Obsah (6)

§ 448§ 317§ 187§ 444§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-15-11656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11656 T

§ 448lg 41 ja lg 42).

1 Tsiviilasi nr 2-15-11656 Kaja esitamine 8. Täiendatud hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 317lg 1 p 1 kohaselt Ametlike Teadaannete kaudu hiljemalt 28.12.2015.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 9. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
2. Kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga XXXX. Elamu haldamiseks ja majandamiseks on korteriühistuseaduse § 3 lg 1 alusel
3. märtsil 1997 moodustatud korteriühistu, mille eesmärgiks on Uus 13c, Tartus asuva elamu (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine; samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. Ühistu pädevusse kuulub sellest tulenevalt ka osutatavate teenuste hindade kindlaksmääramine, nende alusel arvete esitamine ning maksete vastuvõtmine.
4. Kostja on kasutanud hageja poolt osutatud teenuseid ja elamu hooldustöid, kuid jätnud selle eest tasumata ning kostja võlg moodustab vastavalt raamatupidamise arvestusele
5. oktoobri 2015 seisuga kokku 1126,39 eurot (põhinõue summas 956,31 eurot ja viivis summas 170,08 eurot). 2 Tsiviilasi nr 2-15-11656
6. Kostja võlgnevus koosneb kommunaalkuludest (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, küte) ning remondi- ja hooldusfondi kohustuslikest maksetest ning arvete maksmisega viivitatud aja eest arvestatud viivisintressidest, mida arvestatakse korteriühistute seaduse § 7 lõike 4 kohaselt 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Arved toimetatakse kostjale kätte paberkandjal tema postkasti. Ebaoluline on sealjuures see, et kostja ei ole arveid kätte saanud, kuna ta ei ole ühistu juhatusele teatanud ühtegi muud kontakti. Arvestades seda, et ühistu poolt esitatud arvete maksmisel on tegemist korduva kohustusega, mida tuleb täita regulaarselt üks kord kuus vastavalt arvel nimetatud tähtajale, ning kostja on ise soovinud arvete edastamist paberkandjal postkasti, on kostjal endal vastutus selle eest, et ta arved kätte saab. Hageja on omalt poolt sellega, et arved on pandud kostja postkasti, teinud kõik mõistlikult võimaliku, et kostja arved kätte saaks. 14.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

15. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude taotluse riigilõivu, 200 euro hüvitamiseks. 18.01.2016 andis kohus hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 05.02.2016 kirjas teatas hageja, et tal puuduvad muud menetluskulud peale hagiavalduses märgitud riigilõivu.

§ 174

lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 200 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3