← Eesti

3-15-1062/56

Obsah (4)§ 121§ 104§ 2§ 206

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1062 Haldusa

§ 121lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. SF esitas 24.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt hüvitise väljamõistmiseks mittevaralise kahju eest seoses kinnipidamistingimustega perioodil 23.07.2010–01.01.
  2. Kaebaja teatas 07.05.2015 kohtule, et ta soovib hüvitiseks summat, mis võrdub 16 euroga ööpäeva eest. Vastuseks kohtunõudele summa ise välja arvutada, vastas kaebaja, et ta soovib hüvitiseks 25 440 eurot perioodi 23.07.2010–01.01.2015 eest. Tallinna Halduskohus tagastas 26.11.2015 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles hüvitist huvialaringides osalemise võimaluse ja spordiüritustel osalemise võimaluse puudumist puudutavate väidetega seotult, samuti tagastas kohus kaebuse ajavahemikku 23.07.2010– 20.01.2012 puudutavas osas. 3-15-1062
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.03.2016 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt, vabastas kaebaja kaebuse perspektiivika osa (1076 eurot) pealt riigilõivu tasumise kohustusest 32,28 euro ulatuses, jättis menetlusabi taotluse muus osas rahuldamata ning andis riigilõivu summas 717,72 eurot tasumiseks aega 15 päeva alates määruse jõustumisest.
  4. SF esitas 21.03.2016 halduskohtule taotluse, milles palus vabastada ennast vabade vahendite puudumise tõttu riigilõivu tasumise kohustusest, selgitades oma igakuiseid kulutusi. Lisaks esitas ta kohtule teate, milles avaldas soovi jätta kaebusest välja rahalise hüvitise nõue ja muuta kaebus tuvastamiskaebuseks.
  5. Tallinna Halduskohus andis 06.04.2016 määrusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. Kohus selgitas, et nõude muutmine ei ole otstarbekas ega kaebaja õiguste kaitse huvides. Lisaks märkis kohus, et kaebaja on esitanud kohtule taotluse, milles on kommenteerinud Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 menetlusabi määrust ning palunud jätkuvalt menetlusabi. Kaebajal tuli selgitada, kas taotluse näol on tegemist määruskaebusega Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 määruse peale või on kaebaja soovinud esitada täiendava menetlusabi taotluse tuvastamisnõude pealt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
  6. SF esitas 20.04.2016 kohtule avalduse, milles kinnitas, et jääb oma esialgsete nõuete juurde. Samuti palus veel kord vabastada end riigilõivust või määrata riigilõiv summas 15 eurot, sest tal ei ole kinnis- ega vallavara või muud sissetulekut. 06.04.2016 määrusest on näha, et kohus näeb asjas perspektiivi.
  7. Tallinna Halduskohus tagastas 27.04.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole määratud tähtajaks tasunud riigilõivu summas 717,72 eurot.

  1. SF esitas 02.05.2016 halduskohtu 27.04.2016 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus jättis 18.05.2016 rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. SF soovib määruskaebuses tema kaebuse “taastamist“ ja selle kõikide nõuete läbivaatamist. Kaebaja ei ignoreerinud halduskohut. Ta palus vabastada end riigilõivu tasumisest, sest ta on pankrotis. Kaebuses on toodud esile piisavalt põhjendusi ebainimlike kinnipidamistingimuste kohta. Seega on kaebus perspektiivikas ja riigilõivust vabastamine on võimalik. Kaebaja ei valda juriidilisi küsimusi ja täidab kohtu nõudeid, millest saab aru.
  3. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Määruskaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu 27.04.2016 määrus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. 11.

§ 104

lg 2 laused 1 ja 2 sätestavad, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu või täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 12. Esiteks märgib ringkonnakohus, et halduskohus pidas 17.03.2016 määruses kaebust perspektiivikaks 1076 euro suuruse hüvitise osas, vabastades kaebaja sellise suurusega nõude 2

(3)3-15-1062 pealt tasumisele kuuluvast riigilõivust summas 32,28 eurot. Kuna 1076 euro suuruse kahju hüvitamise kaebuse pealt ei tule kaebajal riigilõivu tasuda, on kaebuse tagastamine riigilõivu tasumata jätmise motiivil selles osas ebaõige. 13. Teiseks märgib ringkonnakohus, et halduskohus rikkus

§ 2

lõikeid 4 ja 5, jättes nõuetekohaselt välja selgitamata, kas kaebaja tegelikuks tahteks oli esitada 17.03.2016 määruse peale määruskaebus osas, mis puudutas kaebajale menetlusabi osalist andmata jätmist. Selle asemel, et selgitada

§-s 203 sätestatud määruskaebuse esitamise korda ning

§-s 205 määruskaebusele sätestatud vorminõudeid, esitas kohus küsimuse, kas isik soovib esitada määruskaebuse või esitada uue menetlusabi taotluse. Arvestades menetluse senist käiku on selge, et kaebajal on piiratud võime saada aru juriidilistest terminitest ja menetluslike taotluste esitamise korrast. Ka halduskohtu eelmise kaebuse tagastamise määruse, mille ringkonnakohus tühistas oma 01.02.2016 määrusega, vaidlustamiseks 11.01.2016 esitatud kahes avalduses ei kasutanud kaebaja mõistet „määruskaebus“, ei taotlenud halduskohtu määruse tühistamist ega täitnud muid määruskaebusele esitatavaid vorminõudeid. Vaatamata sellele pidas halduskohus võimalikuks käsitada kaebaja avaldusi määruskaebusena. Kuna halduskohtu küsimusele kaebaja otsesõnu ei vastanud ja palus end „veel kord“ vabastada riigilõivust, pidanuks kohus kaebajale selgitama, et menetlusabi taotlus on juba lahendatud ning korduva taotluse menetlemine pole võimalik, vaid esitada tuleb määruskaebus, milles saab taotleda halduskohtu 17.03.2016 määruse resolutsiooni p 2 tühistamist ning uue määruse tegemist, milles vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest täies ulatuses, esitades ühtlasi põhjendused, miks on kaebaja arvates määruse põhjendused selles osas ekslikud. Kohus rikkus menetlusabi andmata jätmise vaidlustamisel esitatud kaebaja avaldusi menetledes menetlusnorme (

§ 206

lg 1 ja § 187 lg 4), mistõttu ei olnud kaebuse tagastamine õige ka selles osas, milles halduskohus ei olnud kaebajale menetlusabi andnud. Halduskohtul tuleb otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine

§-des 206 ja § 187 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.