Obsah (5)

§ 394§ 416§ 187§ 407§ 162

KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2016, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-117500 Tsiviilasi m

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. märtsil
2. a sõlmisid mogo OÜ ja I R (edaspidi “Kostja“): - liisingulepingu nr L13032015/0072, millise lepingu alusel liisis Hageja Sõiduki kapitalirendi vormis Kostjale. Kostja kohustus Sõiduki omandamise eest tasuma Hagejale igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi Kostjale üle minema Liisingulepingust tulenevate Kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o Kostja kohustus igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 152,20 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Osamaksed pidi Kostja tasuma iga kuu 13-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis täies ulatuses tasumata kolm järjestikust osamakset (s.o osamaksed nr 1-3) ja Hageja esitas 18.juuni
3. a Kostjale ülesütlemisavalduse, millega ütles Liisingulepingu erakorraliselt üles. Kostja ei tasunud ülesütlemisavalduse esitamise järel võlgnevust ega andnud Hagejale üle Sõiduki valdust, Hagejal on õigus nõuda Kostjalt Liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud väljaostumaksete tasumist summas 50,51 eurot Hagejal on õigus nõuda Kostjalt Liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 428,49 eurot Kostja on kohustatud hüvitama Hagejale Sõiduki jääkmaksumuse summas 4263,24 eurot VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb liisingueseme jääkmaksumuse hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei tule Sõiduki väärtust jääkmaksumuse nõude suuruse määramisel arvestada, kuna Kostja ei ole Sõiduki otsest valdust Hagejale tagastanud. VÕS § 367 lg 3 mõtteks ei ole vähendada liisinguandja nõuet liisingueseme väärtuse võrra olukorras, kus liisinguvõtja liisingueset ei tagasta. Seda kinnitab üheselt lõikes 3 sisalduv viide „arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.“ Arvestades, et Hageja poolt Sõiduki otsese valduse tagastamiseks antud täiendavad tähtajad on möödunud tulemuseta, tänaseks on Liisingulepingu lõppemisest möödunud juba viis kuud ning Sõiduki asukoht, selle otsene valdaja ega seisukord pole teada, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt Sõiduki jääkmaksumuse hüvitamist ning Sõiduki väärtust ei tule VÕS § 367 lg 3 kohaselt jääkmaksumusest maha arvestada. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus VÕS § 367 lg-te 1-3 (ja § 416 lg 3) eesmärgi, mõtte ja liisingulepingu kui krediidilepingu olemusega ning kahjustaks oluliselt Hageja kui liisinguandja õigusi. Hagejal on õigus nõuda Kostjalt võla sissenõudmise kulude, liiklusregistri toimingult tasutud riigilõivu ja Sõiduki kindlustamiskohustuse rikkumisest tuleneva leppetrahvi katteks 55,00 euro hüvitamist Hagejal on õigus nõuda Kostjalt viivist Liisingulepingust tulenevalt on intressimäär 37,80% aastas ehk 0,10% päevas. Kuivõrd intressimäär on kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast, tuleb käesoleval juhul võtta Hageja viivisenõude lahendamisel aluseks viivis määras 0,10% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga (
4. november
5. a) võlgneb Kostja Hagejale sissenõutavaks muutunud viivisena 522,96 eurot, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 kohaselt võib hageja nõuda hagis ka hagi esitamisele järgneva viivise väljamõistmist. Hageja palub kohtul hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise suurust ja

§-i 367 arvestades mõista Kostjalt viivis välja. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures ka menetluskulude taotluse. Kostja ei ole oma kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 11.02.2016. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse 11.04.2016. Kostja kohtule vastust ei esitanud.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Menetluskulud Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole asja menetlusse võtmise määruse p 4 kohaselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus lähtub teadaoleva ja toimiku põhjal kindlaksmääratava hageja menetluskuluna tasutud riigilõivust kogusummas 450 eurot. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 450 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik