lg-s 1 sätestatud määras menetluskuludelt (75 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 2-15-113504
, lepingu sõlmimise ajal kehtinud regulatsioon) § 402 mõttes, mis on sõlmitud sidevahendi abil
Kohus ei ole tuvastanud, et tarbijakrediidileping või selle mingi osa oleks tühine. Kostjale kui tarbijale olid lepingu ja selle täitmisega seotud olulised andmed (krediidi kulukuse määr, intressi summa, tagastamisele kuuluv täpne summa, tagastamise tähtaeg) teatatud. Seega leiab kohus, et tegemist on kehtiva lepinguga.
lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks..
lg-te 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 alusel kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
alusel võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Esitatud dokumentidest nähtub, et Aktsiaseltsi SMS Laen nõue kostja vastu oli täies ulatuses loovutatud hagejale. Seega hagejal on kiirlaenulepingust tulenev nõue kostja vastu ehk tegemist on õige hagejaga, kellel on õigus pöörduda kohtusse ning kasutada õiguskaitsevahendeid.
alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja rikkumine oleks mingil põhjusel vabandatav.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kõigepealt kostjalt kohustuse täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse summas 200 euro tagastamiseks.
lg 3 alusel krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg-te 1 ja 2 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline 4 2-15-113504 sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Lepingus oli kokku lepitud intressimääras – 1 euro ehk 6% aastas. Seega selles summas on põhjendatud hageja intressi väljamõistmise nõue.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus oli kokkulepitud tasumisega viivitamise korraks viivise määras – 0,55% tagastamata summalt päevas. Hageja vähendas viivis määra kuni seadusega ettenähtud määrani – 0,022% päevas. Laenu tagastamise päevaks oli 27.11.2014, seega arvestab kohus viivist alates 28.11.2014 kuni otsuse tegemiseni 28.04.2016, kokku on 518 päeva x 200 eurot x 0,022% = 22,79 eurot. Kohus leiab, et viivis väljamõistmine seadusega ettenähtud määras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega alates otsuse tegemise tuleb välja mõista kostjalt viivis seadusega ettenähtud määras mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudelt. Hageja nõuab välja mõista kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulud 22,40 eurot. Kuna lepingu sõlmimise ajal ei kehtinud uue
redaktsiooni § 1132, leiab kohus, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kuigi võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on ettenähtud tüüptingimustes (t.l 24-25; lepingu p-s 12), leiab kohus, et tüüptingimused ei ole tühised. Kohus arvestab ka sellega, et hageja vähendas vabatahtlikult kulud kuni 22,40 euroni. Tegemist ei ole ebamõistlikult suure summaga võrreldes põhivõlgnevusega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et nii eelmine võlausaldaja kui ka hageja saatsid kostjale meeldetuletusi, mis paratamatult tekitasid täiendavaid kulusid võlausaldajatele. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et meeldetuletuskirjade saatmist põhjustas kostja enda tegevusetus ehk kohustuse täitmata jätmine. Seega rahuldab kohus hagiavalduse ka võla sissenõudmisega seotud kulude osas. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 200 eurot; intress summas 1 euro; võla sissenõudmisega seotud kulud summas 22,40 eurot; otsusega tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,79 eurot ja jooksev viivis alates otsuse tegemisest 28.04.2016 kuni põhinõude täitmiseni
MS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 5 2-15-113504 TsMS § 161 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud 75 eurot riigilõivu ja viivis menetluskuludelt. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 75 eurot ning menetluskuludelt tuleb välja mõista viivis alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.