lg 5 alusel määrata Silas Heinale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 11.11.2018. a, ning allutada ta käitumiskontrolli nõuetele kuni katseaja lõpuni. Kohaldada Silas Heina suhtes elektroonilist järelevalvet kestusega 5 (viis) kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Katseajal on Silas Hein kohustatud järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX
lg 2 p-de 21, 4, 9 alusel määrata Silas Heinale katseajaks järgmised kohustused:
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Silas Heina 21.04.2014. a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus 2 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 15.12.
Kinnipeetava karistusaeg algas 14.11.2013 ja lõppeb 11.11.2018. Silas Heinal avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 13.05.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Silas Hein andis nõusoleku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Silas Heina tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Silas Heinal on vabanemisel olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Samuti on tal võimalus asuda tööle. Kinnipeetava ema ja vanaisa on nõus Silas Heina toetama seni, kuni ta leiab endale ametliku töö. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab Silas Heina tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Silas Heina puhul on positiivne see, et ta on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni, omab vabanedes elukohta, toetavaid lähedasi, on motiveeritud enese arendamiseks, teadlik enda sõltuvusprobleemist ja omab eesmärke tulevikuks. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tema puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Süüdimõistetu Silas Hein kinnitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Pärast elektroonilse võru kandmiselt vabanemist soovib ta minna tööle Talllinnasse. Silas Heina sõnul ta narkootilisi aineid rohkem ei tarvita. Kohtuniku seisukoht Silas Hein kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib
lg 2 p 1 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Silas Hein on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas
lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Silas Heina vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Talu omanik E.H. andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Silas Heina on kriminaalkorras karistatud kahel korral, milliste otsuste alusel ta praegu kannab vangistust: esimesel korral suures koguses narkootilise aine marihuaana omandamise, valdamise ja vedamise eest grupi poolt ning teisel korral suures koguses marihuaana, amfetamiini sisaldava pulbri ja metüleendioksümetamfetamiini sisaldavate tablettide omandamise ja valdamise eest. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 26.11.
Kohus leiab, et kriminaalhooldus aitab teostada Silas Heina suhtes vangistusjärgselt järelevalvet, mõjutada teda jätkama õiguskuuleka eluviisiga ning aidata loobuda täielikult narkootiliste ainete tarvitamisest. Silas Heinal on praegusel hetkel küll kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid lkohtu hinnagul ei ole tegemist selliste rikkumistega, millest on võimalik järeldada, et ta ei ole suuteline täitma korrektselt kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski maandada, tuleb Silas Heinale määrata kohustuseks asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul alates vabanemisest või võtta end töötuna arvele. Tulenevalt toimepandud süüteo iseloomust ei tohi ta omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti tuleb ta allutada elektroonilisele valvele, vastava nõusoleku on ta andnud. 4 Kuna Silas Hein on toime pannud tahtliku esimese astme kuriteo, on võimalik talle
Kohus leiab, et 5 kuud on selleks piisav aeg, mille jooksul on Silas Heinal rangelt kontrollitud tingimustes võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.
lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Silas Heina karistuse kandmise aeg lõppeb 11.11.2018. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev.
lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et Silas Hein tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.