KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 26.05.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 19.05.2016 koht Kohtuasja number 1-16-627 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Marina Davõdovitš Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Lisitsini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Lisitsin, isikukood 39606290818, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne asukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 15.12.2015 ja lõpp 03.08.2016 RESOLUTSIOON Vabastada ALEKSANDR LISITSIN temale Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Aleksandr Lisitsinile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 10 (kümme) kuud ning katseajaks allutada Aleksandr Lisitsin kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Aleksandr Lisitsinit katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud ajutises elukohas xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Aleksandr Lisitsini katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 5 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; läbima sõltlastele suunatud 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi, olles eelnevalt selleks nõusoleku andnud. Määrata Aleksandr Lisitsin kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Aleksandr Lisitsin tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Aleksandr Lisitsinilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Aleksandr Lisitsini kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Lisitsinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Lisitsini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega tunnistati Aleksandr Lisitsin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulus 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 5 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 3 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 18.04.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 24 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 7 kuud 19 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks loeti 15.12.
- 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Tegemist on varavastaste kuritegudega. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiti jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on grupi mõju ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Alustas sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimist, kuid katkestas seoses etapeerimisega Viru Vanglasse. Määrati alates 14.04.2016 tööle vangla majandustöödele koristaja ametikohale. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetava eestkostjaks oli kuni täisealiseks saamiseni Tallinna Linn ja seega elas isik peamiselt lastekodus. Täisealiseks saamisel puudus tal alaline elukoht, isik on jätkuvalt lastekodust elluastununa korteri järjekorras. Kinnipeetav andis nõusoleku vabaneda xxxx, kes on valmis isikule pakkuma võimalust osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis ning majutusteenust koos nõustamisteenusega. Isikul on põhiharidus omandamata, õppis Karjamaa Gümnaasiumis, kuid koolikohustuse mittetäitmise tõttu suunati ta Tallinna Laste Turvakeskusesse. Oma sõnul on ta kaalunud kutsehariduse omandamist, kuid pigem on see mõte kui reaalne tegevus. Vanglas olles ei ole nõus kooli minema. Isik on töötanud juhutöödel suulise kokkuleppe alusel ehitusel. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Majanduslik olukord on halb, trahvid ja kohtukulud on tasumata ning nende tasumisest ta huvitatud ei ole. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 688,87 eurot. Kinnipeetava xxxx. aasta detsembris, mil isik oli xxxx. Sellest ajast alates on ta elanud lastekodus, kuna isalt võeti xxxx. aastal Tallinna Linnakohtu otsusega vanemalikud õigused ära. Isikul on poolvend, kes on peres eestkostel, kuid kelle perekond ei soovi kinnipeetavaga suhelda. Kinnipeetava isa ning vanaema elavad xxxx, kontakt nendega puudub. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega, varasemalt elas koos kuriteokaaslasega. Kinnipeetav tarvitab narkootikume, millest tulenevalt paneb toime erinevaid kuritegusid ning ei hooli rikkumiste tagajärgedest. Vanglas on diagnoositud alkoholi sõltuvus. Isikut on korduvalt karistatud NPALS sätete rikkumise eest. 14.07.2014 diagnoositi isikul Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiiniosakonnas mürgistus kanepiga. Vanglas on diagnoositud kanepi sõltuvus. Seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega on isik varem suunatud Põhja-Tallinna Valitsuse alaealiste komisjoni poolt sotsiaalprogrammi Tallinna Laste Turvakeskusesse ning Jõhvi Laste ja Noorte Ravi- ning Rehabilitatsioonikeskusesse. Isikul on diagnoositud ka õpiraskus, arenguhäire ning kerge vaimne alaareng. Kinnipeetava probleemide lahendamise oskus on puudulik. Ei hooli kannatanutest, kellele ta on oma kuritegudega kahju tekitanud. Eesmärgid eluks puuduvad, elab päev korraga. Ametiisikutesse suhtumine on pigem salliv, kuid mitte koostöövalmis. Isik ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi, ei pea kinni kokkulepetest. Katseajal pani toime uut kuritegu. Kinnipeetav võib jätkata kuritegude toimepanemist oma vajaduste rahuldamiseks. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 72%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 1 aasta ja kohustada käitumiskontrolli ajaks isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 5 sätestatud lisakohustusi. 3 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Isiku positiivne ning ennast arendav käitumine vangistuses viitab sellele, et ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanemisel soovib ta osaleda xxxx alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Üksnes kuritegude tehiolud ei välista antud juhul kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Antud juhul oleks ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni, s.o kuni 03.08.2016 kandmisest vanglas. Katseajal on uue kuriteo toimepanemise riske võimalik vähendada tema käitumiskontrollile allutamise ja lisakohustuste panemisega, samas süüdimõistetu saaks katseajal kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Aleksandr Lisitsini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Katseaja määramisel palub prokurör lähtuda KarS § 76 lg 5 sätestatust, mille kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Maakohtu istung 19.05.2016 toimunud videokohtuistungil palus süüdistatav anda talle võimalus alustada uut elu. Xxxx minek on isiku tõsine tahe ning ta on juba kohtunud xxxx tugiisikuga selles küsimuses. Kaitsja seisukoht Kaitsja palus kinnipeetav vangistust tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna isik on vangistuses olles muutunud ning soovib alustada uut elu. Isik tahtis vanglas teha tööd, mis talle ka võimaldati. Kaitsja leiab veel, et kui isik enne tähtaega vabastatakse, siis taotletav katseaeg 1 aasta on palju rohkem kui karistuse lõpuni on kanda jäänud. Samuti on isik andnud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks, mida võib isiku puhul pidada vägagi positiivseks. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad käesoleval juhul Aleksandr Lisitsini ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav alustas sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbimist, kuid katkestas seoses etapeerimisega Viru Vanglasse, kus isik avaldas soovi töötada, mistõttu määrati kinnipeetav tööle vangla majandustöödele koristaja ametikohale. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse 4 vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, tuleks arvestada, et tegemist on ainukese rikkumisega vangistuse jooksul ning olukorras, kus isiku käitumist vangistuses saab üldiselt iseloomustada positiivselt, ei takista nimetatud asjaolu isiku ennetähtaegset vabanemist. Iseloomustuse kohaselt on isiku majanduslik olukord halb, tasumata on trahvid ja kohtukulud ning isik ei ole enda sõnul huvitatud nende tasumisest. Samas nähtub iseloomustusest, et isikul on tasumata nõudeid kogusummas 688,87 eurot. Isikul puudub vabaduses toetav lähivõrgustik, kes teda moraalselt ja materiaalselt toetaksid. Suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on isikul vanglas diagnoositud alkoholi- ja narkosõltuvus, mis on ka kuritegude toimepanemise põhjuseks. Sõltuvustest tingituna uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada isiku suhtes sõltuvusravi kohaldamisega. Isikul on vabanemisel võimalik asuda 10-ks kuuks elama xxxx, kes võimaldab kinnipeetaval osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis koos majutus- ja nõustamisteenusega. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 72%, mille puhul on tegemist väga kõrge riskiga, kuid mida on kohtu hinnangul võimalik maandada isikule katseajaks kontrollnõuete ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutanuna rikkunud kontrollnõudeid ja pannud toime uue kuriteo katseajal olles, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on esmakordselt vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Aleksandr Lisitsini vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
- Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5