lg-test 1 ja 2, § 7 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning VTMS § 19 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 kohus määras: Jätta rahuldamata Peeter Jeret’i taotlus riigi õigusabi saamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. ESITATUD TAOTLUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Peeter Jeret esitas 25.04.
) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg 2 lause 2 sätestab, et väärteoasja kohtumenetluses saab riigi õigusabi, oma majanduslikust seisundist sõltumata, füüsilisest isikust menetlusalune isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik.
lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
lg 2 kohaselt ei või eeltoodud alusel riigi õigusabi andmisest keelduda, kui riigi õigusabi taotletakse
Käesoleval juhul leiab kohus, et 4-16-3481 kuivõrd Peeter Jeret on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning kuna kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetluses kohustuslik, siis võib kohus
Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja osavõtt üldse kohustuslik ning kohtumenetluses ei ole kaitsja osavõtt üldjuhul samuti kohustuslik. Kohustuslikuks muutub kaitsja osavõtt alles kohtumenetluse etapist ja seda ka vaid isikute puhul, kes on 14-18-aastased või kes psüühikahäire tõttu ei ole võimelised end ise esindama. Samuti nähtub nimetatud sättest, et 14-18-aastatel või isikutel kes psüühikahäire tõttu ei ole võimelised end ise esindama ei ole kaitsja osavõtt kohtueelses menetluses kohustuslik. Eeltoodu viitab sellele, et seadusandja on pidanud väärteomenetlust lihtsaloomuliseks menetluseks, milles ilma õigushariduseta füüsiline isik on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Peeter Jeret on täisealine isik (sündinud 1959. a – tl 1) ning kohtul ei ole ka andmeid, et isikul esineks psüühikahäire, mis takistaks tal end ise esindamast. Vastupidi, isiku poolt kohtule esitatud taotluses viidatud tsiviilajas nr 2-26-2712 esitatud dokumentidest nähtub, et Peeter Jeret on ilma kaitsja abita esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse kahju hüvitamiseks, samuti mitmeid avaldusi ja ka määruskaebusi (tl 3-4). Sealjuures nähtub kohtuinfosüsteemist, et käesoleval hetkel on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses üks Peeter Jeret’i kohtule esitatud määruskaebustest (tl 5). Ühtlasi nähtub kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest, et käesoleval hetkel ei ole isiku suhtes kohtuväline menetlus väärteoasjas lõpule viidud. Seega ei ole käesolevas menetlusstaadiumis kaitsja osavõtt väärteomenetlusest kohustuslik. Samuti ei ole põhjust arvata, et Peeter Jeret’il esineks psüühikahäire, mille tõttu oleks tema puhul antud väärteoasjas vajalik kaitsja osavõtt alates kohtumenetluse staadiumist. Arvestades, et väärteomenetluses on uurimisprintsiibi tõttu kohtul aktiivne roll, samuti, kuivõrd kohtul on kohustus uurida väärteoasja ab ovo s.t algusest peale, siis isegi, kui rikutaks isiku õiguseid kohtuvälises menetluses tagab kohtulik menetlus võimaluse nende rikkumiste heastamiseks. Ühtlasi märgib kohus, et kui väärteoasja lahendamine peaks jõudma kohtumenetluse staadiumi ning kui kohus peaks leidma, et isiku õigused võivad jääda kaitseta, kuivõrd Peeter Jeret ei ole siiski võimeline oma õigusi ise kaitsma, siis määrab kohus isikule kaitsja riigi õigusabi korras arvestades
Eeltoodud põhjustel jätab kohus Peeter Jeret’i taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.