järgi käskmenetluses Avaldus Riigi Tugiteenuste Keskus’e avaldus asenduskaristuse määramiseks TMS § 206 lg 2 alusel Janek Järvi´le. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskus’e avaldus ja
xxxxxxx-xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxx ) Tartu Maakohtu 25.01.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-685 karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa summas 730 eurot, s.o 228 päevamäära ( päevamäära suurus 3.20€ ), 76 päeva vangistusega. Vahi all viibitud aeg 21.05.2016.a. – 23.05.2016.a., s.o. (3 päeva) arvestada kantud karistuse hulka ning kandmata karistuseks lugeda 73 päeva vangistust. 2. Süüdlase nõusolekul asendada määratud karistus 73 päeva vangistust 73 tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel on Janek Järvi kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx-xxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Janek Järvi üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. 6. Selgitada Janek Järvi’le, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 7. Saata määruse koopia süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäitur Reet Rosenthal’ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Tartu Maakohtu Valga kohtumajja. Asjaolud Tartu maakohtu Valga kohtumaja 25.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-685 karistati Janek Järvi’t
alusel rahalise karistusega 350 päevamäära(päevamäära suurus 3,2 eurot ) ulatuses summas 1120 eurot. Otsus jõustus 10.02.2012.a. Riigi Tugiteenuste Keskus’e taotlus 30.03.2016 saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajja Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus Janek Järvi’le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt palub sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on kokku 2603,73 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Antud asjas on võla jääk 730 eurot. Asjas on toimunud laekumisi, kuid viimati enam kui 3 aastat tagasi. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Menetluse käik Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 16.05.2016. a. Janek Järvi selgitas, et rahaline karistus on tal tasumata, kuna ta ei teadnud et see on tasumata. Janek Järvi on nõus ning suuteline tegema üldkasulikku tööd 2 kuu jooksul. Ta kinnitab, et on suuteline töö ära tegama, takistusi ei ole. Süüdimõistetule on tähtis, et ta jääks vabadusse, kuna just on sõlminud lepinguid tellimuste teostamiseks. Pealegi elab taas koos N. J. ning nende peresse on sündimas uus laps. Teab, et tegemata ÜKT tunnid asendatakse vangistusega ning on kursis kriminaalhoolduse nõuetega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud tasumata rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna süüdimõistetu andis nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. KrMS § 417 lg 3 ja 4 sätestavad, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit (lg 3).
lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või
§-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus on tuvastanud, et Janek Järvi ei ole talle mõistetud rahalist karistust senini tervikuna tasunud. Täituri deposiidi kaudu laekumisi toimunud ei ole. Janek Järvi’t karistati Tartu Maakohtu 25.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-685 350 päevamäära (päevamäära suurus 3,2 eurot) ulatuses summas 1120 eurot, millest käesolevaks hetkeks on tasumata 730 eurot. Seega on käesolevaks ajaks Janek Järvi rahalise karistuse katteks tasumata 228 päevamäära, s.o 730 eurot. Janek Järvi ei ole rahalise karistuse katteks täiendavaid makseid teinud. Janek Järvi suhtes on 20.12.2012. a alustatud täitemenetlust. Vaatamata tehtud toimingutele ei ole rahalise karistuse katteks laekumisi toimunud. Janek Järvi selgituse kohaselt arvas isik, et karistus on tasutud. Janek Järvi avaldas soovi oma karistuse täitmiseks sooritada üldkasuliku töö tunde ning kinnitas et teeb töö esimesel võimalusel korralikult ära. Isik on teadlik, et kui ÜKT tunde tähtaegselt ei sooritata, asendatakse kandmata karistus reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Janek Järvi’le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega. Võttes arvesse
lg 2 tuleb rahalise karistuse tasumata osa (228 päevamäära) asendada 76 päeva vangistusega. Kuivõrd isik ei ilmunud kohtuistungile vabatahtlikult kuigi talle oli kohtukutse isiklikult kätte toimetatud, kohaldas kohus Janek Järvi suhtes sundtoomist kohustusega isik tabamisel kohtuistungile toimetada. Isik tabati 21.05.2016.a. kell 11.00. Vahi all viibitud aeg 21.05.2016.a. – 23.05.2016.a. (3 päeva) arvestada määratud karistuse hulka ning kandmata karistuseks tuleb lugeda 73 päeva vangistust. Kuna Janek Järvi on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, on võimalik vangistus omakorda asendada üldkasuliku tööga vastavalt
§-le 69. Võttes arvesse vangistuse suurust (73 päeva) tuleb Janek Järvi’l sooritada 73 tundi üldkasulikku tööd. Kohus määrab
lg 3 alusel töö tegemise tähtajaks 2 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Siinjuures võtab kohus arvesse Janek Järvi’le määratud üldkasuliku töö tundide arvu ning seda, et isikul oleks reaalne võimalus ettenähtud aja jooksul tunde ka sooritada. Kohus selgitab, et kui Janek Järvi hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib
lg 6 kohaselt karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et Riigi Tugiteenuste Keskus’e taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Janek Järvi suhtes tuleb rahuldada ning Janek Järvi’le 25.01.2012.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega asjas nr 1-12-685 mõistetud rahalise karistuse jääk 228 päevamäära ulatuses tuleb asendada seitsmekümne kuue
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.