3-16-665/2

3-16-665 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. aprill 2016, Tallinn 3-16-665 K.K. kaebus Keila Vallavalitsuse
2. detsembri 2015 korralduse nr 721 tühistamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: K.K. Esindaja: v.adv Villu Otsmann RESOLUTSIOON
3. Tagastada K.K. kaebus.
4. Jätta K.K. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5. Saata määrus kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse punkti 1 (kaebuse tagastamine) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 4, § 204). Määruse punkti 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates otse Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 252 lg 7, § 204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
6. K.K. esitas
7. aprillil 2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Keila Vallavalitsuse
8. detsembri 2015 korralduse tühistamist. Vaidlusaluse korraldusega määras vallavalitsus Lohusalu külas E. L., E. P. ja V. P. ühisomandis oleva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eesmärgil sellele elamule 45 100 m2 suuruse teenindusmaa ning määras sellele maatulundusmaa sihtotstarbe. K.K. leiab kaebuses, et sisuliselt on vallavalistus selle otsusega asunud kehtestama planeeringut ning see puudutab maakorraldust tiheasustuse erakorralise miljööga alal, mida kaebaja oma tavapärase elu juures kasutab ning mille eest on ta kogukonna huvides hoolt kandnud. Koos kaebusega taotleb kaebaja ka vaidlustatud korralduse kehtivuse ja täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras.
9. Leian, et K.K. kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Olen seisukohal, et maareformi käigus ehitisele teenindusmaa määramine ei ole käsitatav planeeringu kehtestamise otsusena planeerimisseaduse (PlanS) tähenduses, mille vaidlustamise õigus oleks igaühel. PlanS §- dest 54, 94, 123, 141 tulenevalt on igal isikul õigus vaidlustada otsus planeeringu kehtestamise kohta. Sellise otsusena saab käsitada planeerimisseaduse alusel vastu võetud haldusakti, mitte aga mistahes muud maakorraldust või maa kasutamist puudutavat otsust.
10. Selles, et üldplaneering tekitab igaühele teatud subjektiivseid avalikke õigusi, on kaebajal põhimõtteliselt õigus, küll aga ei saa nõustuda sellega, nagu rikuks vaidlusalune korraldus antud juhul kaebajale üldplaneeringust tulenevaid õigusi. Kõnealune üldplaneering1 ei välista korraldusega määratud teenindusmaa kuulumist eraomandisse ega 45100 m2 suuruse kinnistu moodustamist, samas ei mõjuta selle maa määramine ühe ehitise teenindusmaaks ning sellele maatulundusmaa sihtotstarbe omistamine otseselt väljakujunenud keskkonda. Üldplaneeringus märgitu, et Lohusalu-piirkonna mereäärsed metsad täidavad puhkemetsade funktsioone ning et tegemist on puhkepotentsiaali omava piirkonnaga, ei luba teha järeldust, et vaidlusaluse maa erastamine oleks välistatud. Ehitise teenindusmaa määramine ja sellele maale maatulundusmaa sihtotstarbe määramine ei anna ka luba ehitamiseks, kruntideks jagamiseks vms. Niisiis ei saa kõnealusest üldplaneeringust kaebaja subjektiivset õigust sellele, et vaidlusalune maatükk jääks riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse või ka tingimusteta avalikku kasutusse.
11. Mulle näib, et kaebaja võrdlus linnapargiga ning kohtuasjas nr 3-06-188 tehtud otsuses käsitletud asjaoludega ei ole kohane. Antud juhul ei nähtu ei kaebusest ega selles viidatud materjalidest, et käesolevas asjas vaidluse all olev maa-ala oleks avalikus kasutuses olnud samaväärselt linnapargiga, samuti ilmne, et viidatud kohtuasjas käsitletud juhtumi puhul tulenesid Tallinna linna üldplaneeringus viidatud asjas vaidluse all oleva maa osas palju konkreetsemad piirangud, kui antud juhul Keila valla üldplaneeringust. Viidatud kohtuasjas oli minu arusaamist mööda põhiküsimuseks liialt suure ehitise püstitamine, millega kaasnes piirkonnas varasemaga võrreldes oluliselt suurem asustustihedus. Käesoleval juhul ei tekita vaidlusaluse maa tulevane võimalik erastamine vaidlustatud korralduses näidatud piirides sellisid mõjutusi.
12. Kuigi keskkonnaga seotud küsimustele mõju avaldava haldustegevuses vaidlustamisel on kaebeõigus muude avaliku õiguse valdkondadega võrreldes avaram, ei ole see siiski piiramatu. Kaebeõigust saaks antud juhul jaatada, kui üldplaneeringust tuleneks kaebajale mingisugune konkreetne subjektiivne õigus, mille teostamise vaidlustatud korraldus välistaks. Antud juhul see nõnda ei ole. Nõustuda ei saa ka sellega, et sisuliselt on vallavalitsus asunud vaidlusaluse otsusega planeeringut kehtestama. Maa ostueesõigusega erastamist reguleerivad õigusaktid ei nõua maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemise või maa erastamise eeldusena detailplaneeringu kehtestamist ka tiheasustusega alal. Otsusega maa ostueesõigusega erastamise kohta ei määrata kindlaks neid küsimusi, mis kuuluvad lahendamisele detailplaneeringuga.
13. Kaebaja ei saa vaidlusalust korraldust ilmselgelt vaidlustada ka võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes. Kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele võiks kõnealune otsus mõjutada juhul, kui kaebajal oleks subjektiivne õigus nõuda vaidlusalust maad enda omandisse või samaväärne õigus nõuda, et see poleks üldse eraomandis. Sellist subjektiivset õigust kaebajal pole. Ainuüksi see, et teistele piirkonnas asuvate ehituste omanikele võimaldati omal ajal märksa väiksemate maatükkide erastamist, ei anna õigust vaidlustada kõnealust korraldust. Kui kaebaja olnuks seisukohal, et näiteks talle võimaldati 1 kättesaadav Keila valla veebilehel: https://www.keilavald.ee/documents/1708525/2176270/SELETUSKIRI_2.pdf/0a2b5ac3-2f56- 4785-a994-30535bb69b23 2 maa erastamist põhjendamatult vähe, oleks ta pidanud omal ajal vaidlustama need haldusaktid, millega otsustati talle maa erastamine.
14. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, ei saa kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadust ning seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 3