← Eesti

3-16-82/6

Obsah (4)§ 121§ 44§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-82 Haldusasi M.M.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.09.2015 otsuseg

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

  1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) palus 29.04.2014 täitmisavaldusega nr 13-19/901 pöörata MTA 06.02.2012 korralduse nr 13-11/10926 alusel täitmisele nõue M.M.i vastu summas 129,10 eurot. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp algatas nimetatud korralduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 027/2014/666). Lisaks algatas kohtutäitur M.M.i suhtes täitemenetluse 15.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4682 täitmiseks summas 3840,70 eurot (täiteasi nr 027/2014/663).
  2. M.M. esitas 27.06.2014 kohtutäiturile täiteasjades nr 027/2014/663 ja 027/2014/666 taotlused vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks.
  3. Kohtutäitur edastas MTA-le kirjad, milles palus seisukohta M.M.i esitatud taotluste osas täiteasjades nr 027/2014/663 ja 027/2014/
  4. MTA esitas 09.07.2014 e-kirja teel kohtutäiturile seisukoha, milles teatas, et ei nõustu vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisega täiteasjas nr 027/2014/
  5. Sama seisukoha esitas MTA 18.07.2014 täiteasjas nr 027/2014/
  6. M.M. esitas 31.08.2015 MTA-le vaide, milles esitas järgmised taotlused: 3-16-82 - - - tuvastada, et MTA tulude osakonna sissenõudmise üldmenetluse talituse võlamenetleja e-posti teel 09.07.2014 ja 18.07.2014 kohtutäiturile saadetud vastuste näol on tegemist haldusaktide või haldustoimingutega; tunnistada eelnimetatud e-posti teel 09.07.2014 ja 18.07.2014 saadetud vastused kohtutäiturile kehtetuks; tunnistada MTA tulude osakonna sissenõudmise üldmenetluse talituse võlamenetleja täitmisavaldus kohtutäiturile kehtetuks osas, mis näeb õigus nõuda maksusummat 3840,71 eurot M.M.i kinnisasja arvelt; peatada haldusaktide või haldustoimingute täitmine kuni asjas jõustunud otsuseni. Samal päeval esitas M.M. MTA-le parandatud vaide, milles esitas järgmised taotlused: - tuvastada, et MTA tulude osakonna sissenõudmise üldmenetluse talituse võlamenetleja e-posti teel kohtutäiturile edastatud kirjad ja/või 29.04.2014 täitmisavaldus nr 1319/901 on haldusakt või toiming; - tunnistada e-posti teel 09.07.2014 saadetud vastus kohtutäiturile kehtetuks osas, milles MTA ei rahuldanud M.M.i poolt 27.06.2014 esitatud taotlust vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks täiteasjas nr 027/2014/666 ja kohustada MTA-d selles osas uuesti otsustama; - tunnistada kehtetuks 29.04.2014 täitmisavaldus nr 13-19/901; - peatada haldusaktide või toimingute täitmine kuni asjas jõustunud otsuseni; - algatada MTA tulude osakonna sissenõudmise üldmenetluse talituse võlamenetleja suhtes distsiplinaarmenetlus.
  7. MTA tagastas 24.09.2015 otsusega nr 6-1/2980-2 vaide läbivaatamatult. MTA selgitas, et MTA poolt 09.07.2014 ja 18.07.2014 kohtutäiturile saadetud e-kirju ei saa käsitleda haldusaktidena ega toimingutena. Samuti 29.04.2014 esitatud täitmisavalduste alusel jätkatud täitemenetlustele ega nende raames kohtutäituri poolt läbi viidud toimingutele ei kohaldu maksukorralduse seadus (MKS), vaid täitemenetluse läbiviimise korda ning osaliste õigusi ja kohustusi reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). Olles haldusaktidest tulenevad nõuded edastanud kohtutäiturile, ei teosta MTA enam avalikku haldust, vaid osaleb täitemenetluse läbiviimisel nagu iga teine sissenõudja. Lisaks selgitas MTA, et 29.04.2014 täitmisavaldus ei ole haldusmenetluse korras vaidlustatavaks haldusaktiks, vaid selleks on täitmisavalduse aluseks olev täitedokument. Maksuhaldur ei ole lahendanud nimetatud e-kirjadega M.M.i taotlusi vabatahtliku tähtaja pikendamiseks. Ka tsiviilasjas nr 2-15-4119 on muuhulgas vaidlus M.M.i poolt kohtutäiturile 27.06.2014 esitatud taotluste üle. Eelnevast tulenevalt tagastas MTA M.M.i vaide MKS § 143 lg 1 p 1 ja § 143 lg 1 p 5 alusel.
  8. M.M. esitas 05.11.2015 MTA 24.09.2015 otsusele kaebuse, mis registreeriti MTA andmebaasis 06.11.
  9. M.M. taotles MTA 24.09.2015 otsuse kehtetuks tunnistamist ning MTA kohustamist lahendama tema 31.08.2015 esitatud vaie/vaided. M.M. teatas, et jääb 31.08.2015 vaietes esitatud nõuete, taotluste, seisukohtade juurde. M.M. hinnangul rikkus MTA haldusmenetluse seadust ja põhiseadust, kuna ei lahendanud kahte vaiet eraldiseisva otsusega ega liitnud 31.08.2015 esitatud vaideid ühte menetlusse. M.M. jäi seisukohale, et kõnesolevate e-kirjade näol on tegemist haldusaktide või toimingutega. MTA leiab ekslikult, et asjas toimub sama eseme osas kohtumenetlus. Tsiviilasjas nr 2-15-4119 on vaidluse esemeks kaebus kohtutäituri tegevusele, mitte kaebus haldusorgani haldusaktile või toimingule. Seega puudus alus vaide/vaiete tagastamiseks.
  10. MTA jättis 23.11.2015 otsusega nr 6-1/2980-4 M.M.i esitatud kaebuse vaide tagastamise otsusele rahuldamata. MTA teatas, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. MTA selgitas täiendavalt, et vaide lahendamisel lähtuti 31.08.2015 M.M.i saadetud esialgsest vaidest 2

(4)3-16-82 kui ka selle parandusest ning koostati ühine otsus. Selliselt ei rikutud haldusmenetluse menetlusnorme ega M.M.i õigusi. MTA leidis, et kuna Harju Maakohtus läbiviidava kohtumenetluse esemeks on M.M.i osas läbiviidav täitmismenetlus koos seal tehtud toimingutega, on alus vaide tagastamiseks muuhulgas põhjusel, et asjas toimub kohtumenetlus.
  1. M.M. esitas 11.01.2016 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles MTA 24.09.2015 otsuse ja 23.11.2015 otsuse tühistamist. Lisaks taotles M.M. MTA kohustamist tema 31.08.2015 esitatud vaide/vaiete uuesti lahendamiseks.
  2. Kohus jättis 01.02.2016 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks, kaebuse lisa (MTA 24.09.2015 otsuse) esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks koos maksejõuetust tõendavate dokumentidega.
  3. Kaebaja esitas 16.02.2016 kohtule täpsustatud kaebuse, puuduoleva kaebuse lisa ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kohtusse pöördumisel ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

13.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus seondub seega isiku subjektiivsete õiguste rikkumise ja nende kaitsmisega. Kohus jättis kaebuse 01.02.2016 määrusega käiguta. Kohtu hinnangul võis kaebusest aru saada, et kaebaja sooviks on MTA poolt tema vaide sisuline läbivaatamine ja vaideotsuse tegemine. Samas märkis kohus, et haldusorgani poolt vaide lahendamine on suunatud isiku subjektiivsete õiguste rikkumise kontrollimisele (MKS § 137 lg 1, HMS § 71 lg 1) ning sellest tulenevalt kohustas kaebajat selgitama, millise subjektiivse õiguse rikkumise kontrollimiseks esitas kaebaja MTA-le vaide, mille läbivaatamiseks kohustamist kaebaja käesolevaga kohtult taotleb. Kaebaja täpsustatud kaebusest võib aru saada, et kaebus on suunatud vaide läbivaatamisele ja vaideotsuse saamisele. Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksuhalduri 09.07.2014 ja 18.07.2014 e-kirjade näol on tegemist haldusaktide või toimingutega ning maksuhaldur oleks enne nimetatud seisukoha saatmist kohtutäiturile pidanud kaebajale tagama HMS §-st 40 tuleneva ärakuulamisõiguse. 14. Kohtule ei nähtu esitatud kaebusest kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole kohtule äratuntav ka kaebuse käiguta jätmisele järgnenud kaebuse täpsustuse alusel. 15. Vastavalt TMS § 23 lg 1 lausele 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama seaduse § 25 lg 1 kohaselt kui seaduses või kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva, kui TMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. 3

(4)3-16-82 Viidatud sätetest tuleneb, et kohtutäituril ei ole sissenõudja nõusolekuta seaduse järgi õigus täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada rohkem kui 30 päeva. Samas olukorras, kus sissenõudja on andnud selleks nõusoleku, tuleb sellest hoolimata kohtutäituril kaaluda, kas täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega pikendada või mitte. Seega ei lahendanud MTA kaebaja 27.06.2014 taotlusi vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks, vaid taotlused lahendas kohtutäitur. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja õigusi tähtaja pikendamise küsimuse lahendamisel rikkuda MTA tegevus, vaid kohtutäituri tegevus. 16. Kohus nõustub MTA 24.09.2015 otsuses ja 23.11.2015 otsuses esitatud seisukohtadega. Täitemenetlust ja nende raames kohtutäituri poolt läbiviidavate toimingute tegemise korda reguleerib TMS. MTA osaleb täitemenetluse läbiviimisel nagu iga teine sissenõudja. Juhul, kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri poolt läbiviidavate toimingutega või koostatavate dokumentidega, on võlgnikul õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. TMS, HMS ega

ei võimalda täitetoiminguid ega täitemenetluse osaliste poolt kohtutäiturile edastatud vastuseid vaidlustada vaidemenetluses või kaebusega halduskohtus. Kohtutäituri otsuseid ja tegevust on võimalik vaidlustada tsiviilkohtumenetluses. 17. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Arvestades, et kõnesolevate e-kirjadega esitas MTA kui täitemenetluse osaline (sissenõudja) täitemenetluse raames omapoolsed seisukohad täiturile, ei saa nende e-kirjade näol olla tegemist haldusmenetluse käigus antud haldusaktide või tehtud toimingutega, millega teostataks sisulist halduse funktsiooni. See tähendab, et tegemist ei ole haldusaktide ega toimingutega HMS tähenduses ning neid ei saa vaidemenetluse ega halduskohtumenetluse raames vaidlustada. Seega tagastas MTA kaebaja vaide õiguspäraselt ning õiguspärane on ka MTA 23.11.2015 otsus vaide tagastamise peale esitatud kaebuse lahendamise kohta. 18.

§ 45

lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja hinnangul oleks vaidemenetluses ja MTA 23.11.2015 otsuse tegemisel rikutud vaidluse esemest eraldiseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi või huve.

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd vaide esemeks olnud MTA tegevuse vaidlustamine ei olnud lubatav, siis on M.M.i kaebus vaide lahendamiseks kohustamiseks (vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks), samuti vaide tagastamise peale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamiseks, ilmselgelt perspektiivitu.
  2. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas. 21.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kruusvee Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.