3-16-663/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-663 Haldusasi H.S.e kaebus Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.S. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada H.S.e kaebus läbivaatamatult.
2. Kaebuse tagastamisega seonduvalt jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
3. Edastada käesolev kohtumäärus kaebajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD H.S. on kinnipeetav Tallinna vanglas. 20.01.2016 esitas H.S. Tallinna vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses vähese kambripinnaga kambris nr 208, sooja vee nõudepesuks väljastamata jätmisega ning vangla poolt väljastatava toidukoguse nõuetele mittevastavusega. 18.03.2016 koostas Tallinna vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele, millega jättis H.S.e mittevaralise kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 04.04.2016 esitas H.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale kambrisse mitmel korral võimaldatud sooja vett nõude pesemiseks ning seetõttu ei ole kaebajale kahel korral toitu väljastatud. Täpsemalt on kaebaja kaebuses selgitanud 21.11.2015 ja 22.11.2015 intsidenti, kui kaebajale jäeti õhtul soe vesi nõude pesemiseks väljastamata ning järgmisel hommikul jäi kaebaja ebahügieeniliste nõude tõttu toidust ilma (sama intsidenti on käsitlenud ka Tallinna vangla 18.03.2016 koostatud kahju hüvitamise taotluse vastuses). 15.04.2016 kohtunõudega palus kohus Tallinna vanglal selgitada 21.11.2015 ja 22.11.2015 intsidendi asjaolusid ning esitada läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalid. Tallinna vangla vastas kohtunõudele 25.04.
4. 1 KOHTU SEISUKOHT Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 2 p 2 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuses ei vaidlustata kambri põrandapinna suurust, vaid üksnes sooja vee nõudepesuks väljastamata jätmist. Kaebaja on kaebuses üldiselt märkinud, et kaebajale ei ole kambrisse mitmel korral võimaldatud sooja vett nõude pesemiseks ning seetõttu ei ole talle kahel korral toitu väljastatud. Kaebuses on selgitatud 21.11.2015 ja 22.11.2015 intsidenti, kui kaebajale jäeti soe vesi nõude pesemiseks väljastamata ning 22.11.2015 hommikul jäi kaebaja ebahügieeniliste nõude tõttu toidust ilma. Kaebuses ei ole kaebaja teiste kordade puhul täpsustanud, millistel kuupäevadel pole kaebajale sooja vett ega toitu väljastatud. Tallinna vangla vastuses on vangla käsitlenud seoses sooja vee ja toidu väljastamisega üksnes 21.11.2015 ja 22.11.2015 toimunud intsidenti. Vastuses märgib Tallinna vangla, et on ka varasemalt lahendanud kaebaja probleemi seoses toidu väljastamisega ning selgitanud põhjuseid, miks vangla ei väljasta toitu ebahügieenilistesse nõudesse. Kuna Tallinna vangla on käsitlenud 21.11.2015 ja 22.11.2015 toimunud sooja vee ja toidu väljastamata jätmise intsidenti, siis on selles osas kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kohus käsitleb samuti eelnimetatud intsidenti. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s
5. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks, et avaliku võimu kandja on isiku õigusi oma õigusvastase tegevusega rikkunud ning et kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju korral lisandub täiendava hüvitamise eeldusena kahju tekitaja (avalik võim) süüline tegevus. Tallinna vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punkti 9.2 kohaselt toitlustatakse kinnipeetavaid üldjuhul kambris. Kinnipeetav hoiab oma toidunõusid (kauss, kruus, lusikas) kambris. Toit väljastatakse igale kinnipeetavale isiklikult ja vangla väljastatud toidunõudesse ning vastavalt ettenähtud normidele. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele kinnipeetavale on keelatud. Kinnipeetav peab oma toidunõud ise pesema. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamine toidunõu ebahügieenilisuse tõttu. Eeltoodust tuleneb, et vanglateenistujal on õigus keelduda ebahügieenilisse nõusse toitu panemast, mis hoiab ära nakkushaiguste levikut vanglas. Puudub vaidlus, et toidunõu oli ebahügieeniline (pesemata) ning seega oli vanglateenistuse ametnikul hommikusöögi toidunõusse panemata jätmine õiguspärane. Kinnipeetavatele on kambris võimaldatud veekraani vahendusel üksnes külm vesi. Tallinna vangla on 25.04.2016 vastuses märkinud, et kinnipeetavad saavad sooja vee tagamist nõudepesuks paluda vanglaametnikelt, kes viibivad toidujagamise juures. Lisaks märgitakse, et vanglal puudub siseriiklikust õigusest tulenev kohustus igasse kambrisse eraldi sooja vett väljastada, seega tuleb sooja vee võimaldamiseks kinnipeetavatel oma soovist ametnikele toidujagamise ajal teada anda, vastasel juhul ei pruugi hiljem olla võimalik sooja vee kambrisse toimetamine. Toidunõude hügieenilisuse eest hoolitsemiseks on Tallinna vangla toimetanud pärast toidujagamist kambritesse, kus on õigeaegselt 2 avaldatud soovi sooja vee väljastamiseks, sooja vett vastavalt võimalusele kas veenõuga (nt ämber, kauss) või väljastanud ajutiseks kasutamiseks veekeedukannu. Tallinna vangla on kindlaks teinud, et 21.11.2015-22.11.2015 toimunud vahejuhtumi ajal ei olnud kambris, kus kaebaja viibis, kinnipeetavatel veekeedukannu. Lisaks märgib vangla, et kambris nr 208, kus viibis ka kaebuse esitaja vaidlusaluse intsidendi ajal, kinnipeetavad olid teadlikud, et sooja vee väljastamiseks vanglateenistuse poolt tuleb soovi avaldada toidujagamise ajal. Tallinna vangla on seoses nõude pesemiseks sooja vee väljastamisega ühetaolist praktikat rakendanud juba
6. aasta algusest. Lisaks on Mart Toome ettekande kohaselt kinnipeetavatele varasemalt selgitatud, millal tuleb anda märku soovist saada sooja vett. Kinnipeetavad kambris nr 208 ei küsinud sooja vett. Tallinna vangla väljastab nõudepesuks sooja vett üksnes vastava soovi avaldamisel toidujagamise ajal. Kuna vangla on sooja vee väljastamise praktikat rakendanud alates 2015, kaebajale on varasemalt selgitatud sooja vee väljastamise korda ning ta on varasemalt avaldanud soovi sooja vee väljastamiseks, siis on põhjendatud eeldada, et kaebaja oli teadlik vanglas kehtivast nõude pesemiseks sooja vee väljastamise praktikast. Puudub põhjus kahelda M. Toome ettekande tõele vastavuses. Samuti puudub põhjus kahelda asjaolus, et kõnealusel vahejuhtumil jäi soe vesi nõude pesemiseks väljastamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud vastavat sooviavaldust. Kohus leiab, et kaebajal oleks olnud võimalik intsidenti ära hoida, kui ta oleks avaldanud soovi sooja vett saada. Lisaks on kaebajal võimalik nõusid pesta ka külma veega. Mart Toome on ettekandes märkinud, et 22.11.2015 kambris nr 208 hommikusöögi jagamise ajal anti toidu jaoks kaks puhast kaussi ning seejärel kaks pesemata kaussi. Kohus märgib, et kuna kaks kaussi olid puhtad, siis sellest järeldub, et kambris oli võimalik nõusid pesta. Kambrites on tagatud veekraani vahendusel külm vesi ning sooja vee puudumisel on võimalik toidunõusid pesta ka külma veega. Kaebajal oli võimalik väidetavat kahju ära hoida, pestes nõud puhtaks külma veega. Kaebaja toidunõu oli ebahügieeniline kaebaja enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja väidab, et talle on kahju tekitatud väärikuse alandamisega. Kohus märgib, et isegi kui eeldada, et kaebaja avaldas soovi sooja vee väljastamiseks ning vangla ei väljastanud kaebajale sooja vett, ei ole võimalik, et selline tegevus oleks kujutanud endast vangla poolt kaebaja väärikuse süülist alandamist, mis võinuks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kaebusel eduväljavaated ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ning on taotlenud menetlusabi kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3