← Eesti

1-15-3321/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.veebruar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-3321 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Keskü

§ 63lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 alusel 7-aastase vangistusega. Mõista Meelis Rohtile Kar

S § 64 lg 1 alusel liitkaristus 7 aastat vangistust, lugedes KarS § 121 järgi mõistetud 4-kuulise vangistuse kaetuks KarS § 63 lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 alusel mõistetud 7-aastase vangistusega. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluvaks 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

  1. Muus osas jätta Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus muutmata.
  4. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
  5. Apellatsioonimenetluse kulud 120 eurot jäävad riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kuna ringkonnakohtus ei lahendatud tsiviilhagiga seotud küsimusi, kannatanu kassatsiooni esitada ei saa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu 20.11.
  7. a otsusega mõisteti M. Roht süüdi KarS § 113 (millele vastab alates 01.01.
  8. a § 113 lg 1) ja § 121 (millele vastab alates 01.01.
  9. a § 121 lg 1) järgi. Nimetatud kuritegude eest karistati M. Rohti vastavalt 8-aastase ja 4-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel 8 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka M. Rohti eelvangistuses viibitud 2 päeva. Ühtlasi kohaldas kohus M. Rohti suhtes tõkendina vahistamist. Maakohus mõistis M.

§ 113järgi süüdi selles, et ta lõi 15.03.2014.

a kella 09.38 ajal Tallinnas XXX asuva XXX baari ees tekkinud konflikti käigus TL ühel korral kruvikeerajaga pähe vasaku kõrva piirkonda. Selle löögiga tekitas ta TL-le ligikaudu 8 cm pikkuse sisendkanaliga koljuõõnde tunginud torkevigastuse. Kannatanu sai peaajuvigastuse ja ajuvatsakeste verevalumist tingitud peaajuturse. Kiirabi toimetas teadvuseta TL SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus ta saadud vigasuste tagajärjel 16.03.2014. a suri. Veel mõisteti M. Roht süüdi selles, et ta lõi 11.06.2013. a kella 02.30 ajal Tallinnase XXX asuva toitlustuskoha XXX ees VK kraani käepidemega näo- ja peapiirkonda. 2

(6)2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Rohti kaitsja N. Lausmaa, kes palub maakohtu otsuse tühistada M.

§ 113järgi süüdimõistmise osas. Kaitsja leiab, et TL surma põhjustamine tuleks kvalifitseerida Kar

S § 117 järgi ja mõista M. Rohtile karistus selle sätte järgi. M. Rohti süüdimõistmisel KarS § 117 järgi palub kaitsja lugeda KarS § 121 järgi mõistetud karistus KarS § 117 järgi mõistetud karistusega kaetuks. Apellatsioon põhineb väitel, et M. Rohtil ei olnud tahtlust ML tappa. Tema eesmärgiks oli sundida TL lahkuma,. M. Roht kartis, et joobes TL võib lõhkuda või kahjustada tema taksot. M. Roht väljus autost ning võttis kaasa pipragaasi ja kruvikeeraja, selleks et tõrjuda TL agressiivset käitumist. M. Roht püüdis lüüa kannatanule kruvikeerajaga käe pihta pärast seda, kui pipragaas kannatanu agressiivsust ei vähendanud. Kuna kannatanu liigutas sel hetkel kätt allapoole, sattus löök mitte kätte, vaid pähe vasaku kõrva taha. Kaitsja märgib, et kruvikeeraja ots ei ole terav ning kruvikeeraja ei tohiks reeglina pealuud läbida. Kahjuks sattus löök ainsasse kohta, kus pealuus on inimese anatoomilise ülesehituse iseärasuse tõttu katmata avaus. Löögi sattumist sellesse auku ei võinud M. Roht kuidagi ette näha. Seetõttu ei võinud M. Roht ka arvata, et tema löök võib osutuda surmavaks. Kaudselt tõendab seda, et M. Roht ei soovinud TL surma, tõik, et ta ise kutsus koheselt kiirabi ja politsei. Ka tunnistas M. Roht sündmuskohal politseiametnikule, et lõi TL. Eelnevast tulenevalt leiab kaitsja, et M. Roht põhjustas TL surma ettevaatamatusest.

  1. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. M. Roht toetas esitatud apellatsiooni ning lisas, et lõi TL hädakaitset teostades. Rrokurör vaidles apellatsioonile vastu ning leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium nõustub apellatsiooni väidetega osaliselt, leides, et M. Roht tekitas tahtlikult TL-le raske (eluohtliku) tervisekahjustuse, surma aga ettevaatamatusest. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei näita tõendid seda, et M. Roht soovis tabada kannatanut kruvikeerajaga kätte. Selle vastu räägivad koht, kuhu ta kruvikeerajaga kannatanut tabas, ning löögi suund. Surnu ekspertiisiakti kohaselt tabas M. Roht TL vasakusse oimupiirkonda, kõrva juurde. Vigastuse tekitanud löögi suund oli eksperdi hinnangul vasakult paremale tagantpoolt ette ja alt üles (kd I; toim.l. 105). M. Rohti esitatud sündmuste kirjelduse kohaselt seisid nad kannatanuga vastamisi (kd I;188, 188 pöördel). Seega pidi M. Roht selleks, et tabada kannatanut pea küljele, lööma kruvikeerajaga TL pea suunas kaarega küljelt. Seda tunnistab M. Roht ka ise, vastates küsimusele, millise käeliigutusega ta kannatanut kruvikeerajaga lõi: „Haagi liigutusega külje pealt suunaga ülespoole ja kaarjalt“ (kd I; toim.l. 189 pöördel). Samal ajal olid TL käed M. Rohti enda sõnul TL näo (lõua) ees ja ta vehkis nendega M. Rohti poole, püüdes teda lüüa (kd I, toim.l. 188 pöördel, 189 pöördel). Seega lõi M. Roht TL viimase 3

(6)kätest nii tahapoole kui kõrgemale. Sellest tulenevalt ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kannatanu pea tabamine selgitatav sellega, et kannatanu käsi liikus löögi eest ära. 5.2 M. Rohti kaitsja arvates võis süüdistatav arvestada sellega, et kruvikeeraja ei läbi kannatanu pealuud. Kaitsja väidab, et M. Roht tabas kannatanut „ainsasse kohta, kus pealuus on inimese anatoomilise ülesehituse iseärasuse tõttu kaitsmata avaus“. Seda, millisele tõendile tema sellekohane väide tugineb, kaitsja märkinud ei ole. TL vigastusi kirjeldavaks tõendiks on surnu ekspertiisiakt. Selles kirjeldatud TL vigastused ei näita, et M. Roht oleks teda kruvikeerajaga tabanud kohta, kus oli pealuus kaitsmata avaus. Ekspertiisiaktis kajastatud kompuutertomograafilise uuringu andmetel oli TL-l vasakul temporaalluus väike lokaalselt killunenud murd (kd I; toim.l. 102); see on näha ekspertiisiaktile lisatud fototabeli fotol 2 (kd I; toim.l. 107). Ka ekspertiisiaktis toodud lahangu tulemuste kirjelduse kohaselt on löök koljut vigastanud. Veelgi enam, ekspertiisiaktis on märgitud ka kolju paksus vigastatud kohas. See oli 4 mm (kd I; toim.l. 104), mis on vaid 1 mm võrra väiksem kolju paksusest otsmikul. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik teha järeldust, et M. Roht oleks TL tabanud kruvikeerajaga kohta, kus koljuluud on erandlikult haprad või kus oleks sootuks kaitsmata avaus. Oluliselt vähem kaitstud kohtadeks võib pidada haavast mitte kaugel asetsevaid silma- ja kõrvaava. Samavõrd kaitsmata on kael, mida oleks selline küljelt tulev löök kannatanu liikumise korral võinud samuti tabada. 5.3 M. Roht võttis juba tekkinud konflikti ajal autost väljudes kaasa pipragaasi ja kruvikeeraja. See näitab, et ta arvestas juba eelnevalt sellega, et kruvikeerajat saab kasutada relvana. Löömise viis ja tekitatud torkehaav näitavad, et M. Roht ise pidas kruvikeerajat sobivaks torkerelvana kasutamiseks. See kummutab kaitsja väited selle kohta, et kruvikeeraja ots ei ole terav ning süüdistataval ei olnud alust ette näha, et ta võib sellega kannatanut tõsiselt vigastada. Kannatanu koljuluu purunemine ja haavakanali sügavus näitavad, et löök oli tugev. Neid asjaolusid arvestades saab järeldada, et M. Roht mõistis kannatanut kruvikeerajaga lüües, et löögiga võib ta põhjustada kannatanule vigastusi. Lüües kannatanut pähe, möönis ta sedagi, et selline vigastus võib olla raske. Seega tekitas M. Roht TL-le eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega. 6. M. Rohti käitumine pärast kannatanu löömist näitab aga seda, et tal ei olnud tahtlust kannatanu surma põhjustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on M. Rohti teo asjaolud analoogsed nendega, mida on Riigikohus kirjeldanud kriminaalasjas nr 3-1-1-79-15. Selles käsitleti juhtumit, kus süüdistatav lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu, tekitades vigastused, mille tüsistuste tagajärjel kannatanu umbes nädal hiljem haiglas suri. Riigikohus märkis 28.10.2015. a tehtud otsuse punktis 8, et subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Viidatud otsuses pidas Riigikohus oluliseks seda, et süüdistatav kutsus pärast seda, kui oli kannatanut noaga kõhtu löönud, koheselt kiirabi. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on teinud vea sellega, et ei ole M. Rohti käitumist pärast TL löömist subjektiivse koosseisu tuvastamisel arvesse võtnud. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et M. Roht ei löönud kannatanut uuesti, kuigi esimene löök ei toonud koheselt kaasa kannatanu surma. Nähes, et kannatanu sai tõsiselt viga, helistas M. Roht politseisse ja palus saata sündmuskohale ka kiirabi. Seejuures on nii politsei 4
(6)hädaabinumbrile tehtud telefonikõne stenogrammist kui takso sisekaamera salvestisest näha, et M. Roht oli pärast TL löömist endast väljas. Arvestades, et kannatanu pärast löömist teadvusel ja M. Roht helistas ise pärast TL löömist politseisse ning palus saata ka kiirabi, oli tal adekvaatne alus loota, et kannatanu ei sure. Sellest tulenevalt põhjustas M. Roht TL surma kergemeelsusest. See, et kannatanu surm ei saabunud koheselt, nähtub nii surnu ekspertiisiaktist, süüdistatava M. Rohti, kui tunnistaja NT ütlustest. M. Roht andis ütlusi selle kohta, et kannatanu kukkus löömise peale pikali, kuid pärast seda tõusis püsti ja läks üle autotee Kreutzwaldi tänava suunas (kd I, toim.l. 188 pöördel). Süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu läks pärast kruvikeerajaga löögi saamist üle sõidutee, kinnitavad tunnistaja NT ütlused, kes nägi autoga Liivalaia tänavalt Kunderi tänavale keerates verist kannatanut seismas vasakul, st tänava Politseiaia poolsel küljel (kd I; toim.l. 185 pöördel). Seda, et TL võis lühikest aega pärast peavigastuse saamist liikuda, kinnitab ka surnu ekspertiisiakt (kd I; toim.l. 105). Politsei hädaabi numbrile tehtud kõnest (asitõendi vaatlusprotokoll: kd I; toim.l. 112-113) nähtub, et M. Roht helistas ise politseisse ja teavitas neid juhtunust, andes ühtlasi teada, et vaja on kiirabi. M. Roht kordab kõne jooksul mitmel korral, et kiiresti on vaja kiirabi, sest inimene jookseb verest tühjaks. Sellest on näha, et M. Rohtil on hirm, et kannatanu sureb, ning ta soovib seda vältida. Ka M. Rohti kasutuses olnud takso sisekaamera salvestisest (asitõendi vaatlusprotokoll: kd I; toim.l. 72-78) nähtub, et M. Roht oli pärast TL kruvikeerajaga löömist endast väljas: pärast uuesti autosse istumist M. Roht vannub mitu korda omaette, seejärel aga helistab politseisse (kd I, toim.l. 74 pöördel, 75). 7. Nagu kaitsja ringkonnakohtu istungil nentis, vastaks M. Rohti tegu kehtiva seaduse järgi KarS § 118 lg 1 p-le 7 (tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm). Teo toimepanemise ajal KarS § 118 lg 1 punkti 7 ei sisaldanud. Olukorras, kus süüdistatav tekitas eluohtliku tervisekahjustuse tahtlikult, surma aga ettevaatamatusest, kvalifitseeriti tegu KarS § 118 lg 1 p 1 (raske tervisekahjustuse põhjustamine) ja § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi. Vastavalt KarS § 5 lg 1 tuleb lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse M.

§ 113järgi süüdimõistmise osas ning mõistab M. Rohti süüdi Kar

S § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi. 8. Kaitsja ei ole taotlenud apellatsioonis M. Rohti õigeksmõistmist. Samas on kaitsja apellatsiooni põhjendustes viidanud sellele, et M. Roht võttis autost väljudes kaasa pipragaasi ja kruvikeeraja, et end kaitsta ja TL minema ajada. Ka M. Roht rõhutas ringkonnakohtu istungil, et tema arvates tegutses ta hädakaitses. Seda, kas M. Roht tegutses hädakaitses, on oma otsuses analüüsinud. Maakohus leidis, et M. Roht ei lähtunud kaitsetahtest. Maakohus asus seisukohale, et M. Roht ise provotseeris rünnet. Takso sisekaamera salvestuse kohaselt ütles M. Roht taksost väljudes TL-le esimese asjana: „tule löö“. Ka ringkonnakohtu hinnangul lükkab M. Rohti selline eelnev käitumine ümber tema väite hädakaitse teostamise kohta. 5

(6)
  1. Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kannatanu surma põhjustas M. Roht ettevaatamatusest, ning kvalifitseeris sellest tulenevalt tema teo ümber, tuleb M. Rohtile mõista ka uus karistus. M. Roht täitis KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 koosseisud sama teoga. Seega tuleb KarS § 63 lg 1 alusel mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Selleks sätteks on KarS § 118 lg 1, mis näeb karistusena ette 4- kuni 12-aastase vangistuse. Ringkonnakohus leiab, et M. Rohu süü suurust iseloomustab esiteks põhjustatud raske tagajärg – TL surm. Samas tuleb arvestada sellega, et konflikti tekkimisel oli oluline roll ka TL-l. Veel peab kohus oluliseks seda, et M. Rohti tegu piirdus ühe löögiga. Lisaks sellele tuleb KarS § 57 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel karistust kergendavate asjaoludena arvestada M. Rohti puhtsüdamlikku kahetsust ning seda, et ta on kannatanu TL-le hüvitanud TL matusekulud (kd I; toim.l. 185). eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et mõistetav karistus peab olema väiksem KarS § 118 lg-s 1 ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast (8 aastat vangistust), kuid jääma selle lähedale. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks M. Rohti karistamist 7aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 tuleb mõista ka uus liitkaristus M. Rohtile KarS § 121 järgi mõistetud 4-kuulise vangistusega. Kuivõrd KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest mõistetud karistus on oluliselt raskem KarS § 121 järgi mõistetud karistusest, leiab ringkonnakohus, et võimalik on lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks.
  2. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2 ja § 340 lg 1 ja 2 p 3, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse M. Rohti süüdimõistmises ja karistamises KarS § 113 järgi, samuti mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuse osas ning teeb selles osas uue otsuse. Ringkonnakohus mõistab M. Rohti süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 117 lg 1 järgi (millele vastab praegu KarS § 118 lg 1 p 7) ning karistab teda 7-aastase vangistusega. Ka liitkaristuseks mõistab ringkonnakohus M. Rohtile 7-aastase vangistuse, millest ärakandmisele kuuluba 6 aastat 11 kuud 28 päeva. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
  3. M. Rohti kaitsja N. Lausmaa esitanud taotluse M. Rohtile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 120 euro suuruse tasu saamiseks. Ringkonnakohus rahuldas taotluse. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg 1 riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.