Tsiviilasi nr 2-15-12827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 21. detsember 2015, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on palunud kohaldada aegumist. 3. Vastavalt

§ 142lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostja vastu kvalifitseerida laenulepingu nr 09320171631 (tl 10-11, 12) ja krediitkaardi lepingu nr 5404165270434386 (tl 13) rikkumisest tuleneva täitmisnõudena. Vaidlust ei ole selles, et kostja jäi osamaksetena tagastatava laenu ja intressi tasumisega makseviivitusse, ega ka selles, et kostja jättis tagasi maksmata kasutatud krediidilimiidi, mistõttu ütles hageja vaidlusalused lepingud nende rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles 16.02.2011 (tl 71). 4. Laenu- ja krediitkaari lepingutest tulenev nõue on tehingust tulenev nõue. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub

§ 146

lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (vt 3-2-1-153-10 p 12, 3-2-1-95-08 p 11).

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 1 esimese lause järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 01.02.2011 lepingute erakorralise ülesütlemise teate kohaselt muutus hageja nõue kostja vastu esialgselt sissenõutavaks alates 16.02.2011 ning hakkas kulgema ka selle nõude kolme aastane aegumistähtaeg. 5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Antud juhul on pooled lisaks laenu- ja krediitkaardi lepingutele sõlminud 21.07.2008 ka TMS § 2 lg 1 p-s 19 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe – hüpoteegi loovutamise kokkulepe ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine (tl 14-22). Vaidlust ei ole selle üle, et laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist tagas kostja korteriomandile hageja kasuks seatud hüpoteek (laenulepingu p 6). Samas nähtub 21.07.2008 notariaalsest kokkuleppest, et lepinguosalised, sh hageja ja kostja on leppinud kokku, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest on korteriomandit koormava hüpoteegiga summas 770 000 krooni (49 211,97 eurot) tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavates võlaõiguslikest lepingutest (sh laenulepingutest), nende täiendustest, muudatustest ja/või lisadest, sh tingimuslikud nõuded. Hüpoteegiga on tagatud nii nõue, intressid, viivis, võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt korteriomandi omaniku eest tasutud kindlustusmaksed kui ka muud kõrvalnõuded (p 3.2). Seega tagas 21.07.2008 notariaalselt tõestatud kokkulepe ka 23.07.2008 sõlmitud krediitkaardi lepingust tulenevaid hageja nõudeid kostja vastu. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on käesoleval ajal

§ 157

lg-te 1 ja 2 järgi 10 aastat (enne 05.04.2011 30 aastat) täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 16.02.2011, tekkis hagejal viidatud ajast õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses sundtäitmist. 6.

§ 159

lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Kohus selgitab, et aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitmisavalduse ja 3

§ 159

lg 1 järgi nii algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (vt 3-2-1-153-10 p 13), algas hageja laenu- ja krediitkaardi lepingutest tuleneva nõude ja notariaalsest kokkuleppest tuleneva nõude aegumistähtaeg 19.10.2011 järgnevast päevast tervikuna uuesti. Tehingust tuleneva nõude kolme aastast aegumistähtaega arvestades järeldub eeltoodust, et laenu- ja krediitkaardi lepingutest tulenevate nõuete uueks aegumistähtpäevaks sai 19.10.2014 (so kolm aastat arvates aegumistähtaja uuest kulgema hakkamisest, mis järgnes esialgse aegumistähtaja katkemisele). Kuivõrd käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 28.08.2015 (tl 2), seega pärast nõude aegumist, võib kohustatud isik (kostja)

§ 142lg-le 1 tuginedes keelduda oma kohustuse täitmisest.

Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub

§ 144

järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, isegi kui see ei oleks eraldi veel aegunud. 7. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et

§ 159

lg 1 järgi saaks aegumistähtaega hakata uuesti arvestama alates täitemenetluses korteriomandi realiseerimisel selle müügihinna laekumisest hageja kontole. Sellisel juhul oleks tegemist aegumise peatumisega, mille korral mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Kohus märgib, et

1. peatüki
2. jaos (§-d 158 - 169) sätestatud aegumise katkemise ja peatumise aluseid ei ole võimalik kohaldada valikuliselt. Seega ei ole hageja esitatud seisukoht kooskõlas

§ 159lg-s 1 sätestatuga.

Kohus selgitab, et TMS § 2 lg 1 p 19 järgne notariaalselt tõestatud kokkulepe ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) kohaselt hüpoteegi olemuslik osa ning see üksnes lihtsustab hüpoteegi realiseerimist. Seega ei kaotaks hüpoteek oma tagatisiseloomu ka juhul, kui hüpoteegi realiseerimise eesmärgil tuleks pöörduda kohtusse täitedokumendi saamiseks. Olukorras, kus hüpoteegipidajale on ettenähtav, et tal ei õnnestu oma nõuet täies ulatuses rahuldada tagatise realiseerimise arvelt (võlgnetavad summad ületavad müüdava kinnisasja väärtust või täitemenetluse kestus võib ületada algse nõude aegumistähtaega), on hüpoteegipidaja õigustatud paralleelselt toimuva täitemenetluse ajal oma tehingust tuleneva nõude maksmapanekuks pöörduma kohtusse, et saada TMS § 2 lg 1 p 1 järgne täitedokument. Kuigi kohtumenetlusega kaasnevad kulud võivad olla suuremad kui kohese sundtäitmise kokkuleppele tuginemisega kaasnevad kulud, on ka kohese sundtäitmise kokkuleppega seotud mitmesugused õiguslikud riskid, mida ei ole põhjendatud jätta täies ulatuses võlgniku kanda.

1. Kuna hageja laenu- ja krediitkaardi lepingute rikkumisest tulenev täitmisnõue on aegunud ning kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus Nordea Bank AB hagi Kersti Murometsa vastu 20 417,10 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Kuivõrd hageja nõue on aegunud, ei tule kohtul anda hinnangut kostja 20.09.2015 ja 19.10.2015 menetlusdokumentides esitatud sisulistele vastuväidetele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4