Obsah (5)

§ 111§ 112§ 110§ 249§ 251

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamise kohta Kohtuasja number 3-16-774 Määruse kuupäev 25.04.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.L. taotlus

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt

§ 111

lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. M.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema

§ 112

lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (20.12.2015 – 19.04.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on M. L. sissetulek olnud vaid 16 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. L.

§ 110lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

3.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 4. M. L. ei ole oma taotluses konkreetselt välja toonud, millise

§ 251lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib.

Kohus leiab, et arvestades seda, et Tartu Vangla 20.04.2016 otsuse nr 6-24/2362-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid toimingu sooritamisest keeldumisega, siis oleks ainukeseks võimalikuks õiguskaitse abinõuks

§ 251

lg 1 p-s 3 märgitud abinõu, mis seisneb esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamises toimingut tegema. Seetõttu ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust käiguta soovitava abinõu täpsustamiseks.

1. Kohus leiab, et M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Taotluse rahuldamine tähendaks käesoleval juhul võimaliku tulevase põhivaidluse sisulist äralahendamist, mida saaks teha vaid erandjuhul ja olukorras, kus tegemist oleks väga perspektiivika kaebusega. Kohus ei pea aga M. L. tulevikus esitatavat kaebust perspektiivikaks, kuna vangistusseaduses (VangS) sisalduva regulatsiooni kohaselt võetakse kinni peetava isiku isikut tõendavad dokumendid vanglasse saabumisel hoiule (VangS § 15 lg 1) ja need tagastatakse isikule vanglast vabanemisel. Sellise regulatsiooni üheks eesmärgiks on tagada dokumendi säilimine. Seega ei saa vangla kinni peetava isiku isikut tõendavat dokumenti üle anda kolmandale isikule. Vajaduse ilmnemisel on kinni peetaval isikul endal võimalik dokumenti sihipäraselt kasutada. Ühelgi kolmandal isikul ei peaks olema vajadust kasutada taotleja isikut tõendavat dokumenti. M. L. viitab sellele, et ta on notariaalse volikirjaga volitanud enda isa esindama ennast kõikide tehingute tegemisel. Kui see nii on, siis ei vaja M. L. isa tehingute tegemiseks M. L. isikut tõendavat dokumenti. Sellisel juhul piisab vaid isa enda isikut tõendavast dokumendist ja volikirjast. 2 Esialgset õiguskaitset kohaldatakse selleks, et ära hoida kahjulikud tagajärjed, mis võivad saabuda kohtumenetluse ajal. M. L. ei ole oma taotluses märkinud, millised oleksid need kahjulikud tagajärjed, mis esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel talle saabuksid. Taotleja viitab küll sellele, et tema õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks, kuid ei selgita, milles need kahjulikud tagajärjed seisnevad. Arvestades asjaoluga, et tegemist on isikut tõendava dokumendiga, mille kasutamise otstarve saab olla vaid isikusamasuse tuvastamine ja dokumentide digitaalne allkirjastamine, siis ei saa selle dokumendi kolmandale isikule väljastamata jätmine kaebajale kahjulikke tagajärgi kaasa tuua. Kaebajale võivad kahjulikud tagajärjed saabuda hoopis dokumendi väljastamisel kolmandale isikule.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2016.a määrus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning vabastada kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
4. Võtta esitatud määruskaebus menetlusse.
5. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid asendada osaliselt määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. 3