Obsah (11)

§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 367§ 162§ 174§ 138§ 190§ 179

2-15-116036 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. märts 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-15-1160

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-15-116036 11. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 30.09.2013 esitas kostja XXX(edaspidi ka XXX) avalduse avatud õppesse õppima asumiseks (tl 36-37). 19.11.2013 sõlmisid XXXja kostja täiendusõppuri õppeteenuse lepingu nr C133312, mille punkti 2.1.1 järgi kohustus XXXosutama täiendusõppurile ajavahemikus 30.09.2013 kuni 02.02.2014 õppeteenust vastavalt täiendusõppuri õpingukavale (tl 30-32). 18.10.2013 esitas XXXkostjale arve nr OIS1312453 summas 315 eurot maksetähtajaga 01.11.2013 järgmiste teenuste eest: „ITI0011 – Programmeerimise põhikursus Javas“ ja „YMM3731 – Matemaatiline analüüs I“ (tl 38). 05.03.2014 loovutas XXXkostja vastase nõude hagejale ning selle kohta saadeti kostjale teatis (tl 39). Puudub vaidlus, et kostja ei ole vaidlusalust arvet tasunud.
3. Kohus märgib, et tulenevalt 19.11.2013 sõlmitud õppeteenuse lepingu punktist 2.1.2 kohustus XXX võimaldama täiendusõppuril osaleda õppetöös, sooritada arvestusi ja eksameid igas õppeaines kuni kaks korda punktis 2.
4. sätestatud tähtajani, eeldusel, et õppeteenustasu on makstud. Lepingu punkti 2.4 kohaselt oli täiendusõppuril õigus osaleda õppetöös ja sooritada eksameid ja arvestusi eeldusel, et õppeteenustasu on makstud. Punktist 2.3.1 leppisid XXX ja kostja kokku, et kostja kohustub tasuma õppeteenustasu üks kord semestris vastavalt deklareeritud õppeainete mahule ja XXX nõukogu kehtestatud tasumääradele. Vastavalt lepingu punktile 3.1 oli kostja kohustatud 3 2-15-116036 tasuma õppeteenustasu XXX poolt ÕIS-i kaudu esitatud arve alusel 10 päeva jooksul arve esitamisest.
5. Seega tulenevalt XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingust oli XXX-l kohustus võimaldada kostjal osaleda õppetöös ja sooritada arvestusi ja eksameid eeldusel, et kostja on õppeteenustasu maksnud. Kostja oli kohustatud õppeteenustasu maksma. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu üles öelnud või muul viisil lepingu kehtivalt lõpetanud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleksid lepingut muutnud, mh muutnud õppeteenuse osutamise ajavahemikku. Seega oli kostjal kohustus arve nr OIS1312453 summas 315 eurot tasuda. XXX on loovutanud oma nõude hagejale, mistõttu on hagejal õigus nõuda vaidlusaluse arve tasumist. Seega on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 315 eurot.
6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Õppeteenuse lepingu punkti 3.3 kohaselt õppeteenustasu maksmisega viivitamisel oli XXX-l õigus nõuda täiendõppurilt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates arve tasumist tähtajast kuni hagi esitamiseni, so 22.09.2015 kokku 694 päeva eest summas 222,08 eurot (tl 44). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist. Kostja, olles arve tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise tasumise kohustusega vastavalt lepingus ettenähtud viivisemäärale.
7. Hageja on lisaks palunud välja mõista viivis põhinõudelt 315 eurolt 0,1% päevas alates 23.09.2015 kuni põhinõude tasumiseni.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt lisandub kohtuotsuse tegemise päeva seisuga viivis 181 päeva eest, so 23.09.2015-21.03.2016 summas 57,02 eurot ehk 0,1/100x315x

1. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kokku viivis 279,10 eurot, so 222,08+57,02 ning edasi viivis põhinõudelt (315 eurolt) 0,1% päevas alates 22.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 315 eurot, viivise 279,10 eurot ja viivise põhinõudelt (315 eurolt) 0,1% päevas alates kohtuotsuse tegemisest, so 22.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
3. Kooskõlas

§ 162lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.

22.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagis palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus palus 08.03.2016 e-kirjas esitada hagejal menetluskulude nimekiri hiljemalt 5 päeva jooksul arvates kirja saamisest. Hageja kohtu poolt antud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seetõttu võtab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks toimikus olevad materjalid. 4 2-15-116036 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

Hageja on hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu 125 eurot, mis vastab käesoleva asja hagihinnale. Kohus leiab, et riigilõiv on asjas põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 125 eurot. 24.

§ 190

lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahendi tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 5 kohaselt kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 27.01.2016 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas kostja kautsjoni tasumisest kaja esitamisel 100 euro ulatuses. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, mõistab kohus juhindudes

§ 190lg-test 2 ja 5 kostjalt riigituludesse välja kaja kautsjoni summas 100 eurot.

25.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kostjal tuleb juhindudes

§ 179

lg-st 5 tasuda välja mõistetud kautsjon summas 100 eurot 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest otsuse lisas olevas makseinfos märgitud Maksu-ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5