Obsah (13)

§ 113§ 410§ 412§ 164§ 169§ 170§ 172§ 100§ 101§ 103§ 108§ 401§ 397

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Menetluse liik Lihtmenetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Narva kohtumaja kantselei ka

§ 113lg-s 1 sätestatud määras summalt 200 eurot.

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Välja mõista kostja V Š hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud kokku 75 (seitsekümmend viis) eurot (riigilõiv).
3. Välja mõista kostja V Š hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks viivis

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (75 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2-15-113504

1. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 17.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 399,72 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik V Š esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 19.08.2015 nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus ja hageja seisukohad Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts esitas 16.09.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse V Š vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 28.10.2014 V Š Aktsiaseltsiga SMS Laen kiirlaenulepingu nr
2. Lepingu alusel sai kostja laenu summas 200 eurot intressiga 1 euro 30 päevaks. Laenu tagastamise tähtajaks oli seega 27.11.
3. Kostja ei ole aga kohustust laenu tagastada nõuetekohaselt täitnud, vaatamata ka sellele, et Aktsiaselts SMS Laen on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus võlgnevus likvideerida. Aktsiaselts SMS Laen loovutas nõude Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus summas 200 eurot, intress summas 1 eurot ning viivised. Hageja vähendas lepingus sätestatud viivise määra 0,55% päevas ning palub välja mõista 2 2-15-113504 viivis seaduses ettenähtud määras kindlas summas kuni otsuse tegemiseni ning alates otsuse tegemisest protsendina põhinõudelt. Hageja palub välja mõista kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulud, mis on ette nähtud lepingu p-des 12.2.1-12.2.
4. Hageja vähendab lepingus ette nähtud kulude summat ja nõuab kostjalt 22,40 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et laenulepingut polnud sõlmitud, palus hageja alternatiivselt välja mõista kostjalt alusetult saadud 200 eurot ning seaduses sätestatud määras viivis. Kostja seisukoht Kostja esitas 01.12.2015 vastuse hagiavaldusele, milles ei tunnistanud hageja nõudeid. Kostja selgitas, et tema sattus kelmide ohvriks, kelle petmise tagajärjel võttis kostja laenu. Kostja palus peatada menetlus, et esitada avaldus politseile kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus jättis 07.04.2016 määrusega kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata, määras pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks esitamiseks ning teatas otsuse avalikustamise kuupäeva – 28.04.
5. Kohus selgitas määruses, et menetluse peatamiseks ei ole alust ning antud tsiviilasja menetlus ei sõltu kriminaalmenetlusest, kuna tsiviilmenetluse käigus on kostjal võimalust oma väiteid tõendada tsiviilmenetluses kogutud tõenditega. Kohtu määratud tähtajaks ei ole pooled täiendavaid tõendeid ega seisukohti esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja esitas koos hagiavaldusega järgmised tõendid: - - - - Kliendileping nr 320737 (t.l 21-26), millest nähtub, et Aktsiaselts SMS Laen sõlmis 28.10.2014 V Š. Lepingus on kokku lepitud intressi ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumise kohustuses. Hageja poolt kostjale edastatud meeldetuletused (28-30) ja Aktsiaseltsi SMS Laen poolt kostjale saadetud sõnumid (t.l 35-36). Nõude loovutamisest teatis ja nõude loovutamise leping (t.l 31-32), millest nähtub, et Aktsiaselts SMS Laen loovutas 09.01.2015 nõude V Š vastu hagejale ning teatas nõude üleminekust kostjale. Laenu raport (t.l 33), millest nähtuvad laenu saamise koondandmed, ja infoleht tarbijakrediidi kohta (t.l 37-39), millest nähtub, et laen oli antud 30 päevaks alates laenu andmisest, intress on 1 euro, viivis moodustab 0,55% päevas tagastamata summalt. Isikuandmete tuvastamise ankeet ja koopia V Š isikut tõendavast dokumendist (t.l 40). Aktsiaseltsi SMS Laen arve nr 221659 sumaga 201 eurot. Maksekorralsu nr 3183 (t.l 27), millest nähtub, et Aktsiaselts SMS Laen kandis 200 eurot üle V Š arvelduskontole. Kostja V Š vaidles hagile vastu, kuid ei ole ühtegi tõendit kohtule esitanud, kuigi kohus on kostjale vastavat võimalust selgitanud (t.l 52). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et tema pole lepingut sõlminud või raha saanud. Kostja selgitas, et tema sõlmis lepingu olles kolmandate isikute mõju all. Seega tunnistas kostja lepingu sõlmimise fakti, kuid lepingu sõlmimise asjaolusid (ähvardamist või petmist) ei ole tõendanud. 3 2-15-113504 Kohus loeb tuvastatuks hageja esitatud tõenditega, et kostja ja Aktsiaseltsi SMS Laen vahel oli sõlmitud kiirlaenuleping. Kostja sai lepingu alusel 200 eurot ja kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

, lepingu sõlmimise ajal kehtinud regulatsioon) § 402 mõttes, mis on sõlmitud sidevahendi abil

§ 410mõttes.

Kohus ei ole tuvastanud, et tarbijakrediidileping või selle mingi osa oleks tühine. Kostjale kui tarbijale olid lepingu ja selle täitmisega seotud olulised andmed (krediidi kulukuse määr, intressi summa, tagastamisele kuuluv täpne summa, tagastamise tähtaeg) teatatud. Seega leiab kohus, et tegemist on kehtiva lepinguga.

§ 412

lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks..

§ 164

lg-te 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 169

lg 1 alusel kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

§ 170

kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 172

alusel võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Esitatud dokumentidest nähtub, et Aktsiaseltsi SMS Laen nõue kostja vastu oli täies ulatuses loovutatud hagejale. Seega hagejal on kiirlaenulepingust tulenev nõue kostja vastu ehk tegemist on õige hagejaga, kellel on õigus pöörduda kohtusse ning kasutada õiguskaitsevahendeid.

§ 100

alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 103

lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav.

§ 108

lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kostjalt kohustuse täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse summas 200 euro tagastamiseks.

§ 401

lg 3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 397

lg-te 1 ja 2 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline 4 2-15-113504 sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Lepingus oli kokku lepitud intressimääras – 1 euro ehk 6% aastas. Seega selles summas on põhjendatud hageja intressi väljamõistmise nõue.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus oli kokkulepitud tasumisega viivitamise korraks viivise määras – 0,55% tagastamata summalt päevas. Hageja vähendas viivis määra kuni seadusega ettenähtud määrani – 0,022% päevas. Laenu tagastamise päevaks oli 27.11.2014, seega arvestab kohus viivist alates 28.11.2014 kuni otsuse tegemiseni 28.04.2016, kokku on 518 päeva x 200 eurot x 0,022% = 22,79 eurot. Kohus leiab, et viivis väljamõistmine seadusega ettenähtud määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega alates otsuse tegemise tuleb välja mõista kostjalt viivis seadusega ettenähtud määras mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudelt. Hageja nõuab välja mõista kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulud 22,40 eurot. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud uue

redaktsiooni § 1132, leiab kohus, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kuigi võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on ettenähtud tüüptingimustes (t.l 24-25; lepingu p-s 12), leiab kohus, et tüüptingimused ei ole tühised. Kohus arvestab ka sellega, et hageja vähendas vabatahtlikult kulud kuni 22,40 euroni. Tegemist ei ole ebamõistlikult suure summaga võrreldes põhivõlgnevusega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et nii eelmine võlausaldaja kui ka hageja saatsid kostjale meeldetuletusi, mis paratamatult tekitasid täiendavaid kulusid võlausaldajatele. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et meeldetuletuskirjade saatmist põhjustas kostja enda tegevusetus ehk kohustuse täitmata jätmine. Seega rahuldab kohus hagiavalduse ka võla sissenõudmisega seotud kulude osas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 200 eurot; intress summas 1 euro; võla sissenõudmisega seotud kulud summas 22,40 eurot; otsusega tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,79 eurot ja jooksev viivis alates otsuse tegemisest 28.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt Ts

MS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 5 2-15-113504 TsMS § 161 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud 75 eurot riigilõivu ja viivis menetluskuludelt. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 75 eurot ning menetluskuludelt tuleb välja mõista viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6