lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud 14.10.2015 esitas XXX kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 13.11.2015 määrusega kuulutati välja XXXpankrot ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Võimre. Jaotusettepanek on kinnitatud 07.03.2016 kohtumäärusega. 23.02.2016 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku ja aruande koos taotlusega kinnitada jaotusettepanek ja lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Urmas Võimre pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses, määrata pankrotihalduri tasuks 345,60 eurot, anda võlgnikule halduri 2 tasu maksmiseks menetlusabi 345,60 eurot ulatuses ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Urmas Võimre poolt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud jaotusettepanek ja aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Jaotusettepanek XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on kinnitatud 07.03.2016 kohtumäärusega. Määrus on jõustunud 29.03.
Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Samuti puuduvad võimalused vara tagasi võitmiseks või tagasi nõudmiseks. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja II rahuldamisjärgu nõuet kokku summas 11 045,11 eurot. I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnikul pandiese pankrotivarana puudub. Jaotiste alusel väljamakseid vahendite puudumise tõttu tehtud ei ole. Müümata pankrotivara puudub. Võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul võlgniku varasem finantskäitumine, peamiselt tekkisid raskused äritegevuse riskide realiseerumisega ja sellega seoses võetud laenudega, maksevõime vähenemises ning seeläbi suutmatuses tasuda võetud kohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlausaldajatele XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Urmas Võimre tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 3
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 3 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 288 eurot. Haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kuivõrd OÜ BDO Advisory on käibemaksukohustuslane, lisandub halduri tasule käibemaks summas 57,60 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlausaldajad ja võlgnik halduri tasu osas vastuväited esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 345,60 eurot (sh käibemaks 57,60 eurot) on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Urmas Võimre töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 345,60 eurot. Halduri taotlusel määrab kohus tasu väljamaksmise OÜ-le BDO Advisory, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 345,60 eurot (sh käibemaks 57,60 eurot). Halduri taotlusel määrab kohus menetlusabi väljamaksmise OÜ-le BDO Advisory, so büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX (pankrotis) on kohtule koos pankrotiavaldusega esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 4 Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad on kinnitanud, et ei oma vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Haldur vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik võlausaldajad avaldanud arvamust, et võlgnik võib ise täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on edastanud kohtule nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /Allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel 5 Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.