) §-le 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest.
lg 3 kohaselt peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kaebaja R.U. vabanes Tallinna vanglast ning ei ole kohtule teatanud enda elukoha aadressi ega sidevahendite andmeid. Kuna kaebaja registrijärgsel elukoha aadressil ei ole olnud võimalik kaebajale kohtunõuet korduval katsel (07.01.2016 ja 11.01.2016) kätte toimetada ning kaebaja ei ole kohtule pärast vanglast vabanemist teavitanud enda asukohast, siis esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 13.01.2016 kohtunõue on kätte toimetatud R.U. emale A. U.le 01.02.2016 aadressil xxxxxxxx, Tallinn. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 72 lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306-315, 317, 319-327. TsMS § 313 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale. Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab, et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Käesoleval juhul on kaebaja ema A. U. kohtute teavitanud, et tal puudub võimalus menetlusdokumente R.U.le üle anda, kuna tal ei ole teada R.U. elukoht ega kontaktandmed. Seega ei ole võimalik toimetada menetlusdokumenti kaebajale kätte ka A. U. kaudu. Kuna R.U. registrijärgsel aadressil ei olnud võimalik kaebajale kohtunõudeid ka korduval katsel kätte toimetada ning kaebaja ei ole kohtule teatanud pärast vanglast vabanemist enda elukoha aadressi, siis jätab kohus kaebuse
lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. Tallinna Halduskohus on kaebaja 25.09.2015 kohtumäärusega vabastanud riigilõivu tasumisest seoses 2 tema maksejõuetusega.
lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, seega
Kohut on teavitatud, et vastustaja menetluskulude nõuet ei esita.
lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.
lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kaebaja vabastati 25.09.2015 riigilõivu tasumisest seoses tema maksejõuetusega. Arvestades asjaoludega, et kaebaja on maksejõuetu, oleks kaebaja suhtes ebamõistlik mõista Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetlusabikulud kaebajalt välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.