Obsah (6)

§ 401§ 397§ 94§ 415§ 101§ 113

Tsiviilasi nr 2-14-56685 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2015, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Kaupmeh

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintressi 26,38 eurot ja krediidiintressi 2,95 eurot. Kohus on seisukohal, et eraldi krediidiintressi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Pooled on järelmaksulepingus kokku leppinud, et järelmaksu intress on 15,9015% järelmaksusummast aasta kohta. Lisaks on pooled kokku leppinud, et õigeaegselt tagastamata järelmaksu intressimäär on 27% aastas. Kohtu hinnangul tuleb antud juhul käsitleda intressimäärana lepingus kokkulepitud järelmaksu intressi ehk 15,9015% tasumata krediidisummalt aastas. Tagastamata järelmaksult intressimäära kokkulepet tuleb käsitleda leppetrahvina maksekohustusega viivitamise korral.

§ 415

lg 1 järgi on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu ülesütlemise seisuga sissenõutavaks muutunud intress 15,9015% tasumata krediidisummalt aastas, mille suuruseks on hageja arvestanud 26,38 eurot. Krediidiintressi nõue summas 2,95 eurot tuleb jätta rahuldamata. 17. Hageja nõuab kostjalt viivist määras 27% võlgnetavalt summalt aastas. Kohus leiab, et viivisenõue sellises ulatuses ei ole põhjendatud.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu intressimääraks on 15,9015% krediidisummalt aastas. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes lepinguga ettenähtud intressimääras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades hageja poolt kasutatud viivise arvestamise valemit, kujuneb perioodi 29.01.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 04.12.2015 (1040 päeva), viivise suuruseks 277,53 eurot (612,54 * 0,159015/365 * 1040), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab hageja taotlusel kostjalt välja ka alates 05.12.2015 sissenõutavaks muutuva viivise lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o 15,9015% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

1. Arvestades eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 980,80 eurot, millest moodustab 612,54 eurot tagastamata krediidisumma, 26,38 eurot järelmaksuintress, 63,90 eurot võla sissenõudmise kulud ja 277,53 eurot 04.12.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus alates 05.12.2015 kostjalt hageja kasuks välja viivise 15,9015% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma 3 tasumiseni. Ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 15,9015% aastas) jätab kohus hagi rahuldamata.
2. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 84% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 275 eurot (200 + 75). Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulu 231 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4