järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest ja
XXX(edaspidi avaldaja või lapse ema) on 09.07.2003.a sündinud XXX ema ja XXX(edaspidi ka lapse isa või puudutatud isik II) on lapse isa. Seega omavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust. Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Hooldusõigus tähendab
3 § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem
Vanema isikuhooldusõigus hõlmab
lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Kuni vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad
lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust
Vaidlust ei selles, et avaldaja ja puudutatud isik II ei ela koos. Laps koos emaga elab Eesti Vabariigis ja lapse isa elab püsivalt Soome Vabariigis. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju
Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab
Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Avaldaja XXX palub lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ning anda hooldusõigus (sh isikuja varahooldusõigus) täielikult üle XXX. Käesolevas asjas on lapse ema avaldanud, et puudutatud isik II ei ole praktiliselt lapse sünnist saati tema eest hoolitsenud, tema vastu huvi tundnud ega last materiaalselt toetanud. Kohus osutab, et ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil, sh kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Koostöö eeldab vanemate tihedat ja konfliktivaba suhtlemist ning mõlema vanema tahet hooldusõigust teostada. Avaldaja väidete kohaselt ei ole lapse isa lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise suhtes mingit huvi üles näidanud ligi 12 aastat ning kogu selle aja on lapse ema last üksinda kasvatanud. Vanemad omavahel ei suhtle, lapse isal on Soomes perekond ning ta ei ole lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Lapse isa on eestkosteasutusele avaldanud, et ta ei osale lapse elus ja on nõus, et lapse ema saab lapse suhtes ainuhooldusõiguse. Eestkosteasutus märgib, et vestluse ajal ei küsinud lapse isa kordagi lapse kohta. Samuti ei ole lapse isa avalduse osas kohtule oma seisukohta avalduse osas avaldanud, kuigi tsiviilasja materjalid on talle isiklikult kätte toimetatud. Eeltoodust järeldab kohus, et lapse isa ei ole huvitatud teostama ühist hooldusõigust. Perekonnaseaduse (
) § 137 lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane 4 laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu; 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Laps on käesoleval ajal noorem kui 14 aastat. Seega on avalduse rahuldamata jätmine
Samuti on XXX avaldanud oma esindajale, et ta nõustub sellega, et tema eest hakkab täies ulatuses hoolitsema ema (tlk 34). Juhindudes
§-137 lg 2 p-st 2 tuleb avalduse lahendamiseks kindlaks teha, kas avaldajale ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvides. Käesolevast asjast nähtuvalt lapse isa lapse suhtes hooldusõigust teostanud ei ole. Last on kasvatanud aastaid üksinda ema, tema on vastu võtnud kõik lapsega seotud olulised otsustused. Ka laps ise on kinnitanud, et oma isa ei ole ta kunagi näinud, ta ei ole last meeles pidanud tema sünnipäevadel ega tundnud huvi õppeedukuse vastu. Lapse esindaja RÕA korras seisukohast nähtub, et ema on lapsele loonud eakohased tingimused kasvatamiseks ja arenguks, lapsel on ema ja tema uue elukaaslasega hea ja usalduslik suhe. Laps oma isa ei tunne, tal puudub isaga lähedane kontakt ning lapse vanemate vaheline suhtlus on olematu. Kohtu arvates tuleb seega asuda seisukohale, et tõendatud on lapse ema vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Tõendatud on, et lapsel on emaga hingeline seotus, senini on ainult ema vanematest pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse isal tahet lapse suhtes ühist hooldusõigust teostada ning seega lapse hooldusõiguse üle vaidlust ei ole. Isegi juhul, kui isa sooviks hooldusõigust teostada, ei tea isa lapse elu puudutavaid asjaolusid, laps ei ole oma isa kunagi näinud, samuti ei ole lapse isa panustanud lapse kasvatamisele materiaalselt. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada. Avalduse rahuldamist toetavad nii lapsele määratud esindaja kui eestkosteasutus. Kohus lõpetab XXX ja XXX ühise isiku- ja varahooldusõiguse XXX suhtes. Kohus annab XXX isiku- ja varahooldusõiguse täielikult XXX. Kohus selgitab, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Kohus osutab, et XXX on jätkuvalt õigus suhelda lapsega (
lg 1) ning tal on kohustus tasuda lapse ülalpidamiseks elatist (
Seega ka peale ainuhooldusõiguse avaldajale andmist jääb puudutatud isikule õigus lapsega suhelda. Perekonnaseaduse § 144 järgi on vanemal õigus nõuda teiselt vanemat teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Seega on ka peale ainuhooldusõiguse avaldajale andmist puudutatud isikul õigus saada avaldajalt lapse kohta igakülgset informatsiooni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 5 kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 järgi võib hagita perekonnaasja menetluse kulud kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi, tuleb lapse õigusabi kulud jätta riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.