← Eesti

3-14-51494/51

Obsah (7)§ 212§ 215§ 223§ 116§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2016, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

3-14-51494 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon andis 11.06.2014 korraldusega nr HJR 1-15/14/332 AS-le Kiirkandur maavara kaevandamise loa Harjumaal Padise vallas kohaliku tähtsusega Tatramäe kruusamaardla Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldisel (pindala 13,17 ha) ehituskruusa ja -liiva kaevandamiseks 15 aastaks. Korralduse alusel väljastas Keskkonnaamet 11.06.2014 kaevandamisloa nr HARM-124 (L.MK/323895).
  2. MTÜ Audevälja Arenduskeskus esitas 16.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 11.06.2014 korralduse tühistamiseks. Keskkonnaameti 21.08.2013 kirjaga nr HJR 6-7/13/19021-29 Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande heakskiitmine oli õigusvastane ega ole kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20 lg 1 p-dega 3 ja
  3. KMH aruandes ei ole piisavalt ega asjakohaselt analüüsitud Tatramäe II karjääri kumulatiivset keskkonnamõju. Arvestades mõjutatava ala väiksust, karjääride arvu ja pindala sellel, on karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ülemäära suur. Viide Alkranel OÜ eksperthinnangule ei ole asjakohane, kuivõrd see ei käsita Tatramäe II karjääri. Piisavalt ei ole arvestatud kõigi piirkonda jäävate karjääride mõjudega. Samuti ei tulene mõju kohalike elanike heaolule ainult kaevandamisega kaasnevast tolmust ja mürast, vaid arvestada tuleb ka liikluskoormuse kasvu ja puhkamisvõimaluste vähenemisega. KMH aruande p 5.11 ei kirjelda piisavalt taotletava mäeeraldise avaliku kasutamise võimaluste, sh puhkamisvõimaluste olukorda. Kavandatava karjääri alal paikneb metsateede võrgustik, mis leiab kohalike elanike poolt tervisespordi harrastamiseks ja muudeks rekreatiivseteks võimalusteks aastaringset kasutamist. Sellele ei ole lähipiirkonnas alternatiivi. Ala omab ka piirkonna turismiarengu seisukohalt olulist tähtsust. Arvestatud ei ole asjaoluga, et kuni supluskohana kasutatava veekogu rajamiseni vähenevad külaelanike puhkamisvõimalused oluliselt. Olemasolev metsaala kaob, kuid supluseks kasutatav veekogu rajatakse alles pärast kaevandamistegevuse lõppu. Analüüsitud ei ole seda, et nii paljude veekogude rajamisega suhteliselt väikesele alale küla keskel kaasnevad täiendavad kulutused, muutmaks veekogusid ohututeks. Kaebaja ei nõustu KMH aruande p 7.4 järeldustega, et kuivõrd kaevandamisel ei ületata tervisekaitsenorme, siis mõju inimeste heaolule puudub. Inimeste heaolu kahjustatakse ka siis, kui häiringud ei ületa arvulisi norme, kuid tekitavad ebameeldivustunnet. Kaevandamisloa menetluse kestel tegid kohalikud elanikud ja kaebaja ettepanekuid mäeeraldise suuruse vähendamiseks. Keskkonnaameti 14.02.2014 vastuses antud põhjendus, et mäeeraldise suuruse vähendamine ei ole võimalik, kuna KMH aruanne ei pea seda vajalikuks ning seda keelab ka maapõueseaduse (MaaPS) § 63 lg 1, ei ole õiguspärane. Sellel alusel ei oleks tohtinud jätta arvestamata kaebaja ettepanekut. MaaPS-st ei tulene, et loa väljaandja oleks seotud KMH aruandes toodud ettepanekute ja leevendusmeetmetega ega tohiks seada muid meetmeid või tingimusi. Kuna loa menetlemise käigus on avalikkusel õigus 2

(13)3-14-51494 oma ettepanekuid ja seisukohti esitada ka pärast KMH aruande heakskiitmist, siis ettepanekuga mittearvestamisel ei saa tugineda sellele, et KMH aruandes ekspert sellist ettepanekut ei teinud. Kaebaja ei nõustu Keskkonnaameti väitega, et olemasoleval kujul liustikuvalli (st künka) säilitamine ning selle senise kasutamise jätkamine või isegi sellele puhkeala loomine muudaks maavara kättesaamatuks (ja oleks seega vastuolus MaaPS §-ga 62). Mäeeraldisest osa väljajätmine on õigustatud MaaPS § 63 lg 3 alusel. KMH aruande p-s 10.4 esitatud väide, et Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga, on tõendamata ja vale. Kaevandamisloa menetluses elanike esitatud vastuväidetest nähtub vastupidine. KMH aruandes ei ole karjääri kaevandamisjärgset korrastamist piisavalt detailselt kirjeldatud ega hinnatud võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vältimise või minimeerimise meetmete efektiivsust KeHJS § 20 lg 1 p 7 kohaselt. Kuna kaevandamine hõlmab kaevandamisseaduse (KaevS) § 3 lg 1 p 3 kohaselt ka rekultiveerimist, KeHJS järgi ei ole korrastamise projektile KMH-d vaja läbi viia ega hinnata selle keskkonnamõjude olulisust, tuleks seda teha kaevandamisloa menetluses koostatud KMH aruandes. Samuti peab keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord“ § 7 lg 3 kohaselt Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma mh kaevandamise KMH soovitustest. Samuti toetab sellist seisukohta MaaPS § 34 lg 1 p 13. Seega peab enne kaevandamisloa andmist olema selge, kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikuks korrastada. Korrastamise meetmete puuduliku käsituse tõttu KMH aruandes ei ole selge, kuidas ja kas on võimalik kaevandamisega rikutud maad kasutamiskõlblikult korrastada. Kaebaja juhtis oma 30.04.2014 kirjaga Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et kavandatava karjääri alal asuvad kuklasepesad. KMH aruandes kuklaste asurkondi ei mainita, rääkimata nende ümberasustamise vajadusest. Arheoloogiamälestisena arvel oleva ohvriallika „Ohu allikas“ asukoht ei ole KMH aruandes määratud õigesti. Tegelikkuses asub allikas mäeeraldisele lähemal, 300 m kaugusel. Kaitsealune allikas toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust ning seal kaevandamine omab allika toitele mõju. Lisaks asub u 500 m kaugusel mäeeraldise piirist Jaanimaa-Altpere kinnistul kaevuna kasutatav allikas, mille toitele või joogivee kvaliteedile võib Tatramäe kõrgendikul kaevandamine olulist mõju omada. KMH aruandes ei ole piisavalt ega asjakohaselt analüüsitud kaevandamise (sh rajatava suure veekogu) mõju allikatele. Kaevandamisloa väljastamise eelduseks saanuks olla vaid põhjalik ekspertiis, mis tulnuks teha kumulatiivsena, sest kavandatav Mõnumäe 5 ha suurune tiik jääb samuti allikate lähedusse. KMH aruande puudused võisid oluliselt mõjutada KMH tulemusi. KMH aruanne oleks tulnud jätta heaks kiitmata. Menetlustoiming, millega Keskkonnaamet kiidab heaks KMH aruande, omab olulist tähendust kaevandamisloa taotluse edasisele menetlusele. Sellise menetlustoimingu õigusvastasus tähendab Riigikohtu praktika valguses seda, et kindel ei saa olla lõppotsustuse õiguspärasuses ja see tuleks seetõttu tühistada. Padise valla kaevandamisloa andmise kohta antud nõusolek on õigusvastane. Volikogu ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõikide oluliste asjaoludega ega ole kaalunud põhjendatud huve. Otsus on motiveerimata ulatuses, mis puudutab MTÜ Audevälja Arenduskeskus poolt esitatud vastuväiteid. Volikogu oleks pidanud põhjendama, miks kaaluvad AS Kiirkandur huvid alustada kaevandamist üles Audevälja küla elanike huvid. Volikogu ei ole otsuse tegemisel ära kuulanud kohalikku kogukonda ega andnud mingit muud võimalust elanikkonnale oma seisukohti põhjendada. Volikogu jättis kaalumata asjaolu, et AS Kiirkandur on esitanud 09.07.2013 Keskkonnaametile maavara kaevandamise loa HARM-052 kehtivusaja 3
(13)3-14-51494 pikendamise taotluse. Kui kaevandamisloa menetluses antud nõusolek ei ole õiguspärane, toob see kaasa lõppotsuse ehk kaevandamisloa õigusvastasuse, kuna kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumisel ei saa Keskkonnaamet kaevandamisluba anda. Kaevandamisloa andmisel on valesti arvutatud piirkonna varustuskindlus, mistõttu kaevandamine võib olla vastuolus riiklike huvidega. Keskkonnaameti 13.05.2014 vastuses kaebajale selgitatakse, et varustuskindluse analüüsi metoodikas on teeninduspiirkonna määramisel aluseks võetud karjäärid, mille kaugus taotletavast mäeeraldisest on mööda veoteid 50 km, mitte kõik need, mis asuvad 50 km raadiuses. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi Juhend) sõnastus sellist metoodikat ei toeta. Kuigi tegemist on halduse sise-eeskirjaga, siis pidanuks Keskkonnaamet põhjendama, miks Juhendi metoodikat ei järgitud. Keskkonnaamet ei ole põhjendanud, miks arvestatakse teeninduspiirkonna määramisel just veoteede pikkust 50 km, mitte raadiust 50 km. Vale arvutus aga on võinud viia olukorrani, kus varustuskindlus on tegelikult tagatud rohkem kui 10-ks aastaks. Tulenevalt Juhendi p-st 5.1.2 oleks maavara kaevandamine taotletavas mäeeraldises sellisel juhul vastuolus riiklike huvidega. Riiklike huvidega ei ole kooskõlas piirkonna keskkonnatingimuste oluline halvendamine olukorras, kus kaevandamise õigustatus varustuskindluse kaalutlustel ei ole väga kaalukas (on eelduslikult piiripealne). Kaebajale teadaolevalt plaanib AS Kiirkandur rajada tiigi Tatramäe II karjääri lähedusse Tiigipera kinnistule (osa endisest Mõnumäe kinnistust). Tiigi rajamisel väljakaevatav kruus suurendab piirkonna varustuskindlust veelgi. Keskkonnaamet pidanuks riikliku huvi kindlakstegemisel arvestama üksikjuhtumi asjaolusid. Vaidlusalune korraldus on õigusvastane puuduliku motivatsiooni tõttu. Haldusorgan on rikkunud ka haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata olulise tähtsusega asjaolud. 3. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KMH aruanne on sisuliselt piisav ja mitmeid kordi huvitatud isikutele ära kuulamiseks saadetud. KMH aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane. Enne KMH aruande heakskiitmist on seda täiendatud ja täpsustatud kahel korral, detailselt on menetluse käiku kirjeldatud KMH aruande heakskiitmise otsuses. Seega puudus igasugune alus KMH aruande heaks kiitmata jätmiseks, kuivõrd see oli asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks ning puudused, mis võisid mõjutada KMH tulemusi, olid kõrvaldatud. Jääb selgusetuks, mida on kaebaja silmas pidanud „pärandkultuuriväärtusega metsaala“ all. Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS pärandkultuuri andmebaasis viidatud objekti andmed puuduvad, seega on kaebaja sellekohane viide meelevaldne ja sisutühi. Ka ei ole kaebaja esile toonud ega põhjendanud, millised need mõjud, mida KMH aruandes ei käsitatud, on kumuleerumisest tulenevalt ülemäära suured, milles see väljendub ning milliseid norme ületatakse. KMH aruanne annab võimalikest mõjudest (sh kumulatiivsetest) piisava ülevaate ning kaebaja vastupidised etteheited on otsitud ja paljasõnalised. Kumulatiivsust põhjustab mõju mürale, õhusaastele ja veele. Kumulatiivseid mõjusid modelleeriti müra ja õhusaaste osas. Põhjavee osas esitati eksperthinnang OÜ Eesti Geoloogiakeskuse eksperdi R. Perensi poolt ja selle kohaselt mõjude kumuleerimist ei toimu. R. Perensi ekspertarvamuses on hinnatud Tatramäe ja Tatramäe II mõjude kumuleerumist. Mõnumäe detailplaneeringule koostatud ekspertarvamuses on käsitatud Mõnumäe, Tatramäe ja Tatramäe II mõjusid ning jõutud järeldusele, et veealuse kaevandamise korral mõju piirkonna kaevude veetasemetele ei 4
(13)3-14-51494 kaasne. Ebaselgeks jääb, mida kaebaja kaevandamise tulemusena tekkivate veekogude kumulatiivse mõju ja asjakohasuse all silmas peab. Kaebaja etteheide, et asjakohaselt ei ole analüüsitud kumuleeruvat mõju piirkonna puhkealadele ega sotsiaalmajanduslikku koosmõju, on arusaamatu ja põhjendamata. Võimalikku kumuleeruvat mõju puhkealadele on hinnatud läbi müra ja õhusaaste ning olulist sotsiaalmajandusliku koosmõju esinemist ei eeldatud ja Keskkonnaamet peab seda piisavaks. Viide Alkranel OÜ tööle „Eksperthinnang Tatramäe kruusakarjääri mõjude kohta tulevikus lähedusse jäävate elamute ja puhkealade suhtes“ KMH aruandes on sobiv. Selles on küll käsitatud Tatramäe kruusakarjääri, kuid kaasnevad mõjud on eeldatavalt sarnased ja seega Tatramäe II mäeeraldisega samastatavad, kuna mõlemad mäeeraldised paiknevad sama maardla piires ning kaevandatav põhimaavara on sama. Kaebaja etteheited, nagu oleks KMH aruandes arvestamata jäetud ka liikluskoormuse tõus ja puhkamisvõimaluste vähenemine, on arusaamatud. Puhkamisvõimaluste küsimust on piisavalt käsitatud KMH aruande ptk-s 7.
  1. ja väljaveoga seotud transpordikoormuse mõju KMH aruande ptk-s 7.4.
  2. Ka metsa maha raiumine ja avaliku kasutuse võimaluste piiramine ei oma negatiivset mõju, kuivõrd karjääri rajamine piirab vaid mäeeraldise piiresse jääva ala kasutust, samas kogu ala ei ole kaetud metsaga ning metsamassiiv jätkub mäeeraldisest põhja suunal. KMH aruande kohaselt jätkub marja- ja seenemets ka karjäärist põhja poole Kõmmaste suunas. Kaebaja väide, et just mäeeraldist hõlmaval alal on ümbruskonnas rikkalikum seene- ja marjamets, on paljasõnaline. Elanike puhkamisvõimalused võivad väheneda üksnes veekogu rajamise ajaks. Seega on piirang ajutine. Kaebaja leiab ekslikult, et KMH aruande p 10.4 väide, et Audevälja küla elanikel puuduvad pretensioonid Tatramäe II karjääri rajamisele, on tõendamata. KMH aruande lk-l 71 on selgesõnaliselt välja toodud, et väide põhineb kevadel kaevude veetaseme mõõtmisel toimunud vestlusel küla elanikega, mis on kirjas ka kaevude aktidel (KMH aruande lisa 26). Kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamine ei ole vaidlusaluse KMH põhieesmärgiks. KMH vajadust maavaravaru kaevandamise lõpetamisel hinnatakse kaevandamise lõpetamisel (KeHJS § 6 lg 1 p 29 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 6) ning vajadusel viiakse läbi täiendav KMH. KMH aruande lk-l 71 on toodud välja, et hinnanguliselt kujuneb kaevandamise lõpetamisel 9 ha suurusel alal veekogu sügavusega kuni 3 m. Seega ei hakka toimuma veekogu kinnikasvamist ning ei teki ka kinnikasvamise vältimisega kaasnevaid kulutusi. Aruandes on käsitatud korrastamisega seonduvat mahus, mis on vajalik korrastamistingimuste väljastamiseks olukorras, kui alale tekib kaevandamisjärgselt veekogu. Kaebaja väide, et kavandatava karjääri alal asub mitu kuklasepesa, on paljasõnaline. EELIS päringu järgi vastavad andmed puuduvad. Ka ei ole kohalikud elanikud sellist teavet kirjalikult ega avalikel aruteludel Keskkonnaametile ega ekspertidele KMH aruande koostamise ajal edastanud. Olenema asjaolust, et võimalikke kuklasi KMH aruandes ei käsitata, on looduskaitse seaduse (LKS) alusel kaitsealuse liigi hävitamine keelatud ning kaevandamisloa omanikul on vajalik teostada liigi ümberasustamine. Kaebaja ei ole selgitanud, mis andmetele tuginedes ta peab allika asukohta teiseks, kui see nähtub Maa-ameti geoportaali kaardirakenduselt. Kaebaja väide, et kaitsealune allikas toitub suure tõenäosusega Tatramäe kõrgendikust, on paljasõnaline. Jaanimaa-Altpere kinnistul kaevuna kasutatav allikas on käsitamist leidnud R. Perensi ekspertarvamuses. Mõnumäe detailplaneeringule koostatud ekspertarvamuses on käsitletud Mõnumäe, Tatramäe ja 5
(13)3-14-51494 Tatramäe II mõjusid ning jõutud järeldusele, et kuna vee ärajuhtimist ei toimu ja veetaseme alandamist ei toimu, siis märgatavat negatiivset mõju ei teki. Keskkonnaametil puudus õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku õiguspärasust ning kavandatava tegevuse sobivust kohalikku piirkonda. Keskkonnaamet on riikliku huvi hindamisel lähtunud Juhendist ja Juhendi seletuskirjast (p 5.1.3). Karjääri võimalik teeninduspiirkond on määratud vastavalt Juhendile. Varustuskindluse analüüsis on arvestatud kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km kaugusele, võttes arvesse reaalseid veoteede kauguseid. Kaebaja väide, et Juhendi sõnastus sellist metoodikat ei toeta, on ekslik. Arusaamatu on kaebaja väide, et Keskkonnaamet on kasutanud Tatramäe II varustuskindluse analüüsi puhul teistsugust metoodikat kui teiste lähipiirkonna karjääride puhul. Viimased maavara kaevandamise load Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne Juhendi kinnitamist.
  1. AS Kiirkandur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. KMH aruande heakskiitmise otsus on õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et seaduse kohaselt KMH aruandes olema pidavad asjaolud on üldse puudu. Seega ei vaidle kaebaja vastu sellele, et KeHJS § 20 lg-s 1 viidatud hindamine on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg 1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid. Kaebaja väide, et karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ning teiste tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära suur, põhineb subjektiivsel hinnangul ega lükka ümber OÜ Eesti Geoloogiakeskus ekspertgrupi poolt koostatud teaduslikul meetodil ning ekspertide teadmistel põhinevat KMH aruannet. KMH aruandes on kumulatiivse mõju küsimust ammendavalt käsitatud p-des 7.4.1.- 7.4.
  2. Kuklasepesade ümberasustamise vajaduse otsustab pädev haldusorgan enne kaevandamise alustamist. KMH aruande avalikustamisel kaebaja kuklasepesa ümberasustamise ettepanekut ei teinud ega sellele tähelepanu ei juhtinud. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et karjääri rajamine mõjutab karjääri lähedusse jäävat ohvriallikat või et see allikas saab oma vee Tatramäe kõrgendikult. KMH aruanne käsitab piisava põhjalikkusega ja õigesti kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid ja pakub ka kohased meetmed mõjude leevendamiseks. Kaevandamisloa andmise eelduseks olev kohaliku omavalitsuse nõusolek on õiguspärane. Nõusolek ei ole menetlustoiminguks, millega toimuks kaevandusloa andmise ette ära otsustamine, loa andja on Keskkonnaamet. Padise Vallavolikogu otsus on piisavalt põhjendatud, sellele on lisatud seletuskiri, millele on haldusaktis viidatud. Nõusoleku kaalutlused on arusaadavad ning sellega seotud haldusmenetlus on toimunud korrektselt. Kaebuse asjaoludest nähtub, et kaebaja on oma seisukohti vallavolikogule korduvalt presenteerinud, st kaebajale oli tagatud ärakuulamisõigus. Vaidlustatud korraldus ei põhine valesti arvutatud varustuskindlustuse arvestusel. Keskkonnaamet on teostanud arvutused õigesti ning need põhinevad Juhendi p-des 2.
  3. ning 5.1.3 toodud hindamiskriteeriumidel, mille tulemusena tuvastati varustuskindlus 8,8-ks aastaks. Juhendi p-st 2.
  4. tuleneb selgelt, et teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse reaalseid veokauguseid. See tähendab, et kruusakarjääri teeninduspiirkonna arvestamisel võetakse aluseks raadius mööda veoteid, mitte linnulennult. Kaebaja viide, et lähedalasuvate karjääride puhul on kasutatud teistsugust arvestusmetoodikat, ei ole asjakohane, kuna load Tatramäe II lähipiirkonnas on väljastatud enne Juhendi kehima hakkamist. Korralduse motivatsioon ei ole puudulik ning vastab HMS §-s 56 ning § 4 lg-s 2 sätestatud diskretsiooni kasutamise nõuetele. 6
(13)3-14-51494
  1. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2015 otsusega kaebuse rahuldamata, kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu summas 300 eurot. KMH vastab seaduse nõuetele. Kaebaja ei ole tõendanud ega veenvalt põhistanud, et eksperthinnang oleks ekslik või puudulik määral, mis võimaldab kahelda lõppotsuse õiguspärasuses. Kohtul eksperthinnangu tegemiseks pädevus puudub ning kohus saab lähtuda esitatud tõenditest. Kohus ei nõustu kaebajaga, et KMH aruanne on puudustega ning see tuli jätta heaks kiitmata. Puudused kõrvaldati menetluse käigus ning kaebajale anti korduvalt võimalus avaldada oma arvamust ja esitada küsimusi. Kaebaja sai Keskkonnametilt piisavalt tagasisidet. Nõusolek on põhjendatud piisaval määral ning huvide kaalumine otstarbekuse seisukohast ei kuulu kohtu poolt ümberhindamisele. Kaevandatava ala vähendamisel tuleb arvestada MaaPS §-s 63 sätestatuga ning otsustusõigus on selles osas Keskkonnaametil (loa väljaandja). Keskkonnaamet on tõlgendanud ja kohaldanud viidatud sätet õigesti. Kaebaja arvates tulnuks kaaluda mäeeraldise vähendamist MaaPS § 63 lg 3 alusel ja jätta mäeeraldisest välja osa metsaala MaaPS § 63 lg 3 viimase lauseosa alusel. Arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et sellest väikse osa väljajätmist ja hiljem uuesti kaevandamisloa taotlemist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Kaebaja ei ole põhjendanud normist (MaaPS § 63 lg 1) tulenevate eelduste täidetust, vaid on põhjendanud oma huve. Kuna keskkonnamõju hindamine toimub KMH menetluses, siis on õige vastustaja käsitus, et KMH-st peaks nähtuma ülemäärase keskkonnamõju tekkimine kaevandamisel mäeeraldisel suurusega 13,17 ha ning siis peaks loogiliselt olema KMH aruandes ka ekspertide poolt tehtud ettepanek vähendada mäeeraldise suurust (jätta välja teatud maardla osa). KMH aruande p-s 6.2.2 on märgitud, et keskkonnaekspertide hinnangu alusel ei ole kaevandamine kavandatust väiksemalt alalt keskkonna seisukohalt säästlik ega jätkusuutlik. Kaevandamisloa andjale ei nähtunud ühestki asjakohasest dokumendist asjaolusid, mis oleksid andnud aluse kohaldada MaaPS § 63 lg-t
  2. Esitatud tõlgendusest tulenevalt ei ole vajalik käsitada kaebaja väidet, et liustikuvall ja seal praegu kulgevad metsarajad ning seene- ja marjamets tuleks säilitada mäeeraldise vähendamise kaudu. Karjääri rajamist saab taotleda sinna, kus on kinnitatud kaevandatavad varud. Seega asjaolu, et ühes piirkonnas on juba karjäär, ei ole iseenesest aluseks, et seal uut karjääri avada ei saaks. Juhendi p 2.2 kohaselt arvestatakse teeninduspiirkonna määramisel veoteede pikkust, mitte üksnes raadiust karjäärist. Keskkonnaamet on varustuskindluse analüüsis õigesti arvestanud kõikide mäeeraldistega, mis jäävad Tatramäe II alalt kuni 50 km raadiusesse, võttes arvesse ka reaalseid veoteede kauguseid. Ka juhul, kui lähtuda kaebaja enda arvutustest, on varustuskindlus alla 10 aasta (9,34 a). Riikliku huvi olemasolu on Juhendi alusel välja selgitatud ning riikliku huvi puudumist varustuskindluse piiripealse väärtuse tõttu eraldi põhjendama ei pidanud. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaamet oleks vaidlusaluse objekti osas juhendit kohaldanud erinevalt teistest objektidest, mille varustuskindlust analüüsiti sama Juhendi alusel. Kuna mäeeraldise alal ei ole tegemist planeeringukohaste kaitstavate aladega, siis küla ajastuväärtuslikkus ehk sisuliselt väide miljööväärtuslikkuse kohta ei ole kaevandamist välistav. Padise Vallavolikogu 18.12.2013 otsuses antud nõusoleku põhjendused on piisavad. Kohalik omavalitsus peab kohalike elanike huve kaaluma koos kõigi muude asjassepuutuvate huvidega. Selle üle, mis on valla jaoks tervikuna olulisem ja otstarbekam, saab otsustada üksnes kohalik omavalitsus. Kohtu hinnangul ei ole valla otsustus meelevaldne ning menetlustoimingu põhjendustest nähtuvad valla argumendid, mis on otsustuse õiguspärasuse hindamiseks piisavad. Vallale ei tulene ühestki õigusaktist kohustust jätta kaevandamisloa 7
(13)3-14-51494 eelnõule nõusolek andmata, lähtudes kaevandamisala piirkonna elanike vastuseisust. Kaebaja vastuväited olid vallale teada, vald vastuolu planeeringute või valla arengukavaga ei tuvastanud ega pidanud ekspertarvamustele tuginedes mõju looduskeskkonnale ülemääraseks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ta on jäänud kohaliku omavalitsuse poolt enne nõusoleku andmist ära kuulamata. Tegemist on kohaliku omavalitsuse menetlustoiminguga kaevandamisloa menetluses (MaaPS § 28 lg 3). Kaebaja oli menetlusosaline kaevandamisloa menetluses, kus toimus ka tema ärakuulamine. Seega ei olnud kohalikul omavalitsusel õiguslikku kohustust kaebajat nõusoleku andmiseks uuesti ära kuulata. Valla üldplaneeringus kavandatava mäeeraldise maa mäetööstusmaana mittemääratlemine ei välista kaevandamisloa andmist. Karjääri rekultiveerimise detailsemad arutelud toimuvad peale kaevandamisloa andmist ning kaebaja saab nendel osaleda. Vastustaja on kaebajale õigesti selgitanud, et kaevandamise lõpetamise keskkonnamõju hindamine ei ole vaidlusaluse KMH põhieesmärgiks (KeHJS § 27). Loa regulatsioon on korrastamissuuna määramise osas õigusaktide nõuetele vastav ning korrastamine selliselt faktiliselt teostatav, vastustaja hinnangul efektiivne ning tugineb KMH eksperdi soovitusele. Kaevandamisloa andmise korralduses on sätestatud täiendava tingimusena (p 2.5.12), et korrastamisprojekt tuleb kooskõlastada kohalike elanike esindajatega. Kaebaja möönis kohtuistungil, et formaalseid rikkumisi KMH menetluses ei esinenud. Kaebaja hinnang KMH sisule ja väide, mille kohaselt karjäärides kaevandamisega kaasnev kumulatiivne mõju ning teiste tegevusliikide koosmõju keskkonnaseisundile on ülemäära suur, põhineb subjektiivsel hinnangul ja oletustel. Kaebaja ei ole oma seisukohti veenvalt põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. KMH aruanne ei saa detailselt käsitada kõiki asjaolusid, mis KMH lõppjärelduste osas tähtsust ei oma. Kaebaja arvates on peamine viga kumulatiivse mõju ebapiisavas hindamises. Nagu kohtuistungil selgus, peab kaebaja ala väärtuslikuna käsitamisel silmas, et tegemist on kohalikule kogukonnale olulise ja väärtusliku alaga ehk väide tuleneb subjektiivsest hinnangust. Kaebuses ei ole märgitud, et kaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud oleks kehtestatud normatiive ületavad. Kohtuistungil kaebaja normatiive ületavaid mõjusid ei täpsustanud. KMH aruanne toob välja mõjud, mis võivad objektiivselt tekkida, sh kumuleeruda. Valdkonna eriteadmisi omavate isikute poolt koostatud dokumentidest ei nähtu mõjude ülemäärasust ega lubamatut kumuleerimist. Arvestades, et kaevandamise käigus võetakse tarvitusele leevendavaid meetmeid, mis takistavad müra ja tolmu levikut väljaspool mäeeraldise piire, siis on mõju inimese heaolule ning tervisele minimaalne. KMH-s on märgitud, et eeltoodud väiteid kinnitab ka Alkranel OÜ eksperthinnang, mis koostati Mõnumäe detailplaneeringu menetluse raames. KMH lisaks olev hinnang on asjakohane, kuna käsitab sama maardlat ja sama põhimaavara kaevandamist. Liikluskoormuse osas on veokite arvu kasv selline, mida ei peeta oluliseks. Puhkamisvõimaluste vähenemine mäeeraldise alal toimub kaevandamise ajal, kuni karjäär on rekultiveeritud, mis on paratamatu. Rekultiveerimisega on ettenähtud veekogu rajamine, mis on kasutatav puhkamise otstarbel, sh nii suvel kui talvel (nt uisutamiseks). Marja- ja seenemetsi on ka kaebaja enda väitel ümbritsevatel aladel. Kaebaja ei väida, et mäeeraldisele jäävate metsaradade asemel uute rajamine oleks välistatud karjääri ümbruses, kus kaevandamist ei toimu või mujal lähipiirkonnas. Veekogude rohkus ei ole käsitatav negatiivse keskkonnamõjuna. Kaebaja peab ekslikuks KMH aruande p-s 10.4 esitatud väidet, mille kohaselt Audevälja küla elanikel ei ole pretensioone uue taotletava Tatramäe II karjääri tulekuga. Kohus nõustub, et selline üldistav seisukoht on ebatäpne. KMH aruandes tugineti piirkonda jäävate maaomanike arvamustele, mis saadi kaevude inspekteerimisel. See ei ole aga kaevatava haldusakti 8
(13)3-14-51494 õiguspärasuse seisukohast oluline. Vastustaja ei väida, et oleks eelkäsitatud seisukohale tuginenud. Vastustaja ei tuvastanud sellist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju, mis oleks saanud kaasa tuua kaevandamisloa andmisest keeldumise. Kaebaja ei ole vastustajale haldusmenetluse ajal kuklasepesade asukoha andmeid edastanud, kuigi seda küsiti ning ka kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud vastavaid tõendeid. Seega on väide paljasõnaline. Lisaks tuleb nõustuda vastustajaga, et väidetavate kuklaste kui kaitstava liigi ümberasustamine nende leidmisel tuleb tagada sõltumata sellest, kas seda on KMH-s ja loa tingimustes käsitatud. Kaevatavat korraldust on piisavalt motiveeritud ning kaebaja seisukohti on käsitatud ja suures osas arvesse võetud (korralduse punktid 2.5.92.5.14). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. MTÜ Audevälja Arenduskeskus palub 19.06.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud 04.12.2015) tühistada Tallinna Halduskohtu 22.05.2015 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KeHJS, MaaPS ja HMS sätteid. Kohtu seisukoht, nagu ei oleks KMH aruande heakskiitmise osas esitatud põhjendused asjakohased, kuna need ei saa olla aluseks loa andmisest keeldumisele, on vastuolus kehtiva õigusega. Kaebaja välja toodud puudused keskkonnamõju hindamisel ning KMH aruande heakskiitmise vastuolu KeHJS-ga olid olulised ning seega on põhjendatud otsuse tühistamine mõjude hindamise puudulikkuse tõttu. Kaebajal puuduvad vastustaja ja kolmanda isikuga võrreldavad rahalised vahendid oma õiguste kaitseks, mistõttu on ebamõistlik nõuda, et kaebaja telliks oma algatusel täiendavalt ekspertarvamusi. Kohus oleks pidanud hankima vajalikud tõendid omal algatusel. Lisaks ei viidanud kohus kordagi täiendavate tõendite esitamise vajadusele enne kohtuistungi toimumist. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja põhjendused, mis puudutavad vaidlusaluse korralduse motiveerimise puudusi. Lisaks on kohus rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõuet, leides, et arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et sellest väikse osa väljajätmist ja hiljem uuesti kaevandamisloa taotlemist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoluga. Ka juhul, kui mäeeraldise suuruse vähendamine oleks olnud vastuolus MaaPS § 63 lg-ga 1, oleks tulnud kohaldada MaaPS § 63 lg-t
  2. Vastustaja ei ole kaalunud, kas antud kaevandamisala on võrreldes teistega kõige sobivam ning kas vajadus toorme järele on olulisem kui ala puutumatuna säilitamine. Kohtu järeldused, et vastustaja on neid asjaolusid kaalunud, on meelevaldsed ega põhine tõenditel. Ka kohtu järeldus, et kohalikul omavalitsusel puudub kohustus menetlusosalisi enne nõusoleku andmist ära kuulata, on vastuolus haldusmenetluse põhimõtete ja kohtupraktikaga. Menetlusosalise ärakuulamine Keskkonnaameti poolt ei saa seejuures asendada isiku ärakuulamist vallavolikogu poolt. Halduskohus jättis tähelepanuta kaebaja põhjendused seoses Juhendi tõlgendamisel tehtud vigadega. Vaidlust ei ole selles, et kaevanduse teeninduspiirkonna määramisel arvestatakse reaalseid veokauguseid, vaidlus on selles, milliste punktide vahelisi reaalseid veokauguseid arvestada tuleb. Kaebaja on selgitanud, et määravaks peaks olema kaevanduste kaugus tegelikest tarbimiskohtadest. Kohus ei ole vastavaid põhjendusi analüüsinud, vaid omistanud 9
(13)3-14-51494 ekslikult kaebajale seisukoha, et teeninduspiirkonna määramisel tuleb lähtuda kaugusest linnulennul. Riigi huvi olemasolu oleks tulnud vaidlustatud otsuses selgelt põhjendada. Kaevandamisloa andmisel ei ole pööratud piisavat tähelepanu karjääri rekultiveerimisele. Halduskohtu vastupidine seisukoht ei tugine asjas kogutud materjalidel. Kohus on eelistanud vastustaja seisukohti kaebaja selgitustele piirkonnas seni rajatud karjääride korrastamise probleemide osas. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebaja seisukoha, et vastustaja ei ole välja selgitanud korrastamisega seotud kulutusi ning seda, kas kulutused on mõistlikud. Kui karjääri korrastamise ja kulude küsimust ei käsitatud KMH aruandes, oleks vastustaja pidanud seda loamenetluses omal initsiatiivil tegema. Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oli õigusvastane. Menetluskulude väljamõistmine 300 euro ulatuses on asjaolusid arvestades takistavalt kallis.
  1. Keskkonnaamet palus kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, on igakülgselt hinnanud kohtumenetluses esitatud tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Keskkonnaamet jääb varem esitatud seisukohtade juurde. KMH vastab seaduse nõuetele, kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et eksperthinnang oleks ekslik või puudulik määral, mis võimaldab kahelda lõppotsuse õiguspärasuses. Arvestades, et kaebaja osaleb menetluses esindaja kaudu, ei ole usutav väide, et kaebaja ei ole kogenud ega piisavalt õiguslikult võimekas halduskohtus. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohus oleks omal algatusel pidanud ekspertarvamusi juurde hankima. Menetlusosaline peab ise tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Seoses kaebaja väitega, et põhjendamatult on jäetud kaalumata kaebaja ettepanek mäeeraldise vähendamiseks, jääb vastustaja kohtuistungil antud selgituste juurde. MaaPS § 63 lg 3 kohaldamiseks puudub alus, sest viidatud sätte lg 1 keelab jätta mäeeraldisest välja maardla osi, mille mahu tõttu ei oleks selle kasutamine enam majanduslikult põhjendatud.
  2. Kolmas isik AS Kiirkandur ei esitanud ringkonnakohtule vastust apellatsioonkaebusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib apellandi väidetele vastuseks järgmist. 10. Halduskohus on õigesti märkinud, et nii KMH aruannet kui ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut kaevandamisloa andmiseks (menetlustoiming) saab kohus kontrollida osas, mis puudutab menetluse läbiviimise õiguspärasust ning otsustuse langetamisel arvesse võetud asjaolusid. Teisisõnu on nii KMH aruanne kui ka kohaliku omavalitsuse nõusolek õiguspärased, kui asjakohane menetlus on läbi viidud nõuetele vastavalt ning otsustuse langetamisel ei ole tähelepanu alt välja jäänud mõni asjas tähendust omav ja otsustust muuta võiv asjaolu. Haldusasjas nr 3-3-1-86-06 leidis Riigikohus, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus (otsuse p 22). Sama lahendi p 24 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga küsimuste õigeks otsustamiseks määrav tähtsus läbiviidaval haldusmenetlusel iseenesest. Enamasti ei ole neis asjades võimalik veenvalt otsustada, et vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel, on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane. Vastuvõetud otsuse õiguspärasust on 10

(13)3-14-51494 võimalik eeldada üksnes siis, kui otsustamisele on eelnenud seaduses ettenähtud korras läbiviidud ja haldusmenetluse põhimõtetele vastav haldusmenetlus. KMH menetluse läbiviimise õiguspärasuses praeguses asjas vaidlus puudub.
  1. Kaebaja leiab, et Padise vallavolikogu 18.12.2013 nõusolek kaevandamisloa andmiseks oli õigusvastane seetõttu, et see oli põhjendamata ja kaebajat ei kuulatud enne nõusoleku andmist ära. Halduskohus leidis oma otsuse p-s 13, et kuna kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine on üks menetlustoimingutest kaevandamisloa menetluses ja kaebaja oli menetlusosaline kaevandamisloa menetluses, puudus kohalikul omavalitsusel kohustus kaebajat nõusoleku andmiseks uuesti ära kuulata. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ehkki kohaliku omavalitsuse menetlustoimingu puhul puudub HMS § 40 lgst 1 tulenevalt kohustus menetlusosalise ärakuulamiseks, saab sellise õiguse siiski tuletada hea halduse põhimõttest juhtumite puhul, kus kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna erimeelsus mingis küsimuses on eriti terav. Sellest hoolimata leiab kohus, et tegelikkuses oli kaebaja kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmise menetluses ära kuulatud ja tema seisukohad vallale hästi teada. Nii nähtub toimikust, et 08.12.2013 saatis kaebaja Padise Vallavolikogule palve jätta Tatramäe II kaevandamisloa eelnõule kooskõlastus andmata (I kd tl 45). Selles palves viidatakse juba kogukonna varasematele pöördumistele valla poole 20.11.2008, 26.04.2010 ja 30.01.
  2. 17.12.2013 pöördumises (I kd tl 56-57) Padise Vallavolikogu liikmetele on kaebaja toonud välja Audevälja kogukonna vastuväited Tatramäe II karjääri rajamisele ning teinud ettepaneku peatada kaevandamisloa menetlus ja leida koostöös kohaliku kogukonnaga sobiv lahendus. Selles pöördumises on viidatud kogukonna varasematele pöördumistele 11.03.2009, 21.04.2009 ja 19.10.
  3. 18.12.2013 anti kaebuse kohaselt volikogu istungil, kus otsustati nõusoleku andmise üle, kohaletulnud inimestele 15 minutit sõnavõtuks. 18.12.2013 istungi protokollist (II kd tl 84-93) nähtuvalt kõneles istungil kaebaja nimel Helen Kooviste, kes esines sõnavõtuga ning sai esitada ka vallale küsimusi. Oma seisukoha ja küsimusi said esitada ka teised kohale tulnud kogukonna liikmed. Niisiis nähtub asja materjalidest üheselt, et konkreetse kaevandamisloa küsimus on vallas terav olnud juba alates aastast 2008 ning kogukonna, sh kaebaja seisukohad vallale hästi teada. Kaebaja sai esitada oma seisukohad vallale vahetult enne nõusoleku andmist ning ka vallavolikogu istungil. Seega on kaebaja nõusoleku andmise menetluses ära kuulatud ning menetlus on olnud õiguspärane.
  4. Kaebaja peab kohaliku omavalitsuse 18.12.2013 nõusolekut õigusvastaseks veel põhjusel, et sellest ei nähtu, miks konkreetne kaevandamisala on võrreldes teistega kõige sobivam ning miks vajadus toorme järele on olulisem kui ala puutumatuna säilimine. Halduskohus on oma otsuse p-s 13 leidnud, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-82-14, et menetlustoimingu põhjendused ei pea tingimata vastama nõuetele, mis on esitatud HMS-s ja Riigikohtu praktikas haldusakti põhjendustele. Põhjendused peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks. See seisukoht on õige. Lisaks on ülalmärgitud kaebaja poolt tõstatatud küsimused seostatavad kaevandamisloa andmise otstarbekusega, mida halduskohus tulenevalt

§ 158lg-st 3 eraldiseisvalt ei hinda.

Vajadust toorme järele ning Audevälja külas asuvaid erinevaid kruusakarjääre ja Tatramäe II karjääri kasutuselevõtu vajalikkust on käsitatud nii 18.12.2013 toimunud vallvolikogu istungil kui ka 18.12.2013 nõusoleku andmise seletuskirjas. Niisiis ei saa väita, et vald ei oleks eelnimetatud asjaolusid kaalunud. 13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, justkui oleks keskkonnamõju hindamises esinenud tõsised puudujäägid, mis tooks kaasa kaevandamisloa andmise korralduse õigusvastasuse ja tühistamise. Vaidlust ei ole selles, et KeHJS § 20 lg-s 1 viidatud hindamine on läbi viidud ning seal on analüüsitud KeHJS § 20 lg 1 p-des 3 ja 6 toodud asjaolusid, kuid kaebaja leiab, et see analüüs on olnud ebapiisav ja pealiskaudne. Kohus nõustub 11

(13)3-14-51494 halduskohtuga, et kaebaja eelviidatud väide on paljasõnaline ja tugineb oletustel. Kaebaja hirme ja emotsioone ei toeta ükski tõend. Kui ühtegi tõendit esitatud ei ole, siis ei saa kaebaja ka olla veendumusel, et tema väited on tõendatud. Pelgalt kaebaja arvamusele tuginedes ei saa tuvastada ekspertarvamuse või pädeva haldusorgani KMH aruandele antud hinnangu õigusvastasust. Halduskohus on KMH aruannet analüüsinud väga põhjalikult kõigi kaebaja poolt esitatud väidete osas kohtuotsuse p-des 15.2-15.2.
  1. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega tervikuna ega hakka neid siinkohal üle kordama. Kaebaja väited apellatsiooniastmes halduskohtu viidatud järeldusi ei kummuta.
  2. Kaebaja etteheide halduskohtule, et see ei tellinud KMH aruande järeldusi ümberlükkavat ekspertiisi omal algatusel, ei ole kohane. Kaebaja ei ole sellesisulist taotlust ega küsimust ekspertiisist kohtumenetluses esitanud. Ka ei ole kaebaja viidanud olemasolevatele tõenditele, mida saaks kohtu kaudu välja nõuda ega esitanud küsimusi, mis vajaks vastamiseks eksperdipoolset abi. Kaebaja muredele (kumulatiivne mõju, tolm ja müra, liikluskoormus, puhkamisvõimalused, mõju kaevudele ja põhjaveele, mõju loodusele jne) on vastatud KMH aruandes ning kohtul puudub alus arvata, et aruande koostanud ekspertgrupp - OÜ Eesti Geoloogiakeskuse töögrupp, kuhu kuulusid juhtivekspert Mall Orru (litsents KMH 0125, 04.08.2008); geoloogiatehnik Heli Milvek; erialaekspert Eesti Geoloogiakeskuse Rakendusgeoloogia osakonna juhataja Rein Ramst (botaanik – taimestiku hindamine); Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi spetsialist Ain Anepaio (müra ja tolmu mõõtmine); Meelis Uustal (Tatramäe II kruusakarjääri mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud ala linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule, KMH lisa 27); Vello Sova Tinter Projekt OÜ-st (maavara kaevandamise mõju Tatramäe II kruusakarjääriga paralleelselt kulgevale riigimaantee nr 17 Keila-Haapsalu mulde stabiilsusele, KMH lisa 25) – oleks oma tööd teinud pealiskaudselt või ekslikult. Kaebaja poolt väljatoodud argumendid selliseks arvamuseks alust ei anna. Kuna KMH aruanne vastas mh selle heakskiitmise ajal 21.08.2013 kehtinud KeHJS § 22 lg 3 p-dele 2 ja 5, puudus alus aruande heakskiitmisest keeldumiseks.
  3. Järgmiseks leiab kaebaja, et Keskkonnaameti 11.06.2014 korraldus on õigusvastane, kuna selles ei ole põhjendatud, miks jäeti kaalumata kaebaja ettepanek mäeeraldise vähendamiseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Mäeeraldise vähendamise võimalusele on kaebaja viidanud oma 28.03.2013 kirjas KMH aruandele vastuväiteid esitades ning sellele ettepanekule on Keskkonnaamet vastanud oma 30.04.2013 kirjaga (II kd tl 77). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja kaevandamisloa eelnõu menetluses esitanud Keskkonnaametile ettepanekut või taotlust mäeeraldise vähendamiseks MaaPS § 63 lg 3 alusel. 30.04.2014 esitatud arvamuses (I kd tl 51-52) on kaebaja muu jutu sees maininud, et Keskkonnaametil on õigus ülemäärase keskkonnamõju olemasolul karjääriala vähendamist nõuda. Arvamuses esitatud karjääriala vähendamise ebamäärasuse tõttu ei saa ka haldusorganilt nõuda põhjalikku analüüsi selles küsimuses esitatuna kaevatud korralduses, kui kaebaja poolt esitatu mõtte sisu avaldus uuesti alles kohtumenetluses. Sellest hoolimata nähtub kaevatud korralduse p-dest 2.4.1-2.4.4, et Keskkonnaamet on võtnud arvesse maavara säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamise põhimõtet, mis mh on ka MaaPS § 63 lg 1 eesmärk. Eelnevalt öeldu tõttu tuleb aktsepteerida ka Keskkonnaameti poolt kohtumenetluses ja kohtuistungil täiendavalt selgitatut, mille kohaselt ei olnud MaaPS § 63 lg 3 kohaldamiseks alust, sest lähtuda tuli lõikest 1, mis keelab välja jätta mäeeraldisest maardla osi, mille mahu tõttu ei oleks selle kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. Halduskohus on põhjendatult asunud seisukohale, et arvestades mäeeraldise suurust 13,17 ha, on ilmne, et sellest väikse liustikuvalli osa väljajätmist ei saa pidada majanduslikult põhjendatuks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole ka tuvastatud olulist keskkonnamõju, mis põhjendaks MaaPS § 63 lg 3 kohase erandi tegemist. Ülemäärase keskkonnamõjuna ei saa 12
(13)3-14-51494 käsitada kogukonna vastuseisu ega selliseid negatiivseid mõjusid keskkonnale, mis on KMH aruande kohaselt leevendatavad.
  1. Riigi huvide väljaselgitamine varustuskindluse määramisel oli nõuetekohane ja kaebaja arutlus tugineb vääral arusaamal Juhendist. Juhendi p 2.2 kohaselt loetakse mäeeraldise optimaalseks teeninduspiirkonnaks ala kuni 50 km raadiuses tema ümber, sõltumata haldusjaotusest ja arvestades reaalseid veokauguseid ning veoteede tehnilist seisundit. Eeltsiteeritu kohaselt ei tugine kaebaja arusaam, nagu arvesse tuleks võtta kaevanduste kaugust tegelikest tarbimiskohtadest, Juhendi p-le 2.
  2. Et Keskkonnaameti tõlgendus Juhendile on õige, nähtub ka Eesti Maavarade Komisjoni 31.07.2014 kirjast kaebajale (I kd tl 137). Tarbimiskohtade arvesse võtmine varustuskindluse määramisel oleks ka praktiliselt võimatu, kuna need lihtsalt ei ole teada, arvestades, et kaevandamisluba antakse 15-ks aastaks. Nii ei ole Keskkonnaamet varustuskindluse kindlakstegemisel lähtunud valest eeldusest korralduse p-s 2.
  3. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu käsitusega Juhendist kui halduse siseaktist ning haldusorgani põhjendamiskohustusest juhul, kui vastuolu riiklike huvidega ei tuvastata, ega korda neid põhjendusi.
  4. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu nende põhjendustega, mis puudutavad karjääri rekultiveerimist. Kaevatavas loas käsitavad korrastamist punktid 8-11 ja korralduses punktid 2.3.10, 2.5.10-2.5.
  5. Kaevatavas loas ei olekski pidanud korrastamistingimusi detailsemalt määrama, sest vastavalt MaaPS §-le 48 algab korrastamistingimuste menetlus peale kaevandamisloa väljastamist. Asja materjalidest nähtuvalt ongi
  6. a sügisel ja
  7. a alguses mitmel korral kogunenud Tatramäe II kruusakarjääri korrastusprojekti töörühm, kes vastavaid küsimusi detailselt paika paneb ning kust võtab osa ka kaebuse esitaja (II kd tl 95100). Asjaolu, et on karjääre, kus rekultiveerimistingimusi ei suudeta täita, ei saa tuua kaasa kaevatava loa õigusvastasust. Samuti ei saa loa õigusvastasust tuua kaasa asjaolu, kui riik ei ole välja selgitanud korrastamisega seotud kulutusi, sest see väide ei seondu kaebaja poolt kaitstavate huvidega (kaebus ei ole esitatud riigi huvides).
  8. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja õiguspärane ka menetluskulude jagamise osas. Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 300 eurot menetluskulude katteks taotletud 720 asemel, arvestades, et väljamõistetav menetluskulu ei tohi olla sellises suuruses, mida võiks käsitleda kaebeõigust takistavana; kaebajaks on MTÜ, kellel on tulu vähemalt liikmemaksudest ning kaebust ei ole tervikuna põhjust pidada pahatahtlikuks ega ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väljamõistetud menetluskulu pidada õiguskaitset takistavalt kalliks Arhusi konventsiooni art 9 lg 4 tähenduses. Apellatsiooniastmes jäävad kaebaja menetluskulud

§ 108

lg 1 alusel kaebaja enda kanda ning vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud

§ 109lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.