Obsah (8)

§ 142§ 187§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-15-128290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Martinex esitas Tartu Maakohtule hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.04.2013 üürilepingu nr 2012-24, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi aadressiga Kontori 11-8 Kaagjärve küla Karula vald Valga maakond ning kostja kohustus maksma hagejale üüri ning kõrvalkulusid. Hageja on esitanud kostjale arve number 13251 kogusummas 175,20 eurot, mis on kostjal tasumata. Üürilepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksete tasumisega viivitamisel 0,1% tasumata summalt iga kalendripäeva eest. Käesoleva hagi esitamise hetkeks on arvestuslik viivise suurus 162,06 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 175,20 eurot ning hagi esitamise seisuga arvestatud viivise 162,06 eurot tasumist. Lisaks sellele nõuab hageja kostjalt üürilepingus sätestatud viivise 0,1% päevas põhinõudelt 175,20 eurot tasumist alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte antud 11.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega 2 viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt

§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 337,26 eurot, millest 175,20 eurot on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis 162,06 eurot. Samuti tuleb kostjalt mõista välja alates kohtuotsuse tegemisest, so 06.05.2016 kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,1% tagastamata põhivõlgnevuselt päevas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega 162,06 eurot ületada põhinõude 175,20 euro suurust.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus andis hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega mõistab kohus välja üksnes sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel, s.o käesoleval juhul riigilõivu.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 100 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3