← Eesti

1-15-9171/27

Obsah (6)§ 199§ 200§ 64§ 68§ 121§ 692

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9171 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesistuja Ivi Kes

§ 199lg 2 p 5,9 ja § 200 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 16.

detsembri 2015 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatav Vjatšeslav Šilenkov Prokurör Abiprokurör Maksim Kink Süüdistatav Vjatšeslav Šilenkov, ik: 38501250282, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 19.05.2015 Kaitsja Vandeadvokaat Jugans Grossmann Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-9171, Vjatšeslav Šilenkovi süüdistuses

§ 199lg 2 p 5,9 ja § 200 lg 2 p 4 - 25 lg 2 järgi muutmata. 2. Vjatšeslav Šilenkovi apellatsioon jätta rahuldamata. 1 3. Kr

MS § 185 lg 2 alusel välja mõista Vjatšeslav Šilenkovilt Eesti Vabariigi kasuks 48,00 (nelikümmend kaheksa) eurot apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 või NORDEA PANK EE401700017002872300 Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. 1.1. Vjatšeslav Šilenkovi süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna (teda karistati korduvalt varguste eest

§ 199

ja § 218 lg 1 alusel, viimati Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi, vabanes viimase karistuse kandmiselt 11.02.2015), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja nimelt pani kauplusest G AS, aadressil XXX, toime võõra vara vargused 26.02.2015 kell 10.29 , 01.03.2015 kell 16.41, 09.03.2015 kell 11.50, kell 13.18 ja kell 20.05, 10.03.2015 kell 11.19, 27.03.2015 kell 11.37, 27.03.2015 kell 18.30, 28.03.2015 kell 15.21, kell 19.40, 22.04.2015 kell 09.26, 11.05.2015 kell 10.35, 18.05.2015 kell 10.51. Kokku 13 kuriteo toimepanemisega tekitas V.Šilenkov AS-le O varalise kahju 628,90 eurot. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja nimelt : - 08.04.2015 kell 11.06 varastas kauplusest XXX R AS, aadressil XXX kokku kaupa maksumusega 6,38 eurot. R AS-le on tekitatud varaline kahju 6,38 eurot. - 29.04.2015 kella 10.00 varastas avalikult, kuid vägivallata, kaubanduskeskuses aadressil XXX, ZR-le kuuluvaid esemeid kokku maksumusega 58,00 eurot. Tekitas ZR´le varalise kahju 58 eurot. - 29.04.2015 kell 17.37 varastas M OÜ-le kuuluvast M kaupluses, aadressil XXX, kaupa kokku maksumusega 148,02 eurot. Tekitas M OÜ-le varalise kahju 148,02 eurot. - 19.05.2015 kell 17.52 varastas avalikult, kuid vägivallata, S AS-le kuuluvast XXX kauplusest, aadressil XXX, kaupa kokku maksumusega 145,95 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikul tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata asjaoludel, kuivõrd ta oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Vjatšeslav Šilenkov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o.

§ 199lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise (Harju Maakohtu 15.12.2010 otsusega karistati teda

§ 200

lg 2 p 4 järgi), viibides 04.05.2015 kella 17.30 ajal Tallinnas, XXX XXX kaupluse müügisaalis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 8 pakki kohvi Paulig President (maksumusega 4,29 eurot/pakk, kogumaksumusega 34,32 eurot) ja pani kaasas olevasse kilekotti, seejärel möödus kassadest ja 2 suundus kaupluse väljapääsu poole, jättes kauba eest tahtlikult maksmata. Kassade juures seisnud turvatöötaja AL üritas teda kinni pidada ja palus näidata kotti, mille peale Vjatšeslav Šilenkov selleks, et põgeneda koos maksmata kaubaga, lükkas turvatöötaja eemale käe ja kotiga, mis oli samas käes, mille käigus tabas AL näo piirkonda nii käe kui ka kotiga, mis oli kohvipakke täis, põhjustades AL-le füüsilist valu näo piirkonnas, kriimustuse põsel ning silma kahjustuse, edasi tekkis maadlus, mille käigus turvatöötaja kukkus maha, haaras Vjatšeslav Šilenkov´il jalast, et teda takistada lahkumast, V. Šilenkov, eesmärgiga põgeneda koos maksmata kaubaga, lohistas turvatöötajat 1-2 meetrit mööda kaupluse põrandat, mille käigus tundis turvatöötaja põlvedes füüsilist valu ning põlvedesse tekkisid haavad, samuti AL-l jalas olnud püksid läksid põlvede kohalt katki. Röövimine jäi Vjatšeslav Šilenkovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ülalnimetatud tegevuse käigus Vjatšeslav Šilenkovil käes olnud kilekott purunes ja kohvipakid kukkusid maha. Vjatšeslav Šilenkov oli kinni peetud, kuid hiljem tal õnnestus põgeneda. Vjatšeslav Šilenkovi tegevuse tagajärjel oli rikutud R AS-le kuuluv kaup, nimelt 4 pakki kohvi Paulig Presindent maksumusega 4,29 eurot/pakk, kogumaksumusega 17,16 eurot, s.o Vjatšeslav Šilenkov tekitas R AS-le varalist kahju 17,16 euro ulatuses. AL-le tekitas Vjatšeslav Šilenkov pükste rikkumisega varalist kahju 15 euro ulatuses. Seega Vjatšeslav Šilenkov pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o.

§ 200lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Vjatšeslav Šilenkovi süüdi

§ 199

lg 2 p 5,9 järgi ja karistas vangistusega 2 aastat,

§ 200lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 3 aastat.

Vastavalt

§ 64

lg 1 suurendas üksikkaristustest raskeimat ja mõistis Vjatšeslav Šilenkov´ile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat 8 kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvas Vjatšeslav Šilenkov´il eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks luges 19.05.2015.a. Tõkendi -vahistamine tühistas pärast kohtuotsuse jõustumist või mõistetud karistuse ärakandmist. Maakohus mõistis Vjatšeslav Šilenkov´ilt välja tekitatud kahju hüvitamiseks M OÜ kasuks 148,02 eurot, AL kasuks 15 eurot, R AS kasuks 23,54 eurot, ZR kasuks 58 eurot, AS O kasuks 628,90 eurot. APELLATSIOON: 3. Süüdistatav tunnistab oma süüd

§ 199lg 2 p 5,6 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

Leiab, et

§ 200

lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida samuti

§ 199järgi.

Nimetatud kuriteo kannatanu poolt antud ütlused ei ole veenvad. Puudub videosalvestus tema kinnipidamisest, mis näitaks, et tegemist ei ole röövimisega. Samuti palub vähendada karistust. Piirduda juba kantud karistusega ja ülejäänud karistus asendada raviga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 3

  1. Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja taotleb karistuse leevandamist ja röövimise katse kvalifitseerimist varguse katsena. Kaitsja toetab süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega, apellatsiooniga ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 5.
  3. Süüdistatav on leidnud, et 04.05.2015 kella 17.30 ajal toimepandud kuritegu on ebaõigesti kvalifitseeritud röövimisena. Tema sooviks oli toime panna vargus. Kolleegium leiab, et maakohus on esitatud süüdistuse alusel Vjatšeslav Šilenkovi poolt 04.05.2015 toimepandud kuriteo õigesti ja seaduslikult kvalifitseerinud

§ 200lg 2 p 4- § 25 lg 2 järgi.

Nii süüdistatava poolt taotletud

§ 199

kui ka süüdistuses märgitud

§ 200järgi kvalifitseeritavate kuritegudega kaitstavaks õigushüveks on omand.

Kui võõra vara äravõtmine pannakse toime vägivallaga on tegemist röövimisega

§ 200tähenduses.

Röövimise koosseisuna ettenähtud vägivalda on kohtupraktika sisustanud karistusseadustiku § 120-122 ja 118 ettenähtud tegude ja tagajärgedega. Tuvastatud on, et kaupluse turvatöötaja pidas süüdistatava kaupluse ruumides, vahetult pärast kassadest möödumist, kinni ja palus näidata käes olnud kilekoti sisu. Seega oli süüdistatavale arusaadav, et tema poolt võõra vara äravõtmine on avastatud. Selleks hetkeks oli küll võõras vara süüdistatava käes, kuid tal ei olnud võimalust veel seda vara hakata enda äranägemise järgi kasutama või käsutama, ta ei olnud saavutanud veel hõivatu üle võimu, mistõttu ei saa rääkida veel lõpuleviidud kuriteost. Kolleegium leiab, et kannatanu pidades varga kinni, näitas üles kindlat ja konkreetset tahet varastatu kaup kätte saada ja sellele seaduslik valdus taastada. Tuvastatud on, et süüdistatav osutas koheselt turvatöötajale füüsilist vastupanu. Süüdistatava ütlused sellest, et pärast kinnipidamist ta asetas koti koos varastatud esemetega maha, on kummutatud nii kannatanu ütlustega, et kilekott koos varastatud kaubaga oli tema eemale lükkamise ajal käes ning nimetatud asjaolu on tuvastatav ka asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodega. Samuti tuvastatud asjaoluga, et kilekott, kuhu V.Šilenkov oli kaupluse müügisaalis kohvipakid pannud, purunes tema poolt turvatöötajale füüsilise vastupanu osutamise ajal ning kohvipakid kukkusid kaupluse põrandale maha ja 8 pakist 4 purunes, millega tekitati kauplusele kahju17,16 euro ulatuses. Tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt saab rääkida, et kannatanu lükkamine näost ja tema haardest lahti rabelemine, kannatanu lohistamine, olid seotud võõra vara hõivamisega kuna süüdistatava sooviks oli koos varastatud kaubaga kauplusest välja saada ja ära joosta ning seega kuritegu lõpule viia. Röövimisena tuleb subsumeerida süüdlase tegu, kes soovis toime panna vargust kuid kasutas seda takistama ilmunud isiku suhtes vägivalda, et hõivamine lõpule viia. Antud süüdistuse kontekstis on vägivallana käsitatud ja ette heidetud

§ 121

ettenähtud kehalist väärkohtlemist, mille moodustas valu tekitav lükkamine, mis käigus tekkis kriimustus näole ja lohistamine, mille tagajärjel tekkisid vigastused põlvedel, mis samuti tekitas valu. 4

§ 121

ettenähtud objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu- tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Kannatanu on korduvalt kinnitanud oma ütlustes, et vägivalla tagajärjeks oli kriimustus kulmul ja haavad põlvedel ning nii näost tema eemale lükkamisel kui ka lohistamisel ta tundis valu. Kannatanul näovigastuse olemasolu osas on tõendiks kannatanu ütlused, millede usaldusvääruses ei ole alust kahelda. Lohistamise tagajärjel põlvevigastuse tekkimise osas on tõendiks kannatanu ütlused ja ka isiku läbivaatuse protokollis kajastatu koos fototabeliga, millest nähtuvalt on ka üle kahe kuu sündmustest möödununa tuvastatav vasemal põlvel punetav arm. Süütekoosseisulise valu, osas on Riigikohus oma otsuses 3-1-1-50-13 sedastanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev. Kolleegium leiab, et antud juhul kannatanul valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Inimese näost lükkamisel nii et tekib kriimustus ning tema põrandat mööda lohistamisel, mille tagajärjel purunevad püksid ja tekivad vigastused põlvedel, on valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Seega on tuvastatav vägivald

§ 121

koosseisu kontekstis, mistõttu kvalifitseerub süüdistatava selline tegevus röövimisena

§ 200lg 2 p 4 järgi, kuna ta on varem röövimise toime pannud isikuks.

Asjaolus, et võõra vara hõivamine jäi katsestaadiumisse süüdistatava tahtest olenemata põhjusel, igasugune vaidlus puudub. 5.2. Süüdistatav on vaidlustanud mõistetud karistust ja on palunud tähtajalise vangistuse lühendamist.

§ 200lg 2 sanktsioon näeb ette kolme kuni viiteistaastase vangistuse.

Maakohus on karistanud süüdistatavat 3 aastase vangistusega ehk sanktsiooni miinimummääras.

§ 199lg 2 sanktsioon näeb ette kuni viie aastase vangistuse.

Maakohus on süüdistatavat karistanud 17 varguse eest 2 aastase vangistusega, seega alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega. Liitkaristuse on maakohus moodustanud üksikkaristuse suurendamise põhimõttel ning on kogumis karistanud teda 4 aastase vangistusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). Kolleegium leiab, et nii mõistetud üksikkaristused kui ka liitkaristused on süü suurust arvestades minimaalsed ning arvestades süüdistatava isikuga ka leebed. Nimelt on V.Šilenkov varem korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud isikuks ning eeltoodud asjaolu tuleb arvestada kuivõrd karistuse mõistmisel ei ole võimalik pidada silmas isiku mõjutamise eesmärki isikut ennast arvestamata. Karistust kergendava asjaoluna on kohus arvestanud süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud karistust kergendavatele asjaoludele apellatsioonis ei viidata ning neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et varem röövimise toimepannud isiku poolt uue röövimise eest sanktsioonis ettenähtud minimaalses tähtajas mõistetud vangistuse ja 17 võõra vara varguse eest alla sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistuse osas otsuse tühistamiseks ja veelgi leebema 5 karistuse mõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. 5.
  3. Vjatšeslav Šilenkov on taotlenud vangistuse asendamist raviga, mis on ette nähtud

§ 692

. Kolleegium leiab, et nimetatud sätte kohaldamiseks seaduslikud alused ja võimalused puuduvad. Vastavalt

§ 692

lg 1 ettenähtule on vangistuse raviga asendamist võimalik kaaluda vaid juhul, kui isikule mõistetakse 6 kuuline kuni 2 aastane vangistus. Vjatšeslav Šilenkovile on mõistetud nii üksikkaristusena kui ka kandmisele kuuluva liitkaristusena vangistus üle 2 aasta, mistõttu puuduvad formaalsed eeldused vangistuse asendamiseks raviga.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  2. detsembri 2015 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  3. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsjatasu hüvitamist istungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 1 tund, summas koos käibemaksuga 48,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks. KrMS § 185 lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Antud juhul on kaitsja esitanud apellatsiooni süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabiga seotud kulu Vjatšeslav Šilenkovi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 185 lg 2, riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.
  4. a otsuse p-dest 16, 18 rahuldab ringkonnakohus kaitsja õigusabi tasu taotluse täies ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.