järgi lühimenetluses Prokurör Kaitsja Ülle Tamm Advokaat Kristjan Nõges Süüdistatav Andrei Rappu – isikukood 36907290314, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, * – *, telefon *, karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Andrei Rappu
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Andrei Rappu`le mõistetud karistust 1/3, s.o 3 ( kolme) kuu vangistuse võrra ning karistuseks on vangistus 6 (kuus) kuud. 3. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus Andrei Rappu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 6 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui Andrei Rappu 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 09.02.2016. a. 5.
lg 1 p 1 alusel võtta Andrei Rappu`lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et ta juhtis 11.novembril 2015 kella 11.59 ajal Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Partsi-Kuri tee 1.kilomeetril isiklikku mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimisnumbriga * * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,24 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,12 mg/l kohta, mistõttu juhtis Andrei Rappu mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
Andrei Rappu tunnistas ennast kohtuistungil
Andrei Rappu poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka tunnistaja M. P. kohtueelses menetluses antud ütlused /tl 7-8/, mille kohaselt 11.11.2015 oli päeval tööl. Patrullisid Kärdla piirkonnas, kui said umbes kella 11.30 ajal patrulli telefonile info väga ebakindla sõidustiiliga autojuhist, kes võib joobes olla. Pühalepa vallas Partsi-Kuri teel sõitis neile vastu kirjeldatud sõiduk. Peatasid sõiduki. Sõidukijuht oli autos üksinda, roolis oli Andrei Rappu. Juhi kõrval topsihoidjas oli näha lahtist purki Long Drink. Sõidukijuht oli silmnähtavalt alkoholi tarbinud, mis väljendus selles, et tema suust tuli alkoholi lõhna, nägu oli punane ja silmad läikisid. Patrullautos kontrollisid joovet ning tõenduslik alkomeeter näitas lõplikuks lugemiks 1,24 mg/l, lõplik alkoholijoobe mõõtetulemus 3 1,12 mg/l. L. Minajeva koostas joobe tuvastamise protokollid ja A. Rappu kirjutas protokollile alla. Seejärel koostas L. Minajeva A. Rappule sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokolli. A. Rappu suhtes indikaatorvahendi kasutamist 11.11.2015 kell 11.59 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 2/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt A. Rappu’l oli reaktsioonikiirus aeglustunud, viimase 24-tunni sündmuste mäletamisel esineb mälulünk, koordinatsioon häiritud, kõnnak ebakindel. Suust tuleb alkoholi lõhna. Protokoll on A.Rappu poolt allkirjastatud. Tl 3-4 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 11.11.2015 kell 12.23-12.30 kasutati A. Rappu suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,12 mg/l. Tl 5 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl 6/ on näha, et A. Rappu juhtis 11.11.2015. a sõidukit Jeep Grand Cherokee reg.nr * * ja A. Rappu on 11.11.2015 kell 11.59 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Rappu on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo, ta juhtis 11.11.2015 mootorsõidukit alkoholijoobes ja tegu täidab
Kohus on seisukohal, et A. Rappu pani teo toime otsese tahtlusega.
lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna A. Rappu kohtuistungil ütlusi ei andnud, uuriti kohtus A. Rappu kohtueelses menetluses antud ütlusi /tl 9-11/ ja A. Rappu on öelnud, et tarvitas eelmisel päeval kuni lõunani sõpradega alkoholi, kuid 11.11.2015 alkoholi ei tarvitanud, tarbis ainult alkoholivaba õlut. Oli ise täitsa kindel, et on kaine, kuna ei olnud sel päeval alkoholi tarvitanud. Kohus leiab, et A.Rappu selgitused alkoholi tarvitamise aja kohta ja selle kohta, kuidas ta oma seisundit tunnetas, on teiste kohtule esitatud tõenditega ümber lükatud. Kohus leiab, et politsei poolt A.Rappu kinnipidamisel tuvastatud alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus oli niivõrd suur, et selline joove ei saanud tekkida pelgalt eelmisel päeval (enne lõunat s.o rohkem kui 24 tundi tagasi) alkoholi tarvitamisest. Kohus leiab, et ka joobeseisundi protokollis kirjeldatud A.Rappu seisund kinnitab, et A.Rappu`l olid ka välisel vaatlusel selged joobe tunnused. A.Rappu on rääkinud, et 11.11 tarvitas vaid alkoholivaba õlut. Tunnistaja P. nägi aga A.Rappu poolt juhitava auto kinnipidamisel juhi kõrval paremal topsihoidjas lahtist purki Long Drink`i. Samuti on tunnistaja P. öelnud, et kinnipidamisel A.Rappu tunnistas, et ta oli juba enne sõidu alustamist ja ka sõidu ajal tarvitanud Long Drink`i. A.Rappu ütleb, et ei olnud joobe tuvastamise tulemusega nõus, ometi ütleb ka ise, et kirjutas politsei poolt koostatud protokollidele all ja ei nõudnud vereproovi uuringut. Kohus leiab, et eelkirjeldatud näitab, et A.Rappu ütlused tema poolt alkoholi tarvitamise aja kohta ja selle kohta, et ta ei saanud aru, et on joobes, ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et teiste kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Rappu oli selgelt arusaadavas joobes, ta tarvitas ka sõiduki juhtimise ajal alkoholi ja seega on ta kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. 4
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Rappu on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
Rappu on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et A. Rappu süü on keskmisest suurem – tegu on toime pandud otsuse tahtlusega ja A. Rappu juhtis auto seisundis, kus häiritud olid reaktsioonikiirus ja koordinatsioon. A. Rappu juhtis mootorsõidukit nii ebakindlalt, et see äratas tähelepanu kaaskodanikus, kes sellest politseile teatas ja tänu millele ohtlik juht liiklusest kõrvaldati. Kohus leiab, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. A. Rappu on küll kohtuistungil öelnud, et tunnistab oma süüd ning kahetseb siiralt, kuid kohus leiab, et sisuliselt on süü tunnistamine paljasõnaline ja kohus ei näe siirast kahetsust. Kohus juba eelpool selgitas, et A.Rappu on püüdnud oma ütlustega luua vale ettekujutuse teo toimepanemise asjaoludest ja seeläbi vähendada oma süüd. Seetõttu leiab kohus, et A. Rappu süü tunnistamine ja kahetsus ei ole siirad, vaid esitatud selgelt lootes saada kergemat karistust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 15 on karistusregistri teatis A. Rappu kohta. Prokurör leidis, et karistusregistri väljatrükist on näha arhiveeritud kriminaalkaristus ja kuigi see on kustunud, siis seda tuleb arvestada isikut iseloomustava asjaoluna. Kaitsja leidis, et käesoleval juhul ei esine KarRegS § 5 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis annaksid registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele õigusliku tähenduse. Kohus nõustub kaitsjaga, et A.Rappu arhiveeritud karistus ei saa olla mingisuguse õiguslikku tähendusega, ka mitte iseloomustavaks materjaliks, sest Karistusregistri seadus sätestab täpsed alused, milline on karistusregistri pidamise eesmärk ja milline on registris olevate andmete õiguslik tähendus. KarRegS § 3 nimetab registri pidamise eesmärgi ja p 1 on nimetatud usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega kui isiku andmed on kantud arhiivi, siis saavad nad tähendust omada vaid KarRegS § 5 lg 2 sätestatud alustel, kuid seal ei ole sätestatud, et karistusregistrist kustutatud andmed saaksid olla kasutusel isikut iseloomustavate andmetena. Seega A. Rappu on karistamata isik. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on A. Rappu’le karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et A. Rappu juhtis autot alkoholijoobes, olukorras, kus tema koordinatsioon oli häiritud, reaktsioon aeglustunud, tema sõidustiil oli väga ebakindel ja selline tegevus on reaalselt ohtlik kaasliiklejatele, sest kiiresti reageerimist nõudvas olukorras ei oleks A. Rappu suutnud reageerida 5 piisavalt kiiresti, et ohtu vältida. See, et tema tegevusel ei olnud halbu tagajärgi, ei sõltunud enam A.Rappu tahtest ning oma osa selles, et tegu jäi tagajärjetuks, on valvsal kodanikul, kes joobes juhist politseile teada andis. Kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et A. Rappu’t ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega ja seda tingib eelkõige süü suurus. Kuna A. Rappu on eelnevalt karistamata isik, tuleb vangistus mõista alla keskmise määra. Samuti leiab kohus, et A. Rappu kui karistamata isik on võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult pooleteistaastase katseajaga
Lisakaristus Tl 13 on tõend selle kohta, et Andrei Rappu’l oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus, talle on 28.08.2007 väljastatud juhiluba, mis kehtib kuni 28.08.2017.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et A. Rappu suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamiseks pole alust. Tuleb arvestada lisakaristuse mõju isikule. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab seda, et A. Rappu võib kaotada oma töökoha. Karistuse eesmärgi saavutamiseks ei ole sobiv isikult töökoha äravõtmine. A. Rappu ei ela linnas, tal on liikumiseks autot vaja. Selleks, et A.Rappu enam samaliigilisi tegusid toime ei paneks, pole lisakaristust vaja kohaldada, piisab põhikaristusest. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ A. Rappul on seoses juhtimisõiguse äravõtmisega oht kaotada tööd, kuid A. Rappul oli enne kuriteo toimepanemist teada, et tööl käimiseks on talle juhtimisõiguse olemasolu vajalik, kuid hoolimata sellest pani ta toime liikluskuriteo, mille toimepanemisega väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldjuhul kaasneb lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega A. Rappu ise oleks saanud õiguskuuleka käitumisega vältida töökoha kaotamise ohtu. Seadus sätestab (
lg 2) selge erisuse, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et A. Rappu oleks isikuks, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (
kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 leidnud: „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad A. Rappu suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Eelkõige A. Rappu joobeaste ja sellest tingituna tema seisund mootorsõiduki juhtimise ajal - koordinatsioon häiritud ja reaktsioon aeglustunud. A.Rappu juhtis sõidukit joobest tingituna nii ebakindlalt, et seda märkas ka kaaskodanik, kes sellest politseile teatas. 6 Samuti on oluline asjaolu, et A.Rappu pani kuriteo toime tahtlikult, autos oli lahtine alkoholipurk ja kinnipidamisel ta tunnistas politseiametnikule, et tarvitas alkoholi ka juhtimise ajal. Kohus leiab, et need asjaolud näitavad erilist hoolimatust kaasliiklejate turvalisuse suhtes ja tingivad lisakaristuse kohaldamise. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras, mis on tingitud sellest, et A. Rappu on karistamata isik ja seega peaks ka alammäära lähedases määras lisakaristuse kohaldamine avaldama isikule mõju, et ta edaspidi joobes rooli ei istuks. TÕKEND Andrei Rappu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, tõkend tuleb tühistada. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Andrei Rappu’lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot (1,5 * 430). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K. Nõges A. Rappu kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 129,07 eurot /tl 21-22/ ja 219,2 eurot /tl 34-35/, kokku 348,27 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et arvestades A.Rappu majanduslikku olukorda, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta kaitsja sõidukulud riigi kanda, kuna isik ei ole süüdi, et Hiiumaal ei ole advokaate. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A.Rappu majanduslik olukord oleks selline, et menetluskulude hüvitamine tal ilmselt üle jõu käiks. Seega ei ole põhjendatud osade menetluskulude riigi kanda jätmine. A.Rappu kaitsja esitas kohtus taotluse, et kohus võimaldaks A.Rappu`l tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kuna korraga tasuda ei suuda. Kohus rahuldab taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.