Obsah (7)

§ 83§ 133§ 78§ 77§ 81§ 2§ 165

2-15-15515 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-15-15515 Tsiviilasi AS SEB

§ 83

lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotiseaduse § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kuivõrd üldkoosolek otsustas mitte lõpetada võlgniku tegevust ehk võlgniku tegevust jätkatakse ei ole võimalik halduril vara müüa (

§ 133lg 4).

3. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad mistahes andmed võlgniku poolt mingi majandustegevusega tegelemise kohta. Samuti puuduvad mistahes andmed võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalikkuse kohta tegevuse jätkamisel võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Eelnimetatu tuleneb pankrotihalduri ettekandest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Ettekande lk 5 teises lõigus on märgitud, et haldur on tuvastanud, et alates võlgniku äriregistrisse kandmisest (12.04.2012) ei ole võlgnikul majandustegevust toimunud. Kolmandas lõigus on haldur leidnud, et äriühing oli maksejõuetu juba novembris 2010.a. Ettekande lk 6 punktis 3 on küll viidatud võlgniku eesmärgile saavutada kompromiss ja tervendada ettevõte ja et selleks on tehtud kõik endast olenevad mõistlikud jõupingutused (kuigi hagejale ei ole võlgnik sel teemal mingisuguseid ettepanekuid teinud), samas on juhatuse liige pidanud äriühingu varalise seisu ja kohustuste kindlakstegemist liigseks ja ebaotstarbekaks, ning punkt 4 kohaselt puuduvad juhatuse liikmel mistahes dokumendid mida haldurile üle anda, mis näitab ilmekalt, et mingit majandustegevust ei toimu. Seega kuna võlgniku tegevuse jätkamisega ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ei saa ka võlausaldajate koosolek otsustada tegevust jätkata, vaid saab otsustada vaid tegevuse lõpetamise, kuna on ilmne, et vara müügist on võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine. Praegusel juhul on vaidlustatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tõttu pankrotimenetluses 2 tekkinud olukord, kus võlausaldajate nõudeid ei rahuldata ei vara müügi ega ka võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, nimetatu aga ei ole kooskõlas

§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga ning ei vasta ilmselgelt ka võlausaldajate ühistele huvidele. Hageja hinnangul ei saa võlausaldajate üldkoosolek pankrotimenetluses teha mistahes otsuseid, vaid on samuti kohustatud järgima pankrotiseadust sh pankrotimenetluse eesmärke ja võlausaldajate ühiseid huve. Antud juhul on võlausaldajate üldkoosoleku otsus tegevuse jätkamise kohta vastuolus nii pankrotiseaduse §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga kui ka võlausaldajate ühiste huvidega. Seega ei vasta vaidlustatav üldkoosoleku otsus seadusele ning võlausaldajate ühistele huvidele ning tuleb kehtetuks tunnistada. Täiendavalt märgib hageja, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus ettevõtte tegevuse lõpetamise kohta ei välista kompromissi sõlmimise võimalust. 4.Õige on seisukoht, et võlausaldajate ühiseks huviks on saada oma nõue maksimaalselt rahuldatud. Ootus oma nõuet rahuldada saab piirduda vaid varaga, mille arvel on õigus nõuet rahuldada. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivaraks vaid pandiga koormatud vara, siis nõude saab osaliselt vaid rahuldatud pandipidaja, pandiga tagamata võlausaldajad oma nõuetele rahuldust ei saa. Võlausaldajate ühiseks huviks ei saa pidada pandiga tagamata nõuete rahuldamist pandipidaja arvel. Hageja hinnangul saab kompromissi teha vaid pandiga tagamata nõuete suhtes. 5.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde, paludes tunnistada kehtetuks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) 06.10.2015.a. toimunud üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati jätkata ja mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Halduri seisukoht

1. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur oli seisukohal, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus oli seotud kompromissiga, mis jäi kohtute poolt kinnitamata. Kuna kompromiss jäi kinnitamata, siis tuleks hagi rahuldada. Kui võlausaldajad otsustavad uue kompromissi üle, siis tehakse vastavalt sellele uued otsustused. Haldur nõustus hagejaga, et vara müük on takistatud kui on esitatud kompromiss. Pankrotitoimkonna esimehe seisukoht
2. Kohtud on juba samasisulist asja lahendanud tsiviilasjas 2-14-
3. Juriidilisest isikust võlgniku mitte lõpetamise otsus ei kahjusta võlausaldajate ühiseid huve. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Esitatud on uus kompromiss, mis arvestab nii pandiga tagatud võlausaldajate huve kui ja pandiga tagamata nõudeid. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) seisukoht
4. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) juhatuse liige Karol Kampus esitas 18.04.2016 kohtule tõendid osanike ja juhatuse liikme muudatuste kohta ning tõendid kompromissettepaneku esitamise kohta. Juhatuse liige ei ole kohtule selgitanud, mida esitatud tõenditega tõendada tahetakse. Sisulist seisukohta hagi osas kohtule esitatud ei ole. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 3
5. Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015 kohtuotsusega tühistati Pärnu Maakohtu 29.10.2014 otsus, millega kohus tunnistas kehtetuks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) 29.08.2014 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse osas, millega otsustati mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust ja juriidilisest isikust võlgnikku. Seega on kehtiv Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsus 29.08.2014.a. 06.10.2015 Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul otsustati jätkata Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust ja mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ-d (pankrotis).

§ 78

lg 2 kohaselt on esimese üldkoosoleku pädevuses võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise, samuti juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine. Kehtiv on 29.08.2014.a. võlausaldajate üldkoosoleku otsus mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust ja juriidilisest isikust võlgnikku.

§ 77

p 3 järgi on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine. Riigikohus lahendis 3-2-1-87-15 punktis 11 on seisukohal, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tehtud juriidilisest isikust võlgniku mittelõpetamise otsus ei ole lõplik ja lõpetamisotsuse vastuvõtmine ei ole ajaliselt piiratud. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 77

p 2 ja 3, pärast esimest võlausaldajate üldkoosolekut, kui siis ei otsustatud juriidilisest isikust võlgnikku lõpetada ning otsustati võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, on järgnevatel võlausaldajate üldkoosolekutel võimalik otsustada juriidilisest isikust võlgniku lõpetamine. Kohus on seisukohal, et

§ 77

p 2 ja 3 ja 78 lg 2 koostoimest lähtuvalt ei ole pankrotimenetluses välistatud võlausaldajate poolt korduvate otsustuste vastuvõtmine üldkoosolekul küsimustes, mis on seotud ettevõtte tegevuse jätkamisega. Seega, kui esimesel üldkoosolekul otsustati, et ettevõtte tegevust jätkatakse ning juriidilisest isikust võlgnikku ei lõpetata, siis edaspidi saab otsustada samu küsimusi uuesti, kui olukord pankrotimenetluses muutub. 10. 06.10.2015 võlausaldajate üldkoosolekul võeti ühe otsusena vastu kompromiss Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus kompromissi ei kinnitanud. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus jõustus 21.03.2016.a. Nende asjaolude üle menetlusosalised ei vaidle. 06.10.2015 üldkoosoleku protokolli punktist 2 nähtub, et pooleli oli kohtuvaidlus, millega vaidlustati võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsus ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku mitte lõpetamise kohta. Seoses esitatud kompromissettepanekuga sooviti otsustada ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise üle.

§ 83

lg 1 järgi võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Riigikohus lahendis 3-2-1-112-03, mis on tehtud Pankrotiseaduse alusel, mis tunnistati kehtetuks alates 01.01.20004, punktis 24 on seisukohal, et üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsus hakkaks kehtima alles pärast edasikaebamistähtaja möödumist ning kaebuse esitamise korral alles selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisel, siis looks see pankrotimenetluses pikaks ajaks liiga ebakindla olukorra olulistes küsimustes, mille otsustamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. 4 Maakohus on seisukohal, et nimetatud põhimõtted tulenevad ka käesoleval ajal kehtivast

§ 83lg 1.

11. Vaieldamatult kehtib esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsus Läänemaa Halduse OÜ (panktois) pankrotimenetluses. Esimese üldkoosoleku otsus kehtis ka 06.10.2015.a., kui võlausaldajad teistkordselt otsustasid jätkata Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust ja mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ-d (pankrotis). Võlgniku pankrotimenetluses esitatud kompromiss on jäetud kohtu poolt kinnitamata. 06.10.2015.a. üldkoosoleku otsuse aluseks oli eelkõige asjaolu, et esitati kompromiss. Asjaolu, et kompromiss jäi hiljem kohtu poolt kinnitamata, ei tähenda, et 06.10.2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve või oleks vastuolus seadusega. Võlausaldajate ühine huvi saada oma nõue maksimaalselt rahuldatud ning kasutada selleks muu hulgas kompromissi, ei too kaasa võlausaldajate üldkoosoleku otsuse seadusevastasust ega võlausaldajate ühiste huvide rikkumist. Hageja sai vastavalt

§ 81

lg 1 oma huve kaitsta hääletades võlausaldajate koosolekul ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamisel. Kohus leiab, et olukorras, kus on kehtiv võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsus ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku mittelõpetamise kohta, ei oma järgnevad samasisulised võlausaldajate üldkoosoleku otsused sisulist tähtsust v.a. juhul kui otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenvat korda. Võlausaldajate pädevuses on

§ 77p 2 ja 3 sätestatud küsimuste üle otsustamine.

12. Arvestades pankrotimenetluse eesmärke, mis on sätestatud

§ 2

– võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, peab eesmärkide realiseerumine toimuma mõistliku aja jooksul.

§ 165

lg 1 kohaselt peaks pankrotimenetlus olema lõpetatud eelduslikult kahe aasta jooksul. Hageja väide, et halduril ei ole võimalik vara müüa, kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, sest see oleks vastuolus

§ 133

lg 4, ei anna samuti alust asuda seisukohale, et see tooks kaasa 06.10.2015 üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega või võlausaldajate ühiste huvidega.

§ 133

lg 4 sätestab, et vara ei või müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. Hageja on esitanud tõendina halduri ettekande võlausaldajate esimesel üldkoosolekul /tl 13-19/. Halduri ettekande kohaselt Läänemaa Halduse OÜ-s (pankrotis) majandustegevust ei ole toimunud. 18.04.2016 kohtuistungil ei olnud vaidlust selle üle, et võlgnikul ei ole kunagi majandustegevust olnud ega ole seda ka käesoleval ajal. Seega võlausaldajate otsus, ettevõtte tegevuse jätkamiseks, ei too ilmtingimata kaasa vara müügi keeldu. Hinnata tuleb, kas vara müük takistab ettevõtte tegevuse jätkamist või mitte.

1. Kompromiss, millele hageja hagis viitab on jäetud kinnitamata. Kuna kompromiss on jäetud kinnitamata, siis puudub vajadus hinnata hageja väiteid seoses kompromissiga rohkem, kui kohus on seda märkinud käesoleva kohtuotsuse punktis
3. Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) juhatuse liikme poolt 18.04.2016 esitatud dokumendid, milles muu hulgas sisaldub ka kompromissettepanek /tl 89-139/, ei ole käesolevas vaidluses asjasse puutuvad ning kohus neid ei analüüsi. Ka juhatuse liige ise ei ole põhjendanud, milliste asjaolude või väidete tõendamiseks on dokumendid kohtule esitatud.
4. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata AS SEB Pank hagi Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) vastu tunnistada kehtetuks Läänemaa Halduse OÜ (pankrotis) 06.10.2015 võlausaldajate üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati jätkata ja mitte lõpetada Läänemaa 5 Halduse OÜ (pankrotis) ettevõtte tegevust ja mitte lõpetada Läänemaa Halduse OÜ-d (pankrotis). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja enne kohtuvaidlusi ega ka istungiga seonduvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu summas 300 eurot, mis jääb hageja kanda. Kohus määrab menetluskuulde rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses vastavalt TsMS § 177 lg 1 p
6. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6