöördel ja 58). Tegemist on igapäevaseks kasutamiseks mõeldud puhastusvahendiga, mistõttu ei ole vangla käitunud õigusvastaselt ning andnud majandustöödel osalevale isikule vahendeid, mis võiks seada ohtu teiste kinnipeetavate elu ja tervise. 7.
4. Kuna praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vangla oleks käitunud avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt või seadnud puhastusvahendeid väljastades ohtu kaaskinnipeetavate elu ja tervise, siis ei ole vangla kaebaja väidetavas tervise kahjustamises osalenud. Kaebaja tervise kahjustaks saab olla üksnes kaaskinnipeetav, kes talle puhastusvahendit väidetavalt peale pritsis. Kaaskinnipeetava tegu ei saa omistada vastustajale. Riigikohus selgitas 11.12.2014 otsuse nr 3-3-1-64-14 punktis 17, et kaaskinnipeetava rünnaku korral on kinnipeetaval võimalik esitada nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 1 p-i 1 alusel.

1 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, § 37 komm. 4.1, lk 114 3 8. Isegi kui möönda, et tegemist võiks olla avalik-õiguslikust suhtest tekkinud kahjuga, siis on ilmne, et kaebus on menetluslikus mõttes perspektiivitu ning kohtul tuleks kaebus jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p-i 1 alusel kooskõlas

§ 121lg 2 p-ga 2.

8.1.

§ 151

lg 2 p-i 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ilmenvad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada eesmärki. Riigikohus on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamist pidanud õigeks olukordades, kus teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata (vt Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, punkt 15 ja 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, punkt 24). Kohus märgib, et asja sisuline lahendamine ei ole vajalik ka sel põhjusel, et tegemist oleks keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks väidete täiendavat analüüsimist, tõendite hindamist ja kogumist. Kohtu hinnangul ei ole kaebuses toodud asjaolude põhjal kaebajale kahju tekitamine või tekkimine usutav ega ka tõendatud, mistõttu on kaebuse eduväljavaated olematud. Kaebuses ning selle lisades, samuti vastustaja vastuses ja selle lisades toodud asjaoludel puudub kohtul põhjendatud kahtlus, et kaebus on perspektiivitu, isegi kui möönda väidetava kahju tekkimist avalik-õiguslikust suhtest. Lisaks selgitab kohus, et kaebaja saab oma käitumisega ise mõjutada (kasutades urineerimiseks WC-d), kas tema kartseri ust ning selle sees olevaid avausi on vajalik täiendavalt pesta või mitte. 8.

1. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks muuhulgas avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning vähemalt ühe RVastS § 9 lg-s 1 loetletud aluse esinemine. 8.
2. Kaebaja väidetel tekkis tal tervisekahjustus, kui majandustöödel osalenud kinnipeetav pritsis teda 10.01.2016 hommikul kartserikambri ust puhastades puhastusvahendiga näkku ja jalgadele. Isegi kui möönda, et pritsimine toimus, kuigi videosalvestis tahtlikku pritsimist ei tõenda, ei ole tõendatud ega põhistatud, et kaebajale oleks kaasnenud tervise kahjustused. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja võis pihta saada ukse pesemisel lahjendatud pesuainega, ei tähenda, et kaebajale oleks sellest tekkinud tervisekahjustus või et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane. Vaidlust ei ole, et kaebaja on korduvalt kartseris viibides uksele urineerinud ning ukse allosas olevate avauste kaudu on uriin sattunud ka üldkasututavasse koridori. Kohus ei pea vajalikuks asuda välja selgitama, et kas kaebaja ka intsidendi päeval oli uksele ja koridori urineerinud, kuid videosalvestiselt on selgelt näha, et ust pestakse. Kohus märgib, et on ilmselge, et kui kaebaja uriin satub üldkasutatavasse koridori, siis ukse pesemisel võib puhastusaine sattuda ka kambrisse. Lisaks tuleb puhastada kaebaja uriinist ka ukse sees olevad avaused, mistõttu ka selle toimingu tegemisel võib kartserikambrisse sattuda tahtmatult puhastusainet. Kohtul ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks vangla väidet, et kinnipeetavatele (s.h majandustöödel osalevatele) ei anta hapet või söövitavat toimet omavaid puhastusvahendeid, kuivõrd see oleks vastuolus sisekorraeeskirjaga (sisekorraeeskiri § 641). Samuti ei ole kohtul põhjust 4 pidada ebausaldusväärseks vastustaja väidet, et kartserihoone koristamiseks kasutatakse juba lahjendatud Clean and Clever Eco 18, mis on neutraalne ja õrn (tlk 58). 8.
3. Seega ei ole kaebajale tervisekahju tekkimine eluliselt usutav ning kaebaja poolt tõendatud. Kaebaja meditsiinikaardilt ei nähtu, et kaebajale oleks puhastusvedelikku näkku sattunud, kuivõrd meditsiinikaardi väljavõttelt nähtuvalt on kaebaja kurtnud, et sai vahendiga pihta üksnes jalgadele (tlk 55). On ebatõenäoline, et isik kurdab puhastusvahendiga vastu jalgu saamist, aga vastu nägu saamist (millest tingitult tekkis kaebajal väidetav hirm pimedaks jäämise ees) isik ei kurda. Kohus märgib, et kuigi kaebaja tervisekaardil on intsident jala osas kajastamist leidnud, siis ei nähtu sellelt, et kaebajale oleks tervisekahjustus tekkinud. Kaebaja on ise kirjeldanud, et pritsimise tulemusel tekkis punetus ja kihelus, kuid meditsiinikaardil on märge, et kaebajal viidatud nahavigastusi ei esine. Meditsiinikaardil on üksnes märge 3 mm kriimu/marrastuse kohta, kuid selle tekkimine ei ole seostatav pritsimisega ning kriimustuse/marrastuse tekkimist ei ole kaebaja ka ise pritsimisega seoses väitnud. Täiendavalt märgib kohus, et kaebaja väited tekkinud südame- ja hingevalust ning hirmust pimedaks jäämise ees on ilmselgelt liialdatud, kuivõrd vähemalt pimedaks jäämise hirmu tundes oleks kaebaja väljendanud vastavat hirmu arstile ning palunud täiendavate uuringute tegemist. Kaebaja on pärast intsidenti korduvalt arsti külastanud (15.01.2016, 27.01.2016), kuid ühtegi kaebust intsidendiga või sellest tekkinud hirmudega (s.h nägemiskaotus) esitanud ei ole. 8.
4. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik intsidendist tulenevalt eeldada tervisekahju tekkimist ning tervisekahju tekkimist ei ole võimalik tõendada ka kaebaja viidatud isikuid tunnistajana üle kuulates. Kaebaja on märkinud, et intsidendi toimumist võivad tõendada M. T. P. ja R. M. Kohus märgib, et isegi kui tõendada intsidendi toimumine, ei ole tunnistajate ütlustega või muul viisil võimalik tõendada kaebaja tervisele kahju tekkimine, kuivõrd kaebaja tervisekaardi väljavõte tervisekahju tekkimist ei kinnita ning kaebuses toodud asjaoludel ei saa tervisekahju tekkimist eeldada. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning puudub igasugune mõistlik põhjus selle perspektiivitust kontrollida sisulise menetluse käigus, aega nõudvate menetlustoimingute kaudu (nagu tunnistajate ülekuulamine).
5. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 155lg 6, § 43 lg 2).

10.

§ 108

lg 4 alusel tuleb kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jätta menetluskulud kaebaja kanda. Tallinna Vangla on 12.05.2016 vastuses kinnitanud menetluskulude puudumist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-i 12 alusel oli kaebaja riigilõivu tasumisest vabastatud. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud tuleb kaebajal endal kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 5