Obsah (7)

§ 184§ 65§ 68§ 832§ 7§ 83§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-5875 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.

oktoobri 2015 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Robert Sarv Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Vladislav Vugt, isikukood: 39305072217, kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Robert Sarv Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus varem RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 27. oktoobri 2015 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-15-5875 Vladislav Vugti süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi muutmata.

1. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:
2. Vladislav Vugti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.08.2013.a otsusega nr 1-13-6674 mõistetud süüdi

§ 184

lg 1, § 185 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja on selliselt isik, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatükis
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas uuesti ebaseaduslikult täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 09.03.2015.a suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kokku massiga vähemalt 13,68 grammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet. Vladislav Vugt andis eelnevalt omandatud narkootilisest ainest marihuaanast 2015.a jaanuarisveebruaris Tallinnas Lasnamäe piirkonnas vähemalt kahel korral poole grammi kaupa marihuaanat ebaseaduslikult edasi EB´ile, kes maksis talle iga kord saadud poole grammi marihuaana eest 10 eurot ning selliselt teenis Vladislav Vugt marihuaana müümisest kriminaaltulu kokku vähemalt 20 eurot. Ülejäänud osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest hoidis Vladislav Vugt kuni 09.03.2015.a kellani 07.00, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonnas politseitöötajad leidsid tema isiku läbivaatuse käigus tema jope sisetaskust kilekoti, milles oli kaheksasse fooliumvoldikusse pakendatuna kokku 12,68 grammi narkootilist ainet marihuaanat. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega käitles Vladislav Vugt narkootilist ainet marihuaanat suures koguses. Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamise ja edasiandmisega) pani Vladislav Vugt isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
3. peatükis 1 jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Vladislav Vugti süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõistis karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

2

§ 65

lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.08.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 09.03.2015 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 09.03.2015. Vladislav Vugtilt mõisteti välja sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise eest 975 eurot, kaitsjatasu õigusabi eest 312 eurot ja ekspertiisikulud 204 eurot riigituludesse. Väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud tuleb Vladislav Vugtil tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 124,25 eurot. Ekspertiisikulud summas 513 eurot jättis maakohus riigi kanda.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeriti Vladislav Vugtilt Harju Maakohtu 14.04.2015 määrusega nr 1-15-2835 alusel arestitud Vladislav Vugti kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha summas 1150,00 eurot. APELLATSIOON:

1. Kaitsja taotleb: - Harju Maakohtu 27.10.2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse Vladislav Vugt talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks; - Eesti Vabariigilt Vladislav Vugti kantud menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist. 3.
2. Kaitsja ei vaidlusta apellatsiooniastmes järgmisi maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid: - 09.03.2015 kell 07.00 leiti süüdistatava juurest 12,68 g marihuaanat; - 09.03.2015 kell 07.00 leiti süüdistatava juurest 1150 eurot ning mobiiltelefonid Samsung ja LG. Kaitsja vaidlustab apellatsiooniastmes järgmised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud: - 09.03.2015 kell 07.00 süüdistatava juurest leitud 12,68 g marihuaanat kuulub süüdistatavale (kaitsja väide: tegelikult ei kuulu) ning oli süüdistataval Aami pubisse sisenemisel endal kaasas (kaitsja väide: tegelikult ei olnud); - 09.03.2015 kell 07.00 süüdistatava juurest leitud 1150 eurot oli kuritegelikku päritolu (kaitsja väide: tegelikult ei ole kuritegelikku päritolu) ning mobiiltelefon Samsung kuulus süüdistatavale (kaitsja väide: tegelikult ei kuulunud ega olnud süüdistatava valduses). - süüdistatav võõrandas EB-le vähemalt kahel korral marihuaanat raha eest (kaitse väide: süüdistatav ei võõrandanud EB-le narkootikume); - muud (vähemtähtsad) asjaolud, mida kaitsja ei ole vaidlusväliste asjaolude punktis välja toonud. 3.
3. Kaitsja leiab, et maakohus andis tõenditele väära hinnangu ning tunnistas sellest tulenevalt süüdistatava vääralt süüdi. 3.2.
4. Maakohus eksis tõendeid hinnates selles, kellele telefon Samsung kuulus. Kaitsja väide oli, et telefon Samsung ei kuulu süüdistatavale. Puuduvad vettpidavad tõendid, mis kinnitaksid, et Samsungi telefon oleks kuulunud süüdistatavale. Kui hinnata tõendeid kogumis objektiivselt ja täielikult, siis pole võimalik kõrvaldada kahtlust, et Samsungi telefon poleks süüdistatava oma. Tunnistaja EB ei mäletanud telefoninumbrit, millele ta väidetavalt narkootikumide ostmiseks helistas, ning ta ei nimetanud seda telefoninumbrit kohtus ütluste andmise käigus. Maakohtu väide on vastavas osa selgelt väär. Tunnistaja EB ütles kohtus üksnes enda mobiiltelefoni 3 numbri. Maakohus on selgelt väljunud tõendite objektiivse hindamise kohustuse piiridest, kui luges tõendatuks Samsungi telefoni kuulumise süüdistatavale EB ütluste alusel. Tunnistajad baarmen JŠ ja RS ei mäletanud telefoni marki ega mudelit ning nende jaoks oli telefon lihtsalt must.. Nad ei kinnitanud, et tegemist oli süüdistatava telefoniga, vaid et tunnistaja RS leidis telefoni põrandalt. Ta pidas seda ekslikult süüdistatava omaks.. Ta palus seepeale panna antud telefon baarmenil süüdistatava taskusse või anda süüdistatavale üle, kui süüdistatav „ärkab“. Süüdistatava ema OG ütluste kohaselt tema pojal Samsungi telefoni ei olnud. Süüdistatav ei tunnistanud Samsungi telefoni enda omaks ning ta ei teadnud, kelle oma Samsungi telefon on. Samuti on eluliselt ebatõenäoline, et telefonide Samsung ja LG vahel tegi kõnesid just süüdistatav. Samas on väljaspool vaidlust, et kõned kahe telefoni vahel leidsid aset. Järelikult tuvastas maakohus vääralt, et telefon Samsung kuulub süüdistatavale. Maakohus rikkus sealjuures oluliselt KrMS § 7 lg-t 3, mis kohustab tõlgendama kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Kuna maakohus pidas Samsungi telefoni ühenduslüliks süüdistatava ja EB vahel, siis tõendite väär hindamine kaotab ära lüli EB ja süüdistatava vahel. EB episoodis jääb sellisel juhul ainsaks süüstavaks tõendiallikaks EB ise. EB ütlused pole usaldusväärsed. Tegemist on aga nn sõna sõna vastu olukorraga, mis tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada (KrMS § 7 lg 3). Nimelt ei muuda EB ütluseid usaldusväärsemaks see, et ta justkui süüstas iseennast. Maakohtu seisukoht selles osas on äärmiselt vastuoluline: üheltpoolt märgib maakohus, et puht objektiivselt pole võimalik EB karistada, teisalt peab EB ütluseid usaldusväärseks, kuna isik süüstas end. Kui isikut pole võimalik karistada, ei saa väita, et ta andis end süüstavaid ütluseid. Järelikult pole tema ütlused usaldusväärsemad. EB ütluste usaldusväärsust mõjutab negatiivselt fakt, et ta ei suutnud süüdistatavat tegelikult ära tunda. Arvestades tema ja uurija vestlust enne ülekuulamise algust, samuti ka asjaolu, et EB-le näidati fototabelit koos selgitustega enne ütluste andmist (tunnistajana ülekuulamist), on ilmne, et uurija kallutas selgelt EB. Kuna EB ei osanud nimetada ühtegi tunnusjoont või tundemärki peale laialdaselt levinud „siilisoengu“, siis ei suutnud ta tegelikult süüdistatavat ära tunda. Kaitsja lisab, et äratundmiseks esitamise protokoll on lubamatu tõend siis, kui äratundmiseks esitamine viiakse läbi enne ülekuulamist (RKKKo 3-1-1-52-09, p 11.2.). Kuna EB kinnitas kohtus, et talle näidati fototabelit ütluste andmise käigus, siis on tegemist olukorraga, kus ei saa väita, et EB tundis süüdistatava ära ning on varem süüdistatavaga kohtunud. Seega mõjutas EB poolt süüdistatava äratundmist menetleja poolt antud teave. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt kinnitavad Samsungi telefoni vaatlusprotokollis loetletud lühisõnumid EB numbrile marihuaana müüki jaanuaris-veebruaris
5. Juba ainuüksi selle pinnalt on näha, et EB-le saadeti lühisõnum märtsikuus
6. See väljub aga süüdistuse piiridest, sest süüdistatavale ei heidetud ette marihuaana müüki hiljem kui
7. veebruar
8. Kõrvaldamata kahtlus esineb selles, et EB suhtles Samsungi telefoni kaudu kolmanda isikuga, mitte süüdistatavaga. Arvestades, et süüdistatav peeti kinni
9. märtsil 2015 ning EB ülekuulamine toimus vahetult pärast süüdistatava kinnipidamist, pidanuks EB oskama selgelt ja üheselt süüdistatava tundemärke kirjeldada. EB ei osanud selgitada, kust ta sai süüdistatava telefoninumbri. 3.2.
10. Maakohus leidis vääralt, et süüdistatava juurest leitud marihuaana kuulus süüdistatavale. Maakohus hindas tõendeid põhjendamatult süüdistatava kahjuks. Kui maakohus oleks tõendeid objektiivselt hinnanud, oleks maakohus leidnud, et siinsel juhul esineb kõrvaldamata kahtlus selles, kas kolmas isik (baarmen JŠ) pani süüdistatava taskusse kilekoti, mille seest leiti marihuaana. Tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik kõrvaldada põhjendatud kahtlust selles, kuidas sattus leitud marihuaana süüdistatava kätte. Et antud kahtlust kõrvaldada, tuli maakohtul 4 tõendite hindamisel välistada võimalus, et JŠ ei pannud marihuaanat süüdistatavale jope taskusse. Kaitsja hinnangul pole maakohtu põhjendused antud kahtluse kõrvaldamisel õnnestunud ning maakohus on jätnud kõik süüdistatavat toetavad faktid kõrvale. Maakohus pidas ebausaldusväärseks süüdistatava ütluseid, mille kohaselt ta ei tea, kuidas antud aine tema valdusse sattus. Järelikult pidi maakohus tuvastama viisi ja aja, millal antud aine süüdistatava valdusse sattus. Maakohus ei ole seda teinud. Samuti ei saa nõustuda maakohtu järeldustega süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas, sest tunnistajad kinnitasid, et süüdistatav viibis Aami pubis teadvuseta olekus ning tunnistajad OG ja AG kinnitasid, et süüdistatavale pandi taskusse mingeid esemeid. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et süüdistatav oli enne tema kinnipidamist teadvuseta olekus ning ei saanud kuidagi kontrollida seda, kas ja mida temaga tehakse – s.o kas talle pannakse taskusse midagi juurde või mitte või võetakse taskust hoopis midagi ära. Seega esineb kaitsja hinnangul kõrvaldamata kahtlus selles, et süüdistatavale võidi vaidlusalune narkootiline aine sokutada. Esemete taskusse panekut kinnitasid ka JŠ ja RS. Kuna süüdistatava juurest leiti marihuaanat, pidi süüdistatav tõendama, et antud marihuaana ei olnud tema oma ning ta ei olnud sellest teadlik. Süüdistatav rajas enda kaitseversiooni tunnistajate OG ja AG ütlustele. Süüdistatav – olles Aami pubis teadvuseta olekus – ei tea ega saagi teada, kuidas talle antud aine sokutati. Süüdistatav on eitanud varasemalt narkootilise aine omandamist ning teistsugusele seisukohale ei saagi vastupidiste tõendite puudumisel asuda. Kui prokurör ei tõenda, et süüdistatav on antud aine varasemalt omandanud, siis ei saa tõsikindlalt väita, et antud aine kuulub süüdistatavale. Arvestades tunnistajate teatud detailides kohati ka diametraalselt lahknevaid ütluseid, nt selles osas, kas: baaris olid pingid või toolid, kas süüdistatav magas toetudes lauale või pingil jne, kas süüdistataval oli jope seljas või mitte, oli lukk kinni, pooleldi kinni või täiesti avatud ning kas süüdistatav üldse jopega oli, kas baarmen pani süüdistatavale LG telefoni pükste taskusse või jope taskusse ning missugusesse taskusse. Kaitsja hinnangul esineb praegusel juhul jätkuvalt kõrvaldamata kahtlus selles, kas süüdistatavale sokutati antud aine või mitte. Kaitsja on seisukohal, et kõige usaldusväärsemaks tuleb pidada eelkõige AG ütluseid. Tema omab antud asjaga kõige vähem puutumust ning tal puudub isiklik huvi siinse asja suhtes. Ilmselgelt välistavad baarmen JŠ ning tunnistaja RS võimaluse, et just nende kaudu jõudis valge – helkiv ja umbes 5 * 10 cm suurune – pakike (Südame apteegi kilekott) süüdistatava valdusesse. Samas on nii OG kui ka AG turvakaamera salvestuselt näinud, kuidas just baarmen asetas süüdistatava riietusesemesse teatud valge kuvaga pakikese. Kuna baarmen andis OG-ile ja AG-ile selgituse, mille kohaselt sai ta süüdistatavale sokutatud esemed RSi käest, siis tundub eluliselt usutav, et härrad eitavad muu kui LG telefoni süüdistavale taskusse panemist. OG ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ta asus koheselt kindlaks tegema antud ööga seotud asjaolusid – sh läks pubisse turvakaamera salvestust vaatama ning võttis sinna kaasa kõrvalise isikuna AG. Samuti on OG menetlejale üle andnud mälupulga videosalvestusega (mis küll säilinud ei ole) ning andnud korduvalt teavet tolle öö sündmuste kohta. OG info kohaselt tegi baarmen JŠ nimelt videosalvestusega midagi, et seda ei oleks võimalik enam vaadata. Kuna OG ütlused on jäänud pidevalt samaks, sh ka enne, kui OG võis üleüldse teistest asjas kogutud tõenditest teadagi saada (nt süüdistatava kaitsja kaudu), siis tuleb OG ütluseid tõeseks pidada. Rõhutamist väärib elulise usutavuse aspektist eelkõige järgmine asjaolu. Miks pidi baarmen JŠ panema väidetavalt ainult telefoni LG süüdistatava taskusse turvameeste saabumisele eelnevalt ning miks ei võinud baarmen antud telefon üleüldse enda kätte või turvameeste hoiule anda? Kui kõik oleks olnud korrektne ning baarmenil poleks olnud midagi seadusevastast vaja 5 süüdistatavale „üle anda“, siis oleks olnud loogiline, et uimases ja ebaadekvaatses olekus süüdistatava asemel oleks baarmen andnud väärtusliku telefoni üle hoopis adekvaatsetele turvatöötajatele või politseile. Baarmenil puudus eluliselt usutav ja normaalne põhjendus süüdistatavale millegi selliselt sokutamiseks. Süüdistatava ebaadekvaatset olekut tõendavad nii tunnistaja MA kui ka süüdistatava ütlused, samuti AH ettekanne (tl 127). Eeltoodu tõttu peab kaitsja usaldusväärsemaks tunnistajate OG ja AG ütluseid selles osas, mille kohaselt pani baarmen süüdistatavale taskusse ka valge Südame apteegi kilekoti, kust hiljem avastati marihuaana. 3.2.
11. Südame apteegi kilekotilt ega muudelt narkootilise aine pakendilt ei leitud süüdistatava DNA- d (vt tl 116 – 121). Kaitsja hinnangul tuleb antud tõendit pidada üheks kõige usaldusväärsemaks. Kui prokuröri väidete kohaselt tegeles süüdistatav süstemaatiliselt narkootikumide müügiga, siis pidi süüdistatav soetama ning pakendama narkootilist ainet. Kui prokuröri väited vastaksid selles osas tõele, oleks olnud otsene tõend selle kohta DNAekspertiis. Kuna ekspertiisiga ei tuvastatud, et ühelgi pakendil oleks olnud süüdistatava DNA-d, siis kinnitab see kaitseversiooni, mille kohaselt ei kuulunud antud pakend süüdistatavale ning antud pakend sokutati süüdistatavale ajal, mil viimane oli teadvuseta olekus. Samuti viskasid politseinikud ära hõbepaberi, millesse marihuaana väidetavalt pakendatud oli. Seega ei ole võimalik ekspertiisiakti pinnalt teha maakohtuga sarnast järeldust, mille kohaselt pole välistatud, et ka süüdistatav katsus tema valdusest leitud kilekotti. Maakohtu järeldus Samas ei välista fakt, et saadud alleelide suhteliselt suure arvu tõttu ei ole DNA proov kasutatav usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks, et V.Vugt ei omanud kilekotiga mingit kokkupuudet on KrMS § 7 lg 3 ja § 61 lg 2 olulise rikkumise tulemus. Nimelt peab tõendama väite, et narkootikum kuulub süüdistatavale, prokuratuur. Kuna selle kohta puuduvad igasugused tõendid, et süüdistatav oleks kilekotti katsunud, siis tuleb lugeda, et süüdistatav ei ole antud kilekotti katsunud. Kuna süüdistatava DNA-d kilekotilt ei leitud, siis esineb järjekordne kõrvaldamata kahtlus (mitte suvaline kahtlus) selles, kas süüdistatav ikka pakendas antud aine ise ning kas ta pani selle enda käega taskusse. Kui süüdistatav oli terve õhtu jooksul joobes olekus ja tegeles aktiivselt narkootikumide müügiga ning aine oli hõbepaberisse mähitud tehingute jaoks, siis pidi süüdistatav õhtu jooksul aktiivselt antud kilekotti katsuma. Kilekoti katsumisel oleks tema DNA väga selgelt tuvastatav olnud. 3.2.
12. Täiesti ebaõige ja ebaõiglane on ka maakohtu tõlgendus Ljuuda Maardust saadetud lühisõnumitele. Esiteks ei puutu antud sõnumid kuidagi tõendamiseseme asjaoludesse ning süüdistuses ei ole antud asjaoludele tuginetud. Järelikult on maakohus väljunud asja arutamisel süüdistuse piiridest ning kasutanud süüdistatava vastu neid faktilisi asjaolusid, mida süüdistuses selgesõnaliselt süüdistatava vastu kasutatud ei ole. Kuivõrd süüdistuses ei ole üldse käsitletud nn Maardu Ljuudaga seotud asjaolusid, siis on nendele asjaoludele tuginemine süüdistatava kahjuks lubamatu. Kuna „Ljudat“ üle ei kuulatud (kuigi menetlejal oli võimalik tema isik ja asukoht kindlaks teha), siis ei saa kohus anda niivõrd väärat hinnangut telefoni vaatlusprotokollile. Kohus ei saa ilma isikuid üle kuulamata öelda, et tegemist oli kindlasti narkootikumide müügi ettevalmistamisega või müügiga. Tõendatud pole see, et süüdistatav oleks „Maardu Ljuudale“ narkootikume müünud ning nendevaheliste sõnumite sisule narkootikumide võõrandamise mulje jätmine pole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samuti on süüdistatava kahjuks põhjendamatult kaldu maakohtu arvamus, mille kohaselt ei ole süüdistatava väide, miks Maardu Ljuuda talle „kompvekkide“ kohta kirjutas, usutav. Süüdistatav selgitas, et kuna teda karistati varasemalt narkootikumide võõrandamise eest, siis nn vanast ajast jäid kuulujutud liikuma ning sel põhjusel tema poole pöördutigi. Kuna 6 süüdistatava väited pole ümber lükatud (sh ei leitud tema valdusest exctasy tablette vms), siis ei saa süüdistatava väiteid kõrvale jätta. Seega ei kinnita mitte ükski otsene tõend seda, et marihuaana oleks kuulunud süüdistatavale. Süüdistatava süü ei ole veenvalt tõendatud. Süüdistusest on tõendatud üksnes see, et süüdistatava juurest leiti teatud kogus marihuaanat, kuid olukorras, kus muudele väidetele on vastu vaieldud, ei ole süüdistus tõendatud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. 3.
13. Maakohtu otsus süüdistatavalt leitud 1150 euro kriminaaltuluks lugemise kohta on äärmiselt ühekülgne. Maakohus pole sisuliselt arvestanud mitte ühtegi süüdistatava seisukohta kinnitavat tõendit. Näiteks on maakohus jätnud kõrvale asjaolu, et süüdistatava elukaaslane teenis umbes 600 – 800 eurot kätte ning süüdistatav oli 1150 eurot kõrvale pannud. Arvestades kogumise perioodi, ei ole süüdistatavalt leitud rahasumma suur. Maakohus hindas kõiki asjakohaseid tõendeid süüdistatava kahjuks ka selles, kui jõudis järeldusele: Vugt küsis tunnistajatelt D ja G söögiks ja riiete ostmiseks raha lisaks, on ilmselge, et V. Vugt, kas mingil perioodil ei töötanud või tal omateenitud rahast ei jätkunud. Maakohus ei kaalunud kordagi väidet, et süüdistatav küsis teistelt raha selleks, et enda teenitud raha kõrvale panna. Samuti ei põhine ühelgi tõendil maakohtu väide, mille kohaselt V. Vugtilt kinnipidamisel ära võetud ümbrik nimede ja numbritega viitab sellele, et V. Vugt pidas arvestust isikute üle, kes olid talle võlgu narkootiliste ainete eest. Summad 10 euri vastavad kanepi 0,5 g hinnale ja 20 euri 1 g kanepi hinnale. Maakohus peab rajama enda järeldused tõenditele, mitte oletustele. Kuna pole tõendatud kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1, et tegemist oli kanepi ostmisel raha maksmata jätnud isikutega, ei saa maakohus sellist järeldust teha. Kui asjakohases Riigikohtu praktikas (3-1-1-90-06, p 36) ei loeta isegi suurt kogust üldtuntud asjaoluks ning selle kohta peab tõendid esitama, siis ei ole maakohtul võimalik ilma tõenditeta vastavale järeldusele jõuda. Ükski tõend ei lükka ümber süüdistatava väidet, mille kohaselt olid ümbrikul kirjas temale võlgu olevad tööandjad. Süüdistuse kohaselt on süüdistatavalt leitud 1150 euro näol tegemist kuritegeliku päritoluga rahaga ning antud väide põhineb üksnes prokuröri oletusel ja väitel, et süüdistataval puudus
14. aastal piisav ametlik sissetulek sellise summa enda käes hoidmiseks. Muid aastaid käsitletud ei ole. Eeltoodud kahtlusega ei saa kuidagi nõustuda, sest süüdistatav on andnud nii kohtus kui ka kohtueelsel uurimisel ütluseid, mille kohaselt on ta töötanud erinevatel ehitusobjektidel ning saanud tehtud töö eest ümbrikupalka. Antud väidet ei ole prokurör suutnud siinses menetluses ümber lükata – süüdistatav on nimetanud isegi konkreetsed ehitusobjektid ning isikud, kes on talle raha andnud. Kaitsja tunnistajad ND ja OG andsid ütluseid, mille kohaselt süüdistatava juurest leitud rahasummad on saadud süüdistatava poolt mustalt töötamise tulemusel. Tõepoolest, n-ö mustalt töötamine võib olla taunitav, kuid arvestades riiklike uuringute tulemusi, on varimajanduse osakaal Eesti majanduses täiesti arvestatav ning mitte erakordne. Samuti on täiesti loomulik ja normaalne, et koduses majapidamises abitööde tegemise eest (nt nagu ND selgitas, andis ta süüdistatavale raha erinevate abitööde nagu koristamine, transport, autopesu jne) makstud summasid ei deklareerita. Kaitsja poolt esitatud artiklid pidid kohtus kujundama veendumuse, et ehitussektoris on ümbrikupalga tasumine levinud ning süüdistatava väited on eluliselt usutavad. Seega tegi maakohus väärad järeldused ka süüdistatavalt leitud raha päritolu kohta. PROKURATUURI SEISUKOHT: 7
15. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.10.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-5875 on seaduslik ja põhjendatud: kohtuotsusest on üheselt ja jälgitavalt nähtav kohtu siseveendumuse kujunemine tõendite igakülgsel hindamisel. Prokuratuur märgib ühtlasi, et apellatsioonist nähtuvalt korratakse selles valdavas osas maakohtus vaidluste käigus juba kaitsja esitatud teese, millistele kõigile on Harju Maakohus 27.10.2015.a otsuses ka ammendavalt vastanud ning kõiki uuritud tõendeid kogumis hinnates ümber lükanud. Apellatsioonis viidatud matariaalõiguse või menetlusõiguse olulist rikkumist ei esine. Alljärgnevalt esitab prokuratuur lühidalt endapoolsed vastuväited kaitsja apellatsioonis esitatud peamistele seisukohtadele: 4.
16. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et 09.03.2015.a süüdistatava Vladislav Vugt kahtlustatavana kinnipidamisel tema põuetaskust leitud ja ära võetud 12,68 grammi narkootilist ainet marihuaanat ning mobiiltelefon Samsung kuulusid süüdistatavale: Apellatsiooni punktis 2.3.13jj asus apellant seisukohale, et maakohus leidis vääralt, et süüdistatava juurest leitud marihuaana kuulus süüdistatavale ning maakohus hindas tõendeid põhjendamatult süüdistatava kahjuks. Apellandi hinnangul oleks maakohus pidanud tõendite objektiivse hindamise tulemusena jõudma järeldusele, et esineb kõrvaldamata kahtlus selles, kas kolmas isik, s.o baarmen JŠ pani (sokutas) süüdistatava taskusse kilekoti, mille seest leiti marihuaana. Prokuratuur nimetatuga ei nõustu. Nimetatud kaitseversiooni esitas süüdistatava kaitsja juba esimese astme kohtus, ent maakohus osundas toona põhjendatult Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-8-10 märgitule, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutav. Maakohtu hinnangul on Vladislav Vugti ütlused, mille kohaselt ta ei tea, kuidas marihuaana tema taskusse sai, vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, need ei ole eluliselt usutavad ja sellised ütlused on antud eesmärgiga vabaneda vastutuses. Prokuratuur nõustub kõigiti maakohtu järeldusega. Süüdistatava ja tema kaitsja kaitseversioon tugineb väitel, et Vladislav Vugti põuetaskust leitud ja ära võetud pakend suure koguse marihuaanaga pandi tema põue tuvastamata pahatahtliku isiku, s.o kaitsja kutsutud tunnistaja JŠ poolt ajal, mil süüdistatav oli Aami Pubis. Osundatud aktiivse kaitse väide on jäänud aga paljasõnaliseks, ega ole leidnud kohtuliku uurimise käigus mitte kuidagi kinnitust. Tõsi, kaitsja poolt kohtusse kutsutud tunnistaja JŠ ütlustega ning nendega haakuvate teiste tunnistajate RS´i, O.G´i ja AG´i ütlustega on leidnud kinnitust, et baarman pani tõepoolest süüdistatava taskusse ü h e eseme, kuid see oli mobiiltelefon (mis oli eelnevalt süüdistatava laua alla kukkunud). Apellatsioonis sisalduvad väited baarman JŠi poolt süüdistatava Vladislav Vugti taskusse esemete (s.o mitmuses) või narkootikumi sokutamisest, st selle kohta, et JŠ lavastas Vladislav Vugti narkokuriteos süüdi, on väärad, eksitavad ning suisa pahatahtlikud (või, vaadates tunnistaja JŠ enese vaatevinklist, keda apellatsioonis alusetult süüdistatakse Vladislav Vugti süüdilavastamises, ehk isegi vast karistusseadustiku paragrahvis 319 sedastatu piirimaile liginevad). Nimelt kinnitasid nii Aami Pubi baarmen JŠ kui ka Vladislav Vugti pubisse kutsunud sõber RS mõlemad, et Vladislav Vugtile pandi enne tema äraminekut välistaskusse üksnes tema laua alt 8 leitud mobiiltelefon. Narkootilist ainet sisaldanud pakendit RS enda sõnul baaris ei näinudki, samuti ei pannud seda uuritud tõenditest nähtuvalt keegi ka Vladislav Vugtile taskusse. Ka teised üle kuulatud tunnistajad (sh baaris toimunu kohta videosalvestist näinud tunnistajad OG kui ka AG) ei näinud, et JŠ või keegi teine oleks süüdistatavale narkootilise aine põue peitnud. Kokkuvõttes – mitte ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest ega ka mitte ükski kohtus uuritud kirjalik tõend ei viita mitte mingilgi moel, et tunnistaja JŠ oleks süüdistatava Vladislav Vugti

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi lavastanud.

Taas kord tuleb rõhutada, et mitte igasugust süüdistusversiooni kummutada püüdvat kaitseversiooni ei saa käsitleda selllise kahtluse kvaliteediga, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav, st esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, siis on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (Riigikohtu 13.10.2015.a otsus nr 3-1-1-77-15, p 18-19). Maakohus on vaidlustatud otsuses rõhutanud, et kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et keegi oleks võinud sokutada süüdistatavale salaja taskusse marihuaanat. Vastupidiselt süüdistatava väidetele kinnitavad kohtus uuritud Vladislav Vugti telefoni teel saadetud sõnumid ja ka osaliselt süüdistatava enese ütlused tema seotust narkootikumidega. Kaitsja poolt apellatsioonis (p 2.3.5) esitatud hinnang, et on eluliselt ebatõenäoline, et telefonide Samsung ja LG vahel (s.o kaks telefoni, mis mõlemad leiti ja võeti ära süüdistatava Vladislav Vugti kahtlustatavana kinnipidamise käigus) tegi kõnesid just süüdistatav, on põhjendamatu. Prokurör möönab, et osundatud mobiiltelefonide vaatluste kohta koostatud protokollidest nähtuvalt on nimetatud kahe telefoni vahel kõnesid tehtud, ent nimetatu ei välista a priori telefonide kuulumist ühele ja samale inimesele. Nimelt järeldub nii tunnistaja EB antud ütlustest, ent ka neid kinnitavatest mobiiltelefonide vaatlusprotokollidest, et mobiiltelefoni Samsung näol oli tegemist tema n-ö töötelefoni/„müügitelefoniga“ ning mobiiltelefon LG näol oli tegemist süüdistatava n-ö isikliku telefoniga. Nimelt võttis tunnistaja EB süüdistatavaga narkootikumide ostmiseks ühendust justnimelt abonendile XXXXXXXX helistades (nimetatud abonentnumbrile vastav SIM kaart tuvastati Samsung mobiilis). Isegi kui osundatud mobiiltelefon ei kuulunud alaliselt süüdistatavale (nii on näiteks erinevad narkokuritegusid käsitlevad kohtukaasused (vt nt 3-1-1-31-11) osundanud, et olenevalt kuriteo tehioludest võib näiteks sama numbriga telefoni ühine kasutamine olla süüdistatavate käitumist iseloomustavaks tunnusjooneks (näiteks grupilise kuriteo puhul), ent välistatud pole seegi, et süüdistatav kasutabki kuritegude toimepanemiseks vaid teiste isikute telefone või telefonidel lastakse n-ö „ringelda“ grupisiseselt), siis kohtus uuritud tõenditega on leidnud üheselt kinnitust, et vähemalt 2015.a jaanuaris-veebruaris (mil EB sai osundatud abonendile helistades ühendust Vladislav Vugtiga) ning 09.03.2015.a (mil nimetatud abonendiga mobiiltelefon leiti süüdistatava taskust tema kinnipidamisel) oli nimetatud mobiiltelefon süüdistatava valduses. Seega kuulus süüdistatava Vladislav Vugti kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud mobiiltelefon Samsung süüdistatavale ning nimetatud mobiiltelefoni kaudu sai ka tunnistaja EB temaga ühendust, et marihuaanat osta. Remargi korras väärib vast kaitsja elulise usutavuse kriteeriumile vastamiseks lisamist, et ka prokuröril on kaks mobiiltelefoni: üks isikliku abonendiga ning üks tööandja abonendiga. Paralleelselt kahe mobiiltelefoni kasutamine tingib aeg-ajalt ka selle, et üks telefon on ununenud lauasahtlisse või kotti, mistõttu on olnud tarvidus teiselt mobiililt helistada kaduma läinud telefonile, et kadumaläinud mobiili asukoht helina järgi tuvastada. Seega ainuüksi 9 asjaolust, et kahelt süüdistatava valdusest leitud telefonilt on aeg-ajalt teineteisele helistatud, ei saa teha vääramatut järeldust, et seetõttu pidid nimetatud telefonid kuuluma kahele erinevale inimesele. Kokkuvõttes, kohtuvaidlustes esimest korda tõstatatud ning apellatsioonis korratud aktiivse kaitse versioon/hüpotees, et kaitsja enese poolt kohtusse ütlusi andma kutsutud tunnistaja JŠ pani marihuaana süüdistatava Vladislav Vugti jope taskusse, ei põhine ühelgi kohtus uuritud tõendil ning on jäänud paljasõnaliseks; nimetatut ei saa käsitleda sellise kahtluse kvaliteediga kaitseversioonina, mis võiks anda alust

§ 7lg-s 3 nimetatud kõrvaldamata kahtluse olemasolust kõnelemiseks.

4.2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et tunnistaja EB ütlused selle kohta, et ta ostis süüdistatavalt Vladislav Vugt´ilt 2015.a jaanuaris-veebruaris vähemalt kahel korral, korraga poole grammi kaupa narkootilist ainet marihuaanat, on usaldusväärsed ja haakuvad kohtus uuritud kirjalike tõenditega: Teiseks, apellatsiooni punktis 2.3.8 jj märgitu kohaselt on maakohus apellandi hinnangul ebaõigesti hinnanud tunnistaja EB ütlusi usaldusväärseteks. Prokuratuur nimetatuga ei nõustu – maakohus on hinnanud tunnistaja ütlusi kogumis teiste uuritud tõenditega, samuti on põhjalikult analüüsinud kaitsja poolt juba vaidlustes tõstatatud võimaliku ebausaldusväärsuse küsimust ning asunud põhjendatult seisukohale, et tunnistaja EB ütlustes ei ole olnud alust kahelda. Apellatsioonis esitatud väited, et tunnistajale näidati fototabelit enne ütluste andmist, või uurija kallutas selgelt EB-t, ei ole leidnud kinnitust ühegi kohtus uuritud tõendiga. Asjaolud, et tunnistaja ei osanud ristküsitlemisel sajaprotsendilise täpsusega taasesitada enam kui pool aastat tagasi toimunud menetlustoiminguid või tunnistaja ei osanud sõnaosavalt ja –ohtralt anda selgitusi, miks ta täpselt süüdistatavas tundis ära isiku, kellelt ta aasta alguses korduvalt Lasnamäel marihuaanat ostis, ei sea veel a priori tunnistaja ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Taas kord väärib rõhutamist, et maakohus hindas tunnistaja ütlusi ja nende usaldusväärsust kogumis teiste kohtus uuritud tõenditega ning asus põhjendatult seisukohale, et EB ütlusi on alust lugeda usaldusväärseteks. Nimetatud tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitas kaudselt ka kohtus uuritud süüdistatava Vladislav Vugti kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Samsung GTE1200R (abonent XXXXXXXX) vaatluse kohta koostatud protokoll protokoll, millest nähtub, et osundatud süüdistatava mobiiltelefonilt on 2015.a alguses korduvalt suheldud tunnistaja EB kasutuses oleva abonendiga XXXXXXXXX. Seejuures mitte üksnes suheldud, vaid EB telefoninumber oli ka osundatud telefoni mällu salvestatud. Viimane viitab üheselt püsivamale suhtlusele - juhusliku või ühekordse kontakti järel ei salvestata teise isiku telefoninumbrit enese telefoni mällu. Asjaolu, et tunnistaja EB ei osanud üheselt vastata, kelle käest ta süüdistatava telefoninumbri sai, ei väära tõsiasja, et viidatud mobiiltelefoni vaatluse käigus tuvastati, et süüdistatava Vladislav Vugti kinnipidamisel tema valdusest leitud mobiiltelefoni oli salvestatud tunnistaja EB kontaktandmed ning tunnistaja ja süüdistatav Vladislav Vugt on telefonitsi korduvalt omavahel suhelnud. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab kaudselt ka kohtus uuritud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.08.2013.a otsus nr 1-13-6674, millest nähtuvalt mõisteti Vladislav Vugt toona süüdi

§ 184lg 1, § 185 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Seejuures väärib eraldi rõhutamist, et ka toona süüdistati Vladislav Vugti suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemises ning selle müümises. Seega esineb lisaks 10 ülalnimetatud istungil uuritud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu – Vladislav Vugt jätkas toona vahi alt vabastatuna suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemist, sh müümist. Seejuures ei piirdu sarnasused mitte üksnes narkootilise aine liigis, vaid viidatud kohtuotsusest nähtuvalt pakendas Vladislav Vugt ka toona klientidele marihuaanat poole grammi kaupa müügidoosideks pakendatuna. Kokkuvõttes, maakohus luges põhjendatult tunnistaja EB kohtus antud ütlused usaldusväärseks ning luges tõendatuks, et Vladislav Vugt müüs 2015.a jaanuaris-veebruaris tunnistajale kahel korral kanepit poole grammi kaupa hinnaga 10 eurot/pool grammi. 4.3. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et 09.03.2015.a süüdistatava Vladislav Vugt´i kahtlustatavana kinnipidamise käigus tema taskust leitud ja ära võetud sularaha (summas 1 150 eurot) näol on tegemist kriminaaltuluga, mis kuulub

§

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1 alusel (laiendatud) konfiskeerimisele: Maakohus mõistis Vladislav Vugt´i süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuriteos, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine. Nii teenitakse narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega vaieldamatult tulu. Veelgi enam, kohtus uuritud tõenditest, eeskätt tunnistaja EB ütlustest nähtuvalt oli Vladislav Vugt mõned kuud enne kinnipidamist ka reaalset kriminaaltulu teeninud. Kohus mõistis Vladislav Vugt´ile viie aasta pikkuse vangistuse. Vastavalt

§ 832

lg-le 1 konfiskeerib kohus isiku süüdimõistmisel ja tema karistamisel üle üheaastase vangistusega toimepanija vara, kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varalise olukorra erinevuse puhul on alust kahtlustada, et vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitasid asjaolu, et Vladislav Vugt´il puudus ametlik sissetulek, ent ometigi leiti ja võeti tema kinnipidamisel tema valdusest ära suur kogus narkootilisi aineid ning sularaha summas 1150,00 eurot.

§ 832

sätestab kohtule konfiskeerimiskohustuse mitte olukorras, kus isik on reaalselt toimepandud kuriteoepisoodidega tulu saanud, vaid olukorraks, kus tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemusena. Laiendatud konfiskeerimist saab kohaldada sel juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo eest süüdi mõistetud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud muudest sama laadi kuritegudest kui muust, st legaalsest tegevusest. Süüdistatavale antakse võimalus need konkreetsed faktid ümber lükata. Tulenevalt

§ 832

lg-s 1 sätestatule ei konfiskeeri kohus vaid vara, mille suhtes isik tõendab, et see on saadud õiguspärase vara arvel. Seega lasub kohustus tõendada kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha päritolu õiguspärasust Vladislav Vugt´il. Kuivõrd süüdistatav ei esitanud sellekohaseid tõendeid, siis ei ole ta ka ümber lükanud eeldust, et osundatud sularaha näol on tegemist kriminaaltuluga. Kaitsja on apellatsioonis alusetult esitatud etteheite, et maakohtu otsus süüdistatavalt leitud 1150 euro kriminaaltuluks lugemise kohta on äärmisel ühekülgne. Prokurör märgib, et maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud kõiki kaitsja poolt esitatud ja kohtus uuritud tõendeid, mis pidanuks tõendama, et Vladislav Vugt omandas leitud sularaha legaalsel teel. 11 Ometigi jõudis kohus kõiki tõendeid kogumis hinnates järeldusele, et istungil uuritud kaitsja esitatud kirjalikud tõendid (eeskätt ajalehe artiklid, mis ei seondu mitte kuidagi süüdistatavaga ja/või tema väidetavalt teenitud sissetulekutega) ning üle kuulatud tunnistaja ND (st väidetav tööandja, kes maksis Vladislav Vugtile väidetavalt mitteametlikku, kontrollimist mittevõimaldavat tasu, seejuures omamata ka ise piisavaid legaalseid vahendeid selliste väljamaksete tegemiseks) ei tõenda, et Vladislav Vugt´i valdusest leitud sularaha pärineks legaalsetest allikatest. Kokkuvõttes, maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et Vladislav Vugt´ile etteheidetud kuriteo olemuse, tema legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse tõttu on alust eeldada, et tema kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud raha oli Vladislav Vugt saanud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kriminaalasjas ei ole Vladislav Vugt andnud veendvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et 1150,00 eurot oli omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Eeltoodu tõttu jõudis kohus põhjendatult seisukohale, et Vladislav Vugti kinnipidamisel leitud ja ära võetud sularaha tuleb laiendatud konfiskeerimise sätete alusel konfiskeerida. Eeltoodu alusel taotleb prokuratuur jätta apellatsioon rahuldamata ning Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 27.10.2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-15-5875 muutmata. Prokuratuur ei taotle suulist menetlust. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooniga ja prokuratuuri kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.
2. Kaitsja on leidnud, et maakohus on andnud tõenditele väära hinnangu. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes (nt nr 3-1-1-107-03, 3-1-1-77-05) esitatud põhimõttele, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohus asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. 6.
3. Kaitsja leiab, et maakohus eksis tõendeid hinnates selles kellele kuulub mobiiltelefon Samsung. Kaitsja väidab, et telefon ei kuulunud süüdistatavale. Kolleegium leiab, et maakohus on piisava selgusega esitanud oma põhjendused järeldusele, et mobiiltelefon Samsung oli süüdistatava V.Vugti valduses ja kasutuses. Vastavalt asitõendi vaatlusprotokollidele oli V.Vugti kinnipidamisel temalt ära võetud mobiiltelefon LG-D
4. Telefoni korpus on musta ja halli värvi( 1kd. t.lk. 31-39). Vaidlus puudub antud juhul selles, et eelnimetatud telefon kuulub süüdistatavale V.Vugtile. Asitõendina on vaadatud ka V.Vugti kinnipidamisel temalt äravõetud mobiiltelefoni Samsung GT-E1200R. Telefoni korpus on valget ja halli värvi( 1 kd. t.lk. 41-49). Maakohtus on tunnistust andnud RŠ, kes oli V.Vugti kaaslane, sellest, et viibisid Aami pubis koos V.Vugti ja S-ga. Joodi õlut ja viina. V.Vugt oli nii purjus, et jäi laua äärde magama. Enne lahkumist leidis laua alt tavalise musta värvi telefoni, andis selle baarmenile ja palus, et viimane annaks selle V.Vugtile kui ta ärkab. Tunnistaja poolt antud ütlusi kinnitab ka baaris baarmenina 12 töötav JŠ, kelle ütluste kohaselt palusid S ja R anda V.Vugtile mobiiltelefoni. Telefon oli musta värvi. Tunnistajad O.G ja AG andsid analoogseid ütlusi, et baaris vaatasid nad koos baarmeniga salvestust 09.03.2015 baaris toimuvast. Salvestiselt nähtus, et baarmen astus V.Vugti juurde ja pani tema välimisse jope rinnataskusse mingi eseme, mis oli telefonisuurune, kuid mis asjaga täpselt tegemist oli ei osanud ütelda. Kaitsja on esitanud väite, et kuna RŠ leidis musta värvi mobiiltelefoni põrandalt ja palus selle anda baarmenil V.Vugtile, siis ei ole kinnitust leidnud, et tegemist on süüdistatava telefoniga kuna tunnistaja pidas seda V.Vugti omaks ekslikult. Selles osas kolleegium juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et musta värvi telefoni, mis siis tunnistajate ütluste alusel oli laua alt leitud ja baarmeni poolt V.Vugti taskusse pandud, kuulumises V.Vugtile igasugune vaidlus puudub. V.Vugt on ise korduvalt kinnitanud, et musta korpusega telefon, mis oli tal kinnipidamisel jope taskust ära võetud kuulubki temale. Seega puuduvad igasugused kõrvaldamata kahtlused sellest, et põrandalt leitud ning baarmeni poolt V.Vugti jope taskusse pandud telefon kuulus süüdistatavale ja KrMS § 7 kohaldamiseks alused puuduvad. Samuti on maakohus kahtlusteta tuvastanud, et V.Vugti taskust leitud valget värvi korpusega mobiiltelefon oli süüdistatava kasutuses. Kaitsja ei ole esitanud nimetatud objektiivsele asjaolule loogilisi vastuargumente. Kohus on analüüsinud asitõendi vaatlusprotokollis esitatud andmeid sellest, et numbrilt XXXXXXXX on helistatud V.Vugtile kuuluvale mobiiltelefonile LG erinevatel päevadel mitmeid kordi. Samuti on mobiiltelefonilt LG helistatud numbrile XXXXXXXX mitmetel päevadel ja kuni 10 korda päevas. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et selline helistamiste tihedus näitab, et juhul kui see telefon oli kellegi käes, kellele Vugt helistas, ei olnud tegemist vähe tuttava isikuga. Kuid asjaolu, et EB helistas narkootilise aine ostmiseks numbrile XXXXXXXX ja ta tundis müüjas ära Vugti ning telefon leiti kinnipidamisel Vugti käest, kinnitab, et ka Vugt ise kasutas mobiiltelefoni numbriga XXXXXXXX. Lisaks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et V.Vugt saatis 02.03.2015 Samsung mobiili abonentnumbri XXXXXXXX numbri enda LG telefonilt sõnumiga edasi enda kontaktile VR numbrile XXXXXXXXX. Vugti enda ütluste kohaselt saatis selle numbri edasi, kuna V huvitus, kust saab marihuaanat. Nimetatud asjaolu kinnitab, et V.Vugt oli väga hästi kursis, et telefoninumbrile XXXXXXXX helistades on võimalik osta marihuaanat. Prokurör oma seisukohtades möönab, et osundatud mobiiltelefonide vaatluste kohta koostatud protokollidest nähtuvalt on nimetatud kahe telefoni vahel kõnesid tehtud, ent nimetatu ei välista a priori telefonide kuulumist ühele ja samale inimesele. Nimelt järeldub nii tunnistaja EB antud ütlustest, ent ka neid kinnitavatest mobiiltelefonide vaatlusprotokollidest, et mobiiltelefoni Samsung näol oli tegemist V.Vugti n-ö töötelefoni/„müügitelefoniga“ ning mobiiltelefon LG näol oli tegemist süüdistatava n-ö isikliku telefoniga. Siinjuures kolleegium leiab, et prokurör on asjakohaselt viidates kohtupraktikale (Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-131-11 ) jõudnud järeldusele, et isegi kui osundatud mobiiltelefon ei kuulunud alaliselt süüdistatavale siis olenevalt kuriteo tehioludest võib näiteks sama numbriga telefoni ühine kasutamine olla süüdistatava käitumist iseloomustavaks tunnusjooneks. Välistatud pole seegi, et süüdistatav kasutabki kuritegude toimepanemiseks vaid teiste isikute telefone või telefonidel lastakse n-ö „ringelda“. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud üheselt kinnitust, et vähemalt 2015.a jaanuaris-veebruaris (mil EB sai osundatud abonendile helistades ühendust Vladislav Vugtiga) ning 09.03.2015.a (mil nimetatud abonendiga mobiiltelefon leiti süüdistatava taskust tema kinnipidamisel) oli nimetatud mobiiltelefon süüdistatava valduses. 13 Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et maakohus on tõendite kogumi alusel jõudnud õigustatult järeldusele, et V.Vugtilt kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon Samsung oli tema valduses ja on olnud ka tema kasutuses. 6.
5. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus, et leitud marihuaana kuulus V.Vugtile on väär. Kõrvaldamata on kahtlus, et kolmas isik, s.o. baarmen JŠ pani süüdistatava taskusse kilekoti marihuaanaga. Kohtukolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Maakohus on selgelt ning tõenditele tuginevalt sidunud V.Vugti tema jope sisetaskust ( t.lk. 189 )leitud marihuaanaga. Tunnistaja JŠ ütlustega ning nendega haakuvate teiste tunnistajate RS´i, O.G´i ja AG´i ütlustega, on leidnud kinnitust, et baarmen pani tõepoolest süüdistatava jope välitaskusse ühe eseme, kuid see oli mobiiltelefon. Kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et tunnistajad rääkisid mitme eseme panemisest on meelevaldne ega ole kooskõlas ühegi tunnistaja poolt antud ütlusega. Kolleegium nõustub Riigikohtu lahenditele tugineva maakohtu seisukohaga, et mitte igasugune kaitseversioon ei evi sellist kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Kohus on õigustatult järeldanud, et vastupidiselt katseversioonile, kinnitavad telefoni teel saadetud sõnumid ja ka osaliselt V.Vugti enda ütlused (saatis edasi mobiilinumbri, kuna sellele numbrile helistades võis saada marihuaanat) tema seotust narkootikumidega, mistõttu puudub alus rääkida põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et kaitsja enda poolt kaitseversiooni aluseks võetud O.G ja AG ütlustega on tõendatud ühe, telefoni mõõtudega kooskõlas oleva, eseme panemine baarmeni JŠi poolt V.Vugti jope välitaskusse. Toimus panek ajal, mil oli juba välja kutsutud politsei selleks, et baarist ära toimetada tugevas joobes V.Vugt. Kaitsja poolt viidatud tunnistajad ei anna ütlusi sellest, et politsei juuresolekul baarmen paneb veel ka V.Vugti jope sisetaskusse Südame apteegi kilekotis oleva paki. Selliste väidete esitamine apellatsioonis on meelevaldne kuna on tõenditega vastuolus olev ega oma seetõttu kahtluse kvaliteeti. 6.
6. Kaitsja on leidnud, et EB ütlused ei ole usaldusväärsed ning kohus on vääralt nendele tuginenud. Tegemist on kaitsja arvates sõna-sõna vastu olukorraga mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Esmalt peab kolleegium vajalikuiks osutada, et nn sõna-sõna vastu olukord ei too alati kaasa õigeksmõistva otsuse tegemist kuna alles kogu tõendusliku baasi alusel saab otsustada selle üle, kas isik on süüdi või mitte. Ka siis, kui ühestki tõendist iseseisvalt ei piisa selleks, et käsitleda konkreetset isikut antud süüteo toimepanijana, on võimalik, et asjaolud kogumis koos ühe tõendiga võivad kohtul kujundada vastava veendumuse. Antud juhul leiab kolleegium, et süüdistatava ütlustega vastuolus oleva EB ütluste näol ei ole tegemist üksiktõendiga vaid ühe tõendiga nii otsteste kui kaudsete tõendite kogumis. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole sõna-sõna vastu olukorraga. Tunnistaja EB ütluste kohaselt tarvitas 2014 keskelt kuni veebruarini
7. kanepit. Kasutas telefoni numbriga XXXXXXXXX. Ostis kanepit erinevatelt isikutelt. V.Vugti numbri sai kuskil seltskonnas. Seltskonnas oli V.Vugti enne ka näinud. Ostis temalt narkootilist ainet jaanuaris-veebruaris. Kohtumine toimus kiiresti, midagi ei räägitud, andis raha ja sai kanepi. Pool grammi oli 10 eurot. Ei mäleta kas aine oli pakendis või fooliumis. V.Vugtil oli aine käes valmis. V.Vugtilt saadud aine mõju oli identne sellega, mida oli teistelt ostnud. Poolest grammist kanepist sai 2 või 3 suitsu. Mõjus kui kanep. Süüdistatav V. Vugt eitab EB-le marihuaana müümist ja tema ütluste kohaselt ei ole ta EB-ga kunagi kohtunudki. Samuti kinnitab, et ise narkootilisi aineid ei tarbinud. 14 Viimase väite ebausaldusväärsust näitab kohtule esitatud Joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuakt 524T, mille kohaselt võeti V.Vugtilt proov 11.03.2015 ja selles tuvastati tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ( 1 kd. t.lk.22). Maakohus on hinnanud tunnistaja ütlusi kogumis teiste uuritud tõenditega, samuti on põhjalikult analüüsinud tunnistaja ütluste usaldusväärsust ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja EB ütluste õigsuses ei ole alust kahelda. Apellatsioonis esitatud viited kohtueelsel uurimisel läbiviidud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisele ja tunnistaja EB kohtueelsel uurimisel antud ütlustele on antud juhul asjakohatud. Maakohus jättis nimetatud tõendid vastu võtmata ja avaldamata. Kaitsja on prokuröri taotlusele nimetatud tõendite esitamiseks vastu vaielnud (14.09.2015aasta kohtuistungi protokoll, 1 kd. t.lk. 105-107). Seega ei saa isiku äratundmiseks esitamise protokolli käsitada eraldi tõendina. Samuti ei saa eelnimetatud protokolli ega ka tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel hinnata tunnistaja ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil on tunnistaja EB kinnitanud, et on kohtunud V.Vugtiga ning on vähemalt kahel korral ostnud temalt ka marihuaanat. Kolleegium nõustub nii maakohtu arutluskäigu kui ka prokuröri seisukohaga, et EB ütluste usaldusväärsust kinnitas kohtus uuritud süüdistatava V.Vugti kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Samsung GT-E1200R (abonent XXXXXXXX) vaatluse kohta koostatud protokoll, millest nähtub, et osundatud süüdistatava mobiiltelefonilt on 2015.a alguses korduvalt suheldud tunnistaja EB kasutuses oleva abonendiga XXXXXXXXX. 6.
8. Kaitsja leiab, et narkootilise aine pakendil ei leitud süüdistatava DNA-d, seega ei kuulunud pakend süüdistatavale ja kõrvaldamata on kahtlus sellest kas süüdistatav pakendas aine ise ja kas ta pani selle ise endale taskusse. Siinjuures kolleegium osutab, et süüdistuses ei ole V.Vugtile etteheidetud narkootilise aine pakendamist, mistõttu nimetatud väide on ainetu. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et süüküsimuse lahendamisel saab KrMS § 60 lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Kolleegium märgib, et DNA ekspertiisiaktile( 1 kd. t.lk. 117-121) hinnangu andmisel ei ole maakohus seda arvestanud süüd kinnitava tõendina. Nõustuda saab kaitsjaga selles, et asjaolu, et ekspertiisiga ei ole tuvastatud pakendil süüdistatava DNA-d on kaitseversiooniga kooskõlas olev asjaolu, kuid samas ei ole ekspertiisiakt hinnatav kõiki süüdistust kinnitavaid tõendeid ümberlükkavana. Ekspertiisiakti kui KrMS § 63 lg 1 näidatud otsest tõendit hinnatakse koos teiste tõenditega kogumis vastavalt KrMS § 61 ettenähtud põhimõtetele. KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. 6.
9. Kaitsja on leidnud, et maakohus väljus süüdistuse piiridest kui andis hinnangu mobiiltelefoni vaatlusprotokollis kajastatud sõnumile. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. V.Vugtile kuuluva mobiiltelefoni vaatlusprotokoll oli kohtule esitatud ja kohtu poolt lubatava tõendina ka vastu võetud ja vahetult kohtuistungil uuritud( 14.09.2015 kohtuistung, t.lk. 108). Seega oli kohtul seaduslik alus anda vaatlusprotokollis kajastatud andmetele, sealhulgas ka mobiiltelefoni salvestatud sõnumitele, hinnang. Maakohus on nimetatud tõendit käsitanud süüdistatava poolt ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Nimelt on V.Vugt väitnud, et temal pole üldse puutumust narkootilise aine käitlemisega, sh ka müügiga. Maakohus on eelnimetatud tõendile tuginevalt hinnanud sellekohased ütlused ebausaldusväärseks. Kolleegium leiab, et eelnimetatud vaatlusprotokolli tõendina käsitamine on kooskõlas seadusega. 15 6.
10. Riigikohus on oma lahendites ( nt 3-1-1-8-10) sedastanud, et erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Harju Maakohtu 08.08.2013.a otsusega nr 1-13-6674 mõisteti Vladislav Vugt süüdi

§ 184lg 1, § 185 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Seejuures väärib eraldi rõhutamist, et Vladislav Vugti süüdistati suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemises ning selle müümises. Seega esineb lisaks ülalnimetatud istungil uuritud tõenditele kaudse tõendina ka modus operandi olemasolu – Vladislav Vugt jätkas vahi alt vabastatuna suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemist, sh müümist. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite hindamisel pole tuvastatavad rikkumised, mis annaks ringkonnakohtule aluse süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Kaitsja apellatsioonis on esitatud analoogsed väited maakohtus esitatutega ning otsuses on neile piisavalt tähelepanu osutatud ning kaitseversiooni kummutav põhistus esitatud. 7. Kaitsja on leidnud et KrMS § 832 lg 1 kohaldamine on ebaseaduslik ja kohus on teinud väärad järeldused süüdistatavalt leitud raha päritolu kohta. Kolleegium osutab, et

§ 184

lg 5 p 2 kohaselt kohaldab kohus paragrahvis 184 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§ 83² sätestatule.

Antud juhul on maakohus õigesti otsuses lähtunud põhimõttest, et

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Laiendatud konfiskeerimist saab kohaldada sel juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et kuriteo eest süüdi mõistetud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud kuritegudest kui muust, st legaalsest tegevusest. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Maakohus on antud juhul nii kohtuistungil uurinud kui ka otsuses analüüsinud ( otsuse lk 1113) kaitsja poolt esitatud tõendeid milledega V.Vugt tõendas temalt äravõetud sularaha summas 1150 euro pärinemist legaalsetest allikatest. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et laiendatud konfiskeerimise osas on otsus põhistamata ja kaitsja esitatud tõendid arvestamata. Asjaolu, et kohus jõudis tõendite kogumis hindamisel järeldusele, et kaitsja poolt esitatud tõendid ei kinnita, et äravõetud sularaha oleks legaalselt teenitud tulu pole käsitatav põhjenduste puudumisena. Kaitsja polt apellatsioonis uuesti samade tunnistajate ütlustele kui ka ajaleheartiklitele viitamine maakohtu põhistatud järeldust ei kummuta. Kolleegium, nõustudes maakohtu järeldusega ja põhistusega ei pea vajalikuks uuesti neid korrata ja leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kahelda järelduses, et süüdistatavalt äravõetud 1150 euro näol on tegemist kriminaaltuluga. 8. Maakohtu poolt mõistetud karistuse ebaseaduslikkuse osas pole kaitsja apellatsioonis eraldi väiteid esitanud. Maakohus on V.Vugti karistanud 5 aastase vangistusega. Mõistetud karistusmäära on maakohus põhistanud ja kolleegium leiab, et sanktsioonis ettenähtud minimaalsele karistusmäärale ligilähedane karistus on kooskõlas

§ 56

ettenähtud süü suurusega kui ka karistuse eripreventiivsete eesmärkidega.

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine tulenes asjaolust, et kuriteo pani V.Vugt toime eelmise otsusega määratud katseajal, ehk siis ajal, mil eelmine karistus oli veel kandmata.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2015 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 16
3. Valitud kaitsja on nii apellatsioonis kui ka eraldi dokumendina esitanud taotluse mõista õigeksmõistva otsuse korral Eesti Vabariigilt välja V.Vugti kasuks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud. Ringkonnakohus ei teinud V.Vugti suhtes õigeksmõistvat otsust vaid jättis maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata. Seega jäävad kooskõlas KrMS § 185 lg-ga 2 valitud kaitsja poolt osutatud õigusabiga seotud kulud V.Vugti kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 17