← Eesti

3-15-1126/13

Obsah (11)§ 41§ 2§ 37§ 46§ 9§ 116§ 152§ 124§ 71§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1126 E.E.i kaebus Haapsalu Linnavalitsuse tegevusetusega tekita

) § 46 lg 4 sätestab hüvitamiskaebuse üldise tähtaja, mille kõrval on RVastS § 17 lg 1 ja § 18 lg 2 eriregulatsiooniks (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2008 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-4108 p 8). Haapsalu Linnavolikogu sotsiaal- ja õiguskomisjoni 23.03.2015 protokoll nr 14 (protokoll) ei ole haldusakt, millega lõplikult reguleeriti kaebaja juhtum ning mis oleks olnud suunatud kaebajale. Protokolli näol on tegemist halduse sisese ettepanekuga, arvamusega, mis ei ole isegi linnavalitsusele siduv. Protokolliga ei tekitatud, muudetud või lõpetatud kaebaja nõude menetlemine. Volikogu õiguskomisjon ei ole pädevaks organiks kaebaja kahjunõude lahendamisel. Kui kohus loeb protokolli haldusaktiks, siis on tegemist tühise haldusaktiga, mis on kehtetu algusest peale ning ei tekita ega lõpeta kellegi õigusi või kohustusi ning ei ole aluseks järgnevatele toimingutele. Kaebaja kahjunõue on suunatud ehitusseaduses sätestatud ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel tekkinud kahjule. Volikogu on Haapsalu linna ehitusmääruse § 29 lg 1 alusel volitanud ehitusjärelevalvet teostama linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu. Seega ei ole volikogu ka haldusorganiks, kelle väidetava tegevusetuse tõttu tekkis kaebajal väidetav kahju. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud tühistamiskaebuse esitamine ning praegusel juhul võib olla tegemist olukorraga, kus kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse RVastS § 18 lg 2 alusel ehk haldusorgan ei ole lahendanud kaebaja taotlust tähtaegselt. RVastS ei eelda, et kahjunõue lahendatakse ilmtingimata haldusaktiga. Kui haldusorgan ei lahenda nõuet tähtaegselt või ei rahulda nõuet, siis on võimalik pöörduda otse kaebusega kohtu poole. 4. 04.08.2015 vastuses vastustaja vastusele leiab kaebaja, et kaebetähtaega ei ole rikutud. Kaebaja on esitanud varasemalt ettepanekuid kahju hüvitamiseks sooviga astuda Haapsalu Linnavalitsusega dialoogi ja leida parim lahend tekkinud olukorra lahendamiseks. Haapsalu Linnavalitsuse väidetavad keeldumised ei ole mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena, millele tuginedes tavakodanik mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja saaks vaidlustada. Väidetavad keeldumised ei vasta haldusakti nõuetele formaalselt ega sisuliselt. Haldusorgani kohustuseks on käituda õiguspäraselt ning vastavalt hea halduse tavale sellisel moel, et haldusakt, selle sisu, vaidlustamise võimalused jms on haldusakti adressaadile arusaadavad. Käesoleva vaidluse aluseks olev haldusakt ei vasta formaalsetele ega sisulistele haldusakti nõuetele, vaatamata sellele, et kaebaja esitas korrektse kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on menetlenud sisuliselt kahju hüvitamise taotlust. Juhul, kui selline taotlus oleks varasemalt juba vastustaja poolt lahendatud olnud, puudunuks vajadus võtta taotlust menetlusse ning teha selle osas protokolliline otsus. Piisanud oleks ainult vastustaja teatest, et kahju hüvitamise nõudele on juba varasemalt keelduv vastus antud. 2

(11)Kaebaja 20.02.
  1. a kaebus oli esitatud nii Haapsalu Linnavalitsusele kui ka Haapsalu Volikogule. 27.03.
  2. a edastas kaebaja vastustajale kirja, milles viitas asjaolule, et seaduses sätestatud tähtaeg kahjunõude menetlemiseks on läbi ning soovis vastavat otsustust. 01.04.
  3. a vastas vastustaja oma kirjaga, millega edastati ka kahju hüvitamisest keelduv protokolliline otsus. Vastustaja viited oma sisesuhetele ja nende toimimisele, siduvusele ja/või mitte siduvusele ei puuduta käesolevat vaidlust. Haldusorgan tagab ise selle, et kaebused, kirjad, pöördumised menetletakse korrektsetes instantsides ning lahendatakse korrektsete, seaduses ette nähtud aktidega ning otsustused vastavad nii formaalsetele kui ka sisulistele seadusest tulenevatele nõuetele. Juhul, kui vastustaja väidab, et volikogu õiguskomisjon ei ole pädevaks organiks kaebaja kahjunõude lahendamisel, jääb kaebajale arusaamatuks, mis põhjusel ei lahendanud kahjunõuet pädev organ. Kaebaja ei saa kanda riske, mis tulenevad haldusorgani sisesuhetest, mistõttu ei ole asjakohased viited haldusakti siduvuse puudumisele.
  4. 19.11.2015 määrusega luges kohus kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega kuni 3.12.
  5. Vastustajal tuli hiljemalt 17.12.2015 esitada kirjalik vastus kaebetähtaja ennistamise taotluse kohta. Kohus märkis määruses, et

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Tulenevalt

§ 2

lg 4 ls-st 2 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitamisel kaebaja eesmärk hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest. Tallinna Halduskohtule 29.04.2015 esitatud kaebuses on kaebaja pidanud vajalikuks paluda kohutul tühistada Haapsalu Linnavalitsuse 23.03.2015. a protokollilise otsuse nr 14 p 2, kui kohus leiab, et nimetatud otsus on haldusakt, ühtlasi kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma E.E.ile kahju hüvitis summas 3510,27 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates või juhul, kui kohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, mõista Haapsalu Linnavalitsuselt kaebaja E.E. kasuks välja kahjuhüvitis 3510,27 eurot ning kohustada Haapsalu Linnavalitsust tasuma kaebajale kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 0,78 eurot päevas. Kaebaja on läbinud RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis ning kaebusest nähtuvalt on pöördunud nimetatud menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse. Kuna kaebuses on esitatud mitu eraldi taotlusena vormistatud nõuet, mis on suunatud sama eesmärgi saavutamisele, siis tõlgendas kohus 29.04.2015 kaebust kooskõlas RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise korraga kaebusena hüvitise väljamõistmiseks

§ 37lg 2 p 4 ja riigivastutuse seaduse (RVast

S) § 18 lg 2 mõttes. Kaebuses (tl 8) märgib kaebaja, et kulude hüvitamisest keeldumisest teavitas vastustaja kaebajat 30.03.2015 saadetud vastuses ning kaebus on esitatud protokollilise otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul. Kaebaja viitab

§ 46

lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatud kaebetähtaegadele tühistamis, kohustamis- ja hüvitamiskaebuse esitamisel. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et kaebaja on vastustajale korduvalt esitanud kahjunõudeid ning korraldanud kirjavahetusi kahjunõude teemal ehk kaebaja valis vabatahtlikult RVastS § 17 kohtueelse menetluse. Esitatud kahjunõuete eesmärk ja sisu on täpselt samased kaebaja poolt 20.02.2015 esitatud kahjunõudega ning samuti kaebuses tooduga. Vastustaja on kaebajale teatanud oma kirjadega ning lisaks on vastustaja esindaja korduvalt kaebajaga suuliselt vestelnud, et ei rahulda kaebaja nõuet. Isegi, kui vastutaja ei oleks tähtaegselt kaebaja nõuet lahendanud, pidanuks kaebaja RVastS § 18 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitama hüvituskaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul peale vastustaja poolt nõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja ületamist ehk hiljemalt 04.07.2014. Kaebaja leiab vastuses vastustaja vastusele, et kaebetähtaega ei ole rikutud. Kaebaja on esitanud varasemalt ettepanekuid kahju hüvitamiseks sooviga astuda Haapsalu Linnavalitsusega dialoogi ja leida parim lahend tekkinud olukorra lahendamiseks. Samas ei ole Haapsalu Linnavalitsuse väidetavad keeldumised kaebaja hinnangul mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena, millele tuginedes tavakodanik 3

(11)mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja saaks vaidlustada. Väidetavad keeldumised ei vasta haldusakti nõuetele formaalselt ega sisuliselt. Vastustaja on vastusega kaebusele kohtule edastanud muu hulgas E.E.i 19.03.2014 pöördumise Haapsalu Linnavolikogu esimehe poole, 08.04.2014 ja 21.05.2014 kirja Haapsalu Linnavolikogu esimehele ja Haapsalu Linnavalitsuse liikmetele ning 23.05.2014 koostatud arveteatise Haapsalu Linnavalitsusele. Nimetatud avaldustest nähtuvalt on kaebaja taotlenud Haapsalu linnalt Haapsalu Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel E.E.ile tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul saab E.E.i 19.03.2014 pöördumise Haapsalu Linnavolikogu esimehe poole (mis edastati lahendamiseks Haapsalu Linnavalitsusele) käsitleda kahju hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 tähenduses. Kaebaja kirja kahju hüvitamise taotlusena käsitamisel ei oma tähtsust, millisel viisil (läbirääkimiste teel või ilma) või vormis (kokkuleppe sõlmimise või haldusakti andmisega) leidis taotleja võimaliku olevat vastustajal kahju hüvitada. Oluline on, et pöördumisest nähtub selgelt kaebaja tahe, et talle hüvitataks Haapsalu Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel temale tekitatud kahju.

§ 46

lg 4 sätestab, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmisest. Kaebaja leiab, et Haapsalu Linnavalitsuse väidetavad keeldumised ei ole mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena, millele tuginedes tavakodanik mõistaks, et nimetatud akti tuleks, peaks ja saaks vaidlustada; väidetavate keeldumistega ei reguleeritud tegelikult kaebaja õigusi ega kohustusi. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2008 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-41-08 rõhutanud, et ka juhul, kui haldusorgan ei vasta kahju hüvitamise taotlusele nõuetekohaselt, tuleb kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul kahe kuu möödumisest taotluse esitamisest. Tähtsust ei oma, kas haldusorgani vastusel on vaidlustamisviide ning kas selles on järgitud haldusakti muid nõudeid. Ühes vastusega kaebusele edastatud Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2014 vastusest nr 21.3-7.1/1759 eespool nimetatud kaebaja avaldustele on selgelt välja loetav linnavalitsuse keeldumine E.E.ile kahju hüvitamisest. Eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt pidi kaebaja seega kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul Haapsalu Linnavalitsuse keelduva 03.06.2014 vastuse saamisest või eeldusel, et nimetatud vastus ei olnud nõuetekohane, siis 30 päeva jooksul linnavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule alles 29.04.2015. Seega on kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas mööda lastud. Ka juhul, kui kaebaja leidis, et talle ei vastatud korrektselt ning et menetlus jätkus, oli tal kohustus pöörduda kohtusse RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja oletused seoses korduvate avaldustega (sama nõudega kahju hüvitamiseks) linna poole pöördumisega ja Haapsalu Linnavolikogu poolt protokollilise otsuse 23.03.2015 tegemisega sisuliselt kaebetähtaja uue käivitumisega jättis kohus kui asjasse puutumatud tähelepanuta, kuivõrd praegusel juhul ei nähtunud kohtule kahju tekitanud haldusorgani ehk Haapsalu Linnavalitsuse poolt kaebaja korduva taotluse läbi 4

(11)vaatamist ja (uue) haldusakti välja andmist või varasema seisukoha (haldusakti) muutmist, millisel juhul oleks iseenesest asjakohane arvutada halduskohtusse pöördumise tähtaega alates korduva taotluse läbi vaatamisest ja (uue) haldusakti välja andmisest või varasema seisukoha (haldusakti) muutmisest.
  1. 02.12.2015 esitas kaebaja kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja leiab, et kohus on 19.11.2015 määruses asunud seisukohale, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama vastustaja 03.06.
  2. a tehtud keelduvat haldusakti. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga. Kaebaja taotleb, et kohus loeks kaebuse esitatud tähtaegselt, alternatiivselt esitab kaebaja tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja on esitanud pöördumise vastustajale 19.03.
  3. a, mis ei vasta oma sisult kahju hüvitamise taotlusele. Nimetatud puudustele on viidanud ka vastustaja oma lisas nr 4, milles vastustaja on viidanud järgmisele: „sõltumata seisukohast, et linnavalitsus ei näe võimalust Teie nõude täitmiseks, soovime märkida, et Teie nõude alus ning õiguslik põhjendus jääb selgusetuks.“ Kaebajale jääb täiesti arusaamatuks, kuidas saab olukorras, kus menetluses tähtsust omavad asjaolud on vastustaja poolt välja selgitamata pidada menetlus läbi viiduks või mingilgi moel siduvaks. Vastustaja on lisas nr 5 märkinud: „Esitasite Haapsalu Linnavalitsusele arveteatise. Peame tunnistama, et ei saa aru millega on Teie poolt esitatud dokumendi näol tegemist. Oleme Teile korduvalt esitanud seisukoha, et Haapsalu Linnavalitsus ei aktsepteeri Teie kahjunõuet ning ei maksa Teile ka esitatud "arve" alusel küsitud summat.“ Kaebajale jääb arusaamatuks, mil moel saab 03.06.
  4. a kirja pidada keelduvaks otsuseks olukorras, kus vastustaja ei saa ka ise aru, millele ta vastab. Menetluses ei ole vastustaja teinud analüüsi, põhjendanud oma seisukohti ning järeldanud vastavaid asjaolusid ja keeldumist. Vastustaja ei ole läbi viinud haldusmenetluse seadusele vastavat menetlust põhjusel, et ka vastustaja ei pidanud kaebaja pöördumist taotluseks kahju hüvitamiseks. Vastutaja 02.04.
  5. a ja 03.06.
  6. a kirjad ei ole mitte mingil moel käsitletavad haldusaktidena, millega on keeldutud kahju hüvitamisest. Tallinna Ringkonnakohus on 11.11.
  7. a kohtumääruses haldusasjas nr 3-10-2779 selgitanud kaebetähtajaga seonduvat regulatsiooni, mis on peaaegu identne käesoleva olukorraga. Ringkonnakohus leidis, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegsuse kontrollimisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise kaebetähtaja üldnormist ehk RVastS § 17 lg-st 3 ja

§ 9

lg-st 4, mille järgi tuleb kaebus kahju hüvitamiseks esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, mil kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi, kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitamisest arvates. Kaebaja selgitab, et juhul kui vastustaja oleks lugenud enda 02.04 ja 03.06.

  1. a kirjad keelduvateks haldusaktideks, ei oleks vastustaja läbi viinud ka hääletust nimetatud küsimuses protokollilise otsuse tegemisel 23.03.
  2. a. Kaebaja on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Puuduliku menetluse läbiviimise tagajärg ei saa olla isiku õiguskindluse rikkumine ning võtta ära kahju hüvitamise võimalus, mis on mh kirjas ka põhiseaduses. Kaebaja leiab, et juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis tuleb kaebetähtaeg ennistada, kuna kaebaja ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja menetlustähtaega järginud mõjuvatel põhjustel, milleks on: 1) Vastustaja aktidel puuduvad vaidlustamisviited. 2) Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu isik, kes ei pea tegema formaalselt oluliste puudustega haldusaktist järeldust, et kaebetähtaeg on hakanud kulgema. 3) Kaebaja arusaam menetlusest oli selline, et tegemist on läbirääkimistega. 5

(11)Esiteks, kaebaja ei esitanud 19.03.
  1. a kahju hüvitamise taotlust, vaid taotluse abi saamiseks, mida ilmestavad kaebaja täiendavad kirjad. Kaebaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et 02.04.2014.a ja 03.06.
  2. a vastuste näol on tegemist haldusaktidega, mille alusel keeldutakse kahju hüvitamisest. Vastustaja lisades nr 5 ja 7 märgitud lisadel puudub vaidlustamisviide. Kaebaja ei saa võtta seisukohta vastustaja lisa nr 6 kohta. Nimelt on manuses tühi leht, mistõttu puudub sellel sisu, mida kaebaja saaks hinnata. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-16-06 p-s 7, et HMS § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Käesoleval juhul puudus mõlemas väidetavas keelduvas haldusaktis asjakohane vaidlustamisviide. Kaebaja leiab, et käesolevas olukorras tuleb vaidlustamisviite puudumist pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Kaebaja leiab, et õigusrahu huvides ei ole võimalik olukord, kus kohalik omavalitsus saaks vältida kahju hüvitamise nõuet sellega, et väljastab õiguslikult kogenematutele adressaatidele formaalselt oluliste puudustega haldusakte, tehes sellega oluliselt keerulisemaks või isegi võimatuks kaebeõiguse realiseerimise. Teiseks, kaebaja näol on tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega ja eksimus protsessitoimingutes olukorras, kus keelduvad haldusaktid ei vasta formaalselt haldusakti tunnustele (sh puudub vaidlustamisviide), on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel asjaolu, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu inimene. Kaebaja on olnud asja lahendamisel hoolas, kaebaja on taotlenud riigi õigusabi oma küsimustele lahenduse leidmisteks, mistõttu on olemas mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolmandaks, kaebaja on juba varasemalt selgitanud, et tema hinnangul oli tegemist pöördumiste ja osapoolte vahelise kirjavahetusega ehk dialoogiga, et leida tekkinud olukorrale lahendusi, mistõttu ei saanudki kaebaja aru, et tegemist oleks lõplike haldusaktidega. Kaebaja leiab, et tegemist on mõjuva põhjusega, mis takistas kaebajal menetlustähtaega järgmist. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist kahju hüvitamise taotluse esitamisel Haapsalu Linnvalitsuse 03.06.2014.a kirjale nr 21.3-7.1/
  4. 17.12.2015 esitas vastustaja vastuse kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 19.11.2015 kohtumäärus, millega loeti kaebus esitatuks tähtaega rikkudes, ei ole edasikaevatav. Kaebaja arutlused, milles avaldatakse seisukohad, et kaebus on esitatud tähtaegselt, jätta tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad. Kaebaja esitatud ennistamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi objektiivset põhjust, mis annaks kohtule aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitatud taotluses ei ole esitatud ja põhjendatud erandlikke subjektiivseid asjaolusid, mis oleksid aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus on põhjendatult kinnitanud vastustaja seisukohta, et kaebaja poolt 19.03.2014, 08.04.2014, 21.05.2014 esitatud pöördumised on esitatud sooviga saada kahjuhüvitist vastustajalt. Asjaolu, et 19.03.2014 pöördumises esinevad väljendid „palun … abi“ ei muuda pöördumise esitanud isiku lõppsoovi – saada kahjuhüvitist. RVastS § 18 lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Sellest tulenevalt ei ole oluline, kas haldusorgan lahendab kahjuhüvitise nõude haldusaktiga, mingi muu vastusega või ei lahenda üldse. Kaebaja oleks pidanud esitama hüvituskaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul peale vastustaja poolt nõude lahendamiseks ettenähtud tähtaja ületamist. Tähtsust ei oma, kas 6
(11)kaebajale esitatud vastusel oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid (Riigikohtu halduskolleegiumi määruse kohtuasjas 3-3-1-41-08 p 10). Vastustaja ei ole väljastanud kaebajale formaalselt oluliste puudustega haldusakte ega piiranud mingilgi viisil kaebaja õigust esitada kaebus vastustaja tegevuse peale. Kaebeõiguse piiramiseks ei saa kindlasti lugeda olukorda, kus kaebaja ei täida seaduses esitatud nõudeid, ei soovi selgitusi ning ei astu õigeaegselt samme teda puudutava vaidlusega seotud asjaolude selgitamiseks, sh professionaalse õigusabi hankimiseks. Kaebaja poolt etteheidetud asjaolu, et mõjuvaks põhjuseks on kaebaja pöördumistele/kahjunõuetele vastamine kirja või formaalselt puuduliku haldusaktiga, muudaks sisutühjaks RVastS § 18 lg 2 kaebajale antud võimaluse esitada kohtule hüvituskaebus ka juhul, kui kaebajale üldse ei vastataks. Jättes kõrvale RVastS sätestatud eriregulatsiooni, siis vaidlustamisviite puudumine haldusaktis, ei saa isegi sellisel juhul olla mõjuvaks põhjuseks, kui kaebust ei esitata objektiivsete asjaolude puudumisel mõistliku aja jooksul. Kaebaja esitas kaebuse 29.04.2015 ehk 10 kuud hiljem kaebetähtaja möödumisest. Käesolevas asjas ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks asjaolu, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu inimene. Kaebajal ei ole küll vastustajale teadaolevalt juriidilist haridust (vastustajale teadaolevalt on kaebaja sotsiaalteaduste magister ning kaebaja enda sõnade kohaselt ehitusinsener), kuid kaebaja näol on tegemist kindlasti keskmisest inimesest õigusteadlikuma inimesega sh protsessitoimingutega seotud küsimustes. Kaebaja on osalenud halduskohtumenetluses kolmanda isiku esindajana ning on osalenud tsiviilkohtumenetluses professionaalse esindajata (tsiviilasi nr 2-10-52721 – esitatud kaebaja poolt kaebusega). Arvestades kaebaja poolt erinevatele ametiasutustele esitatud pretensioone ja järelpärimisi, on kaebaja näol tegemist keskmisest aktiivsema ühiskonnaliikmega, kelle suhtes võib asuda seisukohale, et tegemist ei ole õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et astuda samme oma õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole soovinud saada või esitanud vastustajale 7 kuu jooksul ühtegi selgitustaotlust vastustaja vastuse kohta kaebaja kahjuhüvituse nõude kohta. Kaebusest ega kaebetähtaja ennistamise taotlusest ei selgu, millal asus kaebaja otsima professionaalset õigusabi või esitas taotluse menetlusabi kohta. Sõltumata menetlusabi taotluse esitamise ajast oli kaebajal kohustus järgida seaduses sätestatud kaebetähtaegu.

§ 116

lg 5 kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. See tähendab, et kaebaja oleks pidanud hiljemalt 04.07.2014 tegema selgeks, kas ja kuidas on võimalik vastustaja seisukohta vaidlustada ning esitama kaebuse kohtule. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset ega subjektiivset põhjust, miks esitati kaebus alles 29.04.

  1. Avalikust kohtulahendite registrist esitatud informatsiooni põhjal võib oletada (vastustaja eeldab, et tegemist on kaebajaga), et kaebaja menetlusabi taotlus rahuldati haldusasjaga nr 315-69/7 21.01.
  2. a. Seega oli hiljemalt selleks ajaks kaebajal menetlusabi korras professionaalne esindaja, kuid ikkagi esitati kaebus ilma mõjuva põhjuseta alles 3 kuud pärast menetlusabi määramist. Kaebaja pöördumised olid kantud selgest soovist saada vastustaja käest kahjuhüvitist. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole peale 03.06.2014.a vastustaja poolt saadetud vastust kaebaja arve/teatisele olnud mingitki dialoogi või arutelu kahjunõude osas. Kaebaja on küll pöördunud vastustaja poole teistel teemadel, kuid käeolevat vaidlust puudutavat kirjavahetust, arutelusid vms sellist ei ole toimunud kuni 20.02.2015.a kui vastustajale esitati OÜ Advokaadibüroo Rask vandeadvokaadi Siret Saks poolt koostatud kahjunõue. Vastustaja ei ole uuendanud esitatud kahjunõude alusel menetlust ning ei ole mingilgi viisil laskunud peale 03.06.2014 esitatud vastust dialoogi kaebajaga. 7

(11)KOHTU SEISUKOHT 8. Kohus on ka peale kaebaja täiendavate seisukohtade saamist 02.12.2015 jätkuvalt 19.11.2015 määruses väljendatud seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Samuti leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus ning asja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

9. Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja on kohtu 19.11.2015 määrusest ekslikult järeldanud, et nimetatud määruses asus kohus seisukohale, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama vastustaja 03.06.2014 tehtud otsust. Vaatamata sellele, et hüvitise maksmisest keeldumine on HMS § 51 lg 1 kohaselt käsitletav haldusaktina, on kohus 19.11.2015 määruse p-s 6 täpsustanud, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kord näeb ette, et haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise või mittekohase lahendamise puhul on kohane ja lubatav kaebus hüvitise väljamõistmiseks

§ 37lg 2 p 2 ja RVast

S § 18 lg 2 mõttes. Kuna kaebusest nähtuvalt (tl 6, kaebuse p 16) esitas kaebaja kaebuse kahju hüvitamiseks, siis tõlgendas kohus kaebust kaebusena hüvitise väljamõistmiseks. Tuginedes RVastS § 18 lg-tele 1 ja 2 ning määruses viidatud kohtupraktikale leidis kohus 19.11.2015 määruse p-s 11, et kaebaja pidi kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul Haapsalu Linnavalitsuse keelduva 03.06.2014 vastuse saamisest, arvestades 19.11.2015 määruses toodud seisukohti eesmärgipärase nõude osas, kahju hüvitamise mitte tühistamisnõudega. Kohus selgitab, et kaebaja nõue tühistada taotluse rahuldamisest keelduvad haldusaktid, ei vii teda sihile, sest vaatamata haldusaktide tühistamisele ei pea haldusorgan kaebajale kahju hüvitama. Seega puudub kaebajal õiguskaitsevajadus ja kohus ei pea kontrollima, kas kahju hüvitamisest keelduvad otsused (kirjad) olid sisuliselt õiguspärased või mitte. Seetõttu on kaebaja asjatult taotlenud kohtule 02.12.2015 esitatud taotluses Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2015 kirja nr 21.3-7.1/1759 tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist kahju hüvitamise taotluse esitamisel Haapsalu Linnavalitsuse 03.06.2015 kirjale. 10. Kohus on endiselt seisukohal, et E.E.i 19.03.2014 pöördumine Haapsalu Linnavolikogu esimehe poole (mis edastati lahendamiseks Haapsalu Linnavalitsusele) on käsitatav kahju hüvitamise taotlusena RVastS § 17 lg 1 tähenduses erinevalt kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2011 määruses haldusasjas nr 3-10-2779 isiku pöördumisele ringkonnakohtu poolt antud tähendusele. Seetõttu pole põhjendatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisel lähtumine

§ 46lg-s 4 sätestatud üldisest tähtajast.

Vastustaja on vastuses kaebusele asjakohaselt märkinud, et E.E.i 19.03.2014 pöördumise ja järgnevate 08.04.2014 ja 21.05.2014 kirjade Haapsalu Linnavolikogu esimehele ja Haapsalu Linnavalitsuse liikmetele ning 23.05.2014 koostatud arveteatise Haapsalu Linnavalitsusele eesmärk ja sisu on täpselt samased kaebaja poolt vastustajale 20.02.2015 esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Kohtuvälise kahjunõude esitamisel haldusorganile kohaldub halduskohtusse kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontrollimisele RVastS § 18 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. E.E. esitas taotluse haldusorganile kahju hüvitamiseks 19.03.2014 ning sai keelduva vastuse hiljemalt 03.06.2014, eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja kohtusse pöörduma hiljemalt 03.07.2014, või eeldusel, et vastustaja vastus ei olnud nõuetekohane, siis 30 päeva jooksul linnavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja (vt ka HMS § 15 lg 4 ja § 35 lg 4) möödumisest, ehk samuti hiljemalt 03.07.2014 (arvestades, et Haapsalu Linnavalitsusse saabus E.E.i 19.03.2014 avaldus hiljemalt 02.04.2014) või kui pidada E.E.i kahju hüvitamise taotluse nõuetekohaseks esitamiseks RVastS § 18 lg 1 mõttes 19.03.2014 avaldusele järgnenud täiendavaid selgitusi (viimane oli Haapsalu Linnavalitsusse 23.05.2014 sisse tulnud E.E.i arveteatis), siis oli taotluse lahendamise viimane päev 23.07.2014 ning alates 24.07.2014 hakkas kaebaja jaoks kulgema RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevane halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg, 8

(11)mis lõppes 22.08.
  1. Kaebus on kohtule esitatud aga 29.04.
  2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Samuti leiab kohus, et valides kahju hüvitamiseks kohtueelse menetluse, allutab isik end ka vastava menetluse reeglitele, seega kehtisid kaebajale ka RVastS § 18 lg-st 2 tulenevad nõuded. RVastS § 18 lg 2 seob halduskohtusse pöördumise tähtaja haldusorganile taotluse esitamisega ning tähtaeg ei sõltu sellest, kas haldusorgan jätab taotluse rahuldamata või ei reageeri sellele nõuetekohaselt või ei reageeri sootuks ega anna taotluse esitajale mingit tagasisidet. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et kaebaja õiguskindlust on rikutud väidetavalt puuduliku menetluse läbiviimise tagajärjel, seda enam, et kaebaja on samuti väidetavalt puudulikus menetluses 23.03.2015 otsuse saamisel pidanud vajalikuks pöörduda kohtu poole 30-päevase tähtaja jooksul. 11.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt peaksid tähtaja ennistamist üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema hiljemalt alates 23.08.2014 kuni kaebuse esitamiseni 29.04.2015 mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtule 02.12.2015 esitatud taotluses leiab kaebaja, et käesoleval juhul ei ole kaebaja menetlustähtaega järginud mõjuvatel põhjustel, milleks on: 1) Vastustaja aktidel puuduvad vaidlustamisviited. 2) Kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu isik, kes ei pea tegema formaalselt oluliste puudustega haldusaktist järeldust, et kaebetähtaeg on hakanud kulgema. 3) Kaebaja arusaam menetlusest oli selline, et tegemist on läbirääkimistega.

  1. Kaebuse esitaja viitab HMS §-le 57 lg-le 3 ja rõhutab, et vastustaja 02.04.2014 ja 03.06.2014 otsustes puudusid vaidlustamisviited. HMS § 57 lg 1 sätestab, et haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kohtu arvates ei ole viide HMS §-le 57 asjakohane. Tallinna Ringkonnakohus on 02.10.2013 määruses haldusasjas nr 3-13-1012 leidnud, et säte ei reguleeri kahju hüvitamise taotluse lahendamist RVastS § 18 alusel ning RVastS § 18 lg 2 kohaselt saab kannatanu, kelle taotlus rahuldamata jäeti, pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega, esitamata kaebust tema kahjunõude lahendamisel tehtud haldusorgani otsuse kui haldusakti peale (vt käesoleva määruse p 9). Enamgi veel, isikul tuleb RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel pöörduda menetluse tulemusega mittenõustumise korral halduskohtusse RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul ka näiteks siis, kui haldusorgan ei ole taotlusele üldse vastanud ega seega täitnud ka selgitamiskohustust edasikaebe korra osas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-428).
  2. Kaebuse esitaja on toonud teise põhjusena esile kaebaja ebapiisavad õigusteadmised. Kaebuse esitaja selgitab, et kaebaja näol on tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega ja eksimus protsessitoimingutes olukorras, kus keelduvad haldusaktid ei vasta formaalselt haldusakti tunnustele, on kaebaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel asjaolu, et kaebaja on õiguslikes küsimustes kogenematu inimene. Kaebuse esitaja märgib veel, et kaebaja on olnud asja lahendamisel hoolas, kaebaja on taotlenud riigi 9

(11)õigusabi oma küsimustele lahenduse leidmisteks. Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib tähtaja ennistamiseks olla küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Ometi ei ole kaebaja näol tegemist siiski päris kogenematu inimesega kohtuga suhtlemisel (tegemist ei ole esmakordse kohtusse pöördumisega), lisaks ei ole tegemist kaebuse esitaja esmakordse kokkupuutega halduskohtumenetlusega (kaebaja on olnud menetlusosalise esindajaks haldusasjas nr 3-08-135). Samas on Riigikohtu halduskolleegium on 16.01.2009 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-75-08 p-s 17 asunud seisukohale, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi ning vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kohus on leidnud, et kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 22.08.2014. Kaebus esitati ligi kaheksakuulise hilinemisega. Samas esitas kaebaja 30-päevase kaebetähtaja jooksul kohtule (14.08.2014 Pärnu Maakohtule) riigi õigusabi taotluse. Nimetatud riigi õigusabi taotlusest nähtub muu hulgas isiku selge soov esitada kaebus halduskohtule, et talle hüvitataks Haapsalu Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalve mitteteostamise tagajärjel temale tekitatud kahju riigivastutuse seaduse alusel. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi usutavat põhjust, mis takistanuks tal esitada kaebetähtaja järgimiseks kohtule esialgne kaebus vastavalt enda oskustele ja võimetele ning seda hiljem advokaadi abiga täiendada. Riigikohtu halduskolleegium on 21.06.2013 määruse kohtuasjas nr 3-3-1-30-13 p-s 12 märkinud, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib aga olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Pärnu Maakohtule 14.08.2014 esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt sai kaebaja aru kahju hüvitamise kaebuse esitamise vajadusest, samuti on kohtu arvates kaebaja olnud kaebuse esitamisel põhjendamatult hooletu ja passiivne, jättes välja selgitamata sellise kaebuse esitamise tähtajad ja korra juhul, kui tal vastavad teadmised puudusid. Kaebaja oleks pidanud hiljemalt alates 24.07.2014 astuma kohaseid samme selleks, et välja selgitada edasikaebamise kord, sh tähtaeg, juhul kui ta tähtaegu ega korda ei teadnud, seejuures oleks kaebajal võimalik küsida nõu ka ametnikelt, kuid haldusasja materjalidest nähtuvalt paraku ta seda ei teinud. Samuti oleks kaebaja saanud tutvuda õigusaktidega (sh 14.08.2014 riigi õigusabi taotluses viidatud riigivastutuse seadusega) ning selgitada nii välja kaebetähtaeg ja edasine vaidlustamine.
  3. Lõpuks märgib kaebaja, et tema hinnangul oli tegemist pöördumiste ja osapoolte vahelise kirjavahetusega ehk dialoogiga, et leida tekkinud olukorrale lahendusi, mistõttu ei saanudki kaebaja aru, et tegemist oleks lõplike haldusaktidega. Kohus nõustub, et kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muu hulgas juhul, kui kaebaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Põhimõtteliselt võib seega pooltevaheline kohtuvälise kompromissi otsimine olla tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, ent seda üksnes juhul, kui kaebuse esitajal oli selliste läbirääkimiste kulgu arvestades põhjust kohtuvälise lahenduse leidmist eeldada või vähemalt mõistlikult loota. Lähtudes RVastS § 18 lg 2 sõnastusest, tuleb asuda seisukohale, et kannatanu saab kohtuvälise lahenduse leidmist mõistlikult loota üksnes juhul, kui haldusorgan on talle seadusega taotluse lahendamiseks antud tähtaja jooksul väljendanud kannatanule valmisolekut kas või osaliselt kahju hüvitamiseks, ent avaldanud soovi näiteks kahju hüvitamise suuruse või tingimuste osas läbirääkimisi pidada. Käesoleval juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele tuginenud ega ka tõendanud vastustaja poolt lubaduste andmist kahju kohtuväliseks hüvitamiseks. Seetõttu ei saa ka väita, et kaebajal oli põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Kaebajat teavitati 03.06.2014, et vastustaja tema vastu esitatud kahjunõuet ei 10

(11)aktsepteeri. Eitav vastus ei saanud kuidagi kaebajat eksitada ja tähtaegset kohtusse pöördumist takistada. Seega pidi kaebaja olema juba hiljemalt juunis
  1. a teadlik sellest, et vastustaja kahju hüvitama ei asu. Vastustaja on 17.12.2014 seisukohas kinnitanud, et kaebaja ja vastustaja vahel ei ole peale 03.06.2014 vastustaja poolt saadetud vastust olnud mingitki dialoogi või arutelu kahjunõude osas. Kaebaja ei ole nendele väidetele vastu vaielnud. Ka juhtudel, kui pooltevahelised läbirääkimised on sellise iseloomuga, et annavad põhjust tähtaja ennistamiseks, saab tähtaja ennistamine kõne alla tulla vaid siis, kui kaebus on kohtule esitatud mõistliku aja jooksul pärast läbirääkimiste katkemist või pärast seda, kui kaebuse esitajale peab olema selge, et läbirääkimiste teel lahenduseni võimalik jõuda ei ole. Praegusel juhul on aga kaebus esitatud ligi 10 kuu möödumisel 03.06.2014 vastuse saamisest.
  2. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesolevas asjas mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. 16.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus seega lõpetada. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 17.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, kuid kuna kaebaja on halduskohtu 20.05.2015 määrusega tunnistatud riigilõivuseaduse alusel vabastatuks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, ei pidanud ta kohtule riigilõivu tasuma, mistõttu ei saa kohus talle ka riigilõivu tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.