Sama sätte teise lause kohaselt võib kohustatud isik mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisi. Kostja ja laste ema vahel selline kokkulepe puudub. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikast ei pea elatise maksmist nõudev hageja tõendama oma kulutusi seaduses sätestatud miinimummäära mitteületavas osas. Vaatamata sellele on hagejad valmis oma kulutusi tõendama ja vastavasisulised tõendid kohtule esitama. Hagejate hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat vastuväidet hagejate nõudele. Hagejad taotlevad kostjalt igakuise elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras alates elatishagi esitamisest, s.o 10.02.2016, toetudes
§-dele 97 p 1 ja 2, 100 lg 2, 101 lg 1 ja 116 lg 1. Kostja seisukoht Kostja hinnangul on hagejate seadusliku esindaja väidetavalt kantud kulutused ebareaalsed ja tõendamata. Kostja on lisaks igakuisele elatisrahale (295 eurot) kandnud poja telefoniga seotud 3 kulud, ostnud tütrele arvuti ja mõlemale lapsele jalgrattad, andnud lastele taskuraha mitte vähem kui 200 eurot aastas, reisiraha mitte vähem kui 150 eurot aastas, ostnud koolitarbeid aastas 200 euro ulatuses ning riideid ja jalatseid mitte vähem kui 400 euro eest aastas, käinud lastega mitmeid kordi puhkamas spaas ja veekeskuses. Kuigi oli suusõnaline kokkulepe, et kostja kulutused lastele tasaarvestatakse igakuise elatisega, pöördus hagejate seaduslik esindaja kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks. Käesoleval ajal kostjal elatise võlgnevust ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et kostja on kohustatud oma alaealistele lastele elatist andma.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millises suuruses elatist hagejad ka taotlevad. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea miinimumelatise taotlemisel lapsele tehtavaid kulutusi tõendama. Kuna kostja ei ole esitanud asjaolusid, millised võimaldaksid kohtul
lg 2 alusel vähendada väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, on hagejate nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 3 järgi võivad vanemad lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepped ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Asjas puuduvad tõendid, et kostjal olnuks mõjuv põhjus anda elatist teisiti, kui raha perioodilise maksmisega või et ta oleks sellist võimalust taotlenud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et vanemad oleksid sõlminud kokkuleppeid rahas makstava elatise tasaarvestamiseks lahus elava vanema poolt tehtud muude kulutustega. Eeltoodu tõttu ei ole kostja sellesisulised vastuväited asjakohased ja põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hagejate menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest summas 1482 eurot. Kostja õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.