lg 6 p 1 järgi loeb hageja esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. Kuna kohtumäärusega ts asjas nr 2-14-59481 mõisteti kostjalt välja varem sissenõutavaks muutunud võlgnevus, siis hageja arvestab 429,10 eurot ts asjas nr 2-14-59481 sissenõutavaks muutunud võla katteks (tl 69-70).
lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Sama sätte lõike 4 p 1 kohaselt, kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kohustust ei ole vaidlustatud. Kohus leiab, et kostja on
Seda tõendab kostja maksete ajalugu: maksekorraldused: nr 42 31.05.2015 summas 250 eurot selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 38); nr 40 19.05.2015 summas 250 selgitusega otsus ts asjas nr 2-14-59481 (tl 64); nr 47 summas 500 eurot 27.07.2015 selgitusega otsus ts asjas 2-1459481; nr 51 31.07.2015 summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu XXX; nr 62 15.10.2015 summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks XXX (tl 88); nr 61357 15.10.2015 summas 284,64 eurot selgitusega maks XXX kuni 30.09.2015; nr 61 15.10.2015 summas 750 eurot selgitusega otsus ts asjas 2-14-59481. Maksekorralduste selgitustest nähtub ühemõtteliselt ja selgelt, 3
lg 4 õiguse selliselgi juhul.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus loeb tõendatuks kostja poolt põhivõla tasumise arvete nr 51 31.07.2015 summas 429,10 eurot selgitusega korteritasu XXX; nr 62 15.10.2015 summas 399,95 eurot selgitusega korterimaks XXX (tl 88); nr 61357 15.10.2015 summas 284,64 eurot selgitusega maks XXX kuni 30.09.2015 (tl 89). Kokku põhivõlg tasutud summas 1113,69 eurot, mis on enam kui hageja poolt hagis nõutud põhivõlg. Kuna kostja pole esitanud omapoolset viivisearvestust, loeb kohus tõendatuks hageja esitatud arvestusliku viivise seisuga 01.05.2015 (tl 50-51) põhinõudelt 873,14 eurot summas 28,27 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik Käesolev kohtuotsus on Viru Maakohtu 22.10.2015 täiendav kohtuotsus. Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2016 kohtuotsusega. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.