lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusega kuulutati välja XXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Jaotusettepanek on kinnitatud 22.09.2015 kohtumäärusega. 29.03.2016 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Haldur palub kohtul kinnitada XXX(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, määrata halduri tasu 480 eurot (s.h käibemaks 80 eurot) väljamaksmisega OÜ-le Sentire M.K., vabastada Ly Müürsoo halduri kohustustest võlgniku 2 pankrotimenetluses ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2016. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 29.03.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuande kohaselt menetluses pandiese puudub, vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Pankrotivarasse laekus kinnistu müügist 2 000 eurot. Jaotiste alusel kuulus väljamaksmisele 1 146,56 eurot. Müümata on OÜ XXX osa nominaalväärtusega 2 500 eurot. Võlgnik, OÜ XXX juhatuse liikmena ja osanikuna esitas 09.03.2016 Pärnu Maakohtusse osaühingu pankrotiavalduse. Nimetatust tulenevalt on haldur arvamusel, et osa näol ei ole tegemist likviidse varaga. Pankrotihaldur on seisukohal, et XXX maksejõuetuse põhjuseks on töökaotus ja erinevate ettevõtlusprojektide ebaõnnestumine. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada halduri kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. 3
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. XXX(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 400 eurot. Haldur taotleb tasu määramist
Võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud raha 2 000 eurot, on halduri tasu
Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 80 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik nõustunud halduri taotletava tasuga. Võlausaldajad Harju Maakohtule vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasuks 480 eurot (sealhulgas käibemaks 80 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab Ly Müürsoo tasuks võlgniku pankrotimenetluses 480 eurot (sealhulgas käibemaks) väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX (pankrotis) on 20.05.2015 kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Võlausaldajate esimese üldkoosolek võlgniku pankrotimenetluses toimus 17.06.2015. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik 01.04.2016 esitanud teistkordselt kohustustest vabastamise avalduse. Kuivõrd kohus, kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel lähtub võlgniku 20.05.2015 esitatud avalusest, jätab kohus 01.04.2016 esitatud avalduse tähelepanuta. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise 4 täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt on haldur neljal korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded teateid võlausaldajate üldkoosolekute toimumise kohta päevakorraga muu hulgas usaldusisiku nimetamine. Ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud. Eelnevast järeldub, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamisel ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. XXX (pankrotis) on teinud ettepaneku kohustada teda ennast täitma usaldusisiku ülesandeid ja edastanud kohtule asjakohase nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.