) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 17.12.2015 esitatud aruande kohaselt puuduvad Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 21.12.2015 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4 011,20 eurot hiljemalt 28.12.2015. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur ei esitanud pankrotimenetluses hagisid ega kavatse neid enam esitada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Osaühing XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Halduri hinnangul tingis võlgniku maksejõuetuse üldine majanduslanguse algus
Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles 3 võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Osaühing XXX (pankrotis) pankrotivarast jätkus AS SEB Pank ja MTÜ XXX (nõue omandatud Danske Bank A/S Eesti Filiaalilt) pandiga tagatud nõude rahuldamiseks seaduses ette nähtud miinimummääras kokku summas 29 851,01 eurot. Väljamaksed jagunevad järgnevalt: AS SEB Pank 29 426,01 eurot ning MTÜ XXX(nõue omandatud Danske Bank A/S Eesti Filiaalilt) 425,00 eurot. Teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks pankrotivarast raha ei jätkunud. Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 101 836,88 EUR; MTÜ XXX(nõue omandatud Danske Bank A/S Eesti filiaalilt) 410 415,86 EUR; SEB Pank AS 154 547,35 EUR; SEB Liising AS 38 351,16 EUR; DHL Estonia AS 2 642,78 EUR; Kohtute Raamatupidamiskeskus 319,56 EUR; Pakendikeskus AS 22,01 EUR; AS A-Selver 3 747,37 EUR; SIA Konstanta TVIS 12 152,99 EUR; kohtutäitur Hille Kudu 641,66 EUR; AS Esmeta 8 326,00 EUR; XXX 20,45 EUR; AS Eesti Post 460,10 EUR.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud pankrotivara suurusest 42 211,59 eurot ja palub määrata halduri tasu
lõikes 1 sätestatud alammääras summas 5 686,06 eurot (lisandub sotsiaalmaks 1 876,40 eurot). Pankrotitoimkonna liikmed, võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Halduri tasu määr vastab
Kohus leiab, et halduri taotletav tasu ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et Katrin Prüki taotlus Osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tasu määramiseks
lg 1 alusel on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 5 686,06 eurot (lisandub sotsiaalmaks 1 876,40 eurot). Kuivõrd pankrotivaras on raha 3 551,26 eurot, mistõttu puudub vara pankrotihalduri tasu täielikuks väljamõistmiseks, siis kuulub väljamaksmisele 2 670,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 881,00 eurot.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulutuste kinnitamist ja hüvitamist ei taotle.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Katrin Prükk tuleb vabastada Osaühing XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et Osaühing XXX (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda pankrotihaldur Katrin Prüki vastutavale hoiule. 4 /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.