2-15-118153/17

Tsiviilasi nr 2-15-118153 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-15-118153 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Alexander Telebuki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind 1203,61 eurot • hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); • hageja volitatud esindaja Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: jurist@julianus.ee); • kostja Alexander Telebuk (isikukood: XXXX; elukoht ei ole kohtule teada, menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista Alexander Telebukilt OÜ Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS-i ja Alexander Telebuki vahel 6.09.
5. a sõlmitud liitumislepingust nr 1996979 ja järelmaksuga vara müügilepingust nr 1997048 tulenev võlgnevus summas 1203,61 eurot (üks tuhat kakssada kolm eurot 61 senti), mis koosneb põhivõlast 601,83 eurot ja viivistest 601,78 eurot.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
7. Jätta menetluskulud Alexander Telebuki kanda.
8. Välja mõista Alexander Telebukilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 275 eurot (kakssada seitsekümmend viis eurot).
9. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud teatega Ametlike Teadaannete kaudu 6.01.
10. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1,
11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 155 eurot ja õigusabikulud 351,51 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1203,61 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 275 eurot (200 + 75). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik