← Eesti

3-15-942/23

Obsah (4)§ 121§ 151§ 108§ 118

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-942 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ********’i kaebus Tallinna Vangla vastu

§ 121lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastada.

Kohtu seisukoht

  1. Käesolevas haldusasjas on ******** esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 450 eurot Tallinna Vanglas iga viibitud kuu eest ajavahemikul 10.06.2013-09.02.
  3. Kinnipeeturegistri andmetel viibis ******** Tallinna Vanglas ajavahemikul 10.06.201327.09.2013 ja 01.11.2013-10.03.
  4. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, kaebaja kahjunõue, mis puudutab perioodi 28.09.2013-31.10.2013, mil kaebaja viibis Lääne Prefektuuri Pärnu kambris, tuleb jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 alusel.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

  1. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja lisaks ruumipuudusele välja toonud ka muid puuduseid seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas vaidlustatud ajavahemikul. Kaebaja märgib kaebuses, et lisaks ruumipuudusele vangla vanas osas asuvad tualetid koridoris ja on üldkasutatavad ning sel ajal kui uksed on lukustatud võib olla ooteaeg tualetti pääsemiseks 1 tund või rohkemgi. Vahistatute ja kinnipeetavate ootekambrites on inimesed lukustatud kambritesse 23 tundi ööpäevas ja teistele kinnipeetavatele on uksed reeglina avatud 4 tundi päevas. Jalutusboksi suurus jääb alla 15m², mida jagatakse kõigi kambrikaaslastega. Riideid tuleb pesta ja kuivatada samas kambris, mistõttu on pidevalt niiske ja seintel on kohati hallitust, millest võib järeldada, et ventilatsioon on puudulik. Kambrite kunstlik valgustus ei vastanud VangS § 45 lg 1 sätestatud nõuetele. Kambrites on ainult külm vesi ning võimaldatakse ühte 20 minutilist duširuumi külastust kord nädalas. Kohus nõustub vastustajaga, et Tallinna Vanglas 09.02.2015 registreeritud kahjunõudes ei ole kaebuse esitaja eelnimetatuid puudusi välja toonud, mistõttu kaebuse esitajal ei ole nõuetekohaselt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning nimetatud muude kaebuste osas tuleb kahjunõue jätta läbi vaatamata.
  2. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 151

lg 1 p 1 kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 3

  1. Tulenevalt eeltoodust kohus jätab läbi vaatamata kaebuse esitaja nõude, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, mis puudutab suletud osakonnas 23h lukustatud kambris hoidmisega; vanema vangla osas WC kambris puudumisega sh pikema kui ühe tunnise ooteajaga; väikeste jalutusboksidega; kambri valgustuse nõuetele mittevastavust; ühe 20-minutilise dušši korra nädalas võimaldamist; riiete kambris pesemist ja kuivatamist; ventilatsiooni puudulikkust.
  2. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt kaebaja Tallinna vanglas viibimise ajal vangla viie- ja kuuekohalistes kambrites moodustas üldpinda ühe inimese kohta 2,5m². Vaba pinda, millest on maha arvatud mööbli ja inventari alla jääv ruum, on vähem kui 1,5m² inimese kohta. Tallinna Vangla kinnipeetavale mõeldud vanas osas asuvad erineva suurusega kambrid, kus jääb isiklik ruum alla 3m² inimese kohta. Kaebuse täienduses juhib kaebaja tähelepanu, et Tallinna Vangla vastuses ei arvestata kambrites asuva kolme magamiskohaga (100x200cm), laua ja kahe pingi olemasoluga, samuti tualetikabiini, kraanikausi ja kapi olemasoluga. Mistõttu kambris suurusega 15m² jääb pärast mööbli ja santehnika paigutamist vaba pinda 4m² viie kinnipeetava kohta.
  3. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega, mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebajat. RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve. RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kindlaks teha, kas kaebajale on õigusvastase akti või toiminguga põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase kannatanu õigusi rikkuva süülise tegevuse tõttu, kas kahju tekkimise ja õigusvastase süülise tegevuse vahel on põhjuslik seos ning kas esineb mõni RVastS § 9 lgs 1 nimetatud kahju hüvitamise alus.
  4. VangS § 4¹ lg 1 kohaselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. PS § 18 kohaselt kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. PS § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
  5. EIÕK artikkel 3 keelab piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise. Ka PS § 18 kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) on nentinud, et riigil on kohustus tagada kinnipeetavale sellised elamistingimused, mis austavad inimese väärikust, ning et karistuse kandmise viis ja täideviimise meetodid ei tohi tekitada rohkem kannatusi ega kurnatust kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Kuid inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist tõsistel 4 juhtudel. Mõiste sisu avamiseks tuleb pöörduda EIK praktika poole. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena (sh ka inimväärikuse alandamisena) peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme. EIK on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. Nimetatud taseme tuvastamine on aga konkreetse kaasuse fakti ja asjaolude küsimus ning arvesse võetakse kohtlemise kestvust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ning tervislikku seisundit. Samuti on EIK leidnud, et hinnates minimaalse raskusastme kriteeriumi, tuleb arvestada asjaolude kumulatiivset efekti, mis tuleneb nii kinnipidamistingimustest ning kinnipidamise ajast.
  6. VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Kuni 31.12.2013 kehtinud VSKE § 6 lg 6 kohaselt kinnipeetavale on toas ette nähtud vähemalt 2,5 m² põrandapinda. Alates 01.01.2014 jõustunud VSKE § 6 lg 6 sätestatu kohaselt kinnipeetavale on toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda. VSKE § 7 lg 1 p-de 1-8 kohaselt toa või kambri sisustusse kuuluvad: ühe- või kahekordsed voodid; isiklike asjade hoiukoht; laud; istekoht igale kinnipeetavale; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; võimaluse korral pesemiskoht; võimaluse korral WC.
  7. Vastustaja vastusele lisatud kambri täituvuse tabeli (tl 62-67) kohaselt viibis kaebaja: - 10.06.2013-11.06.2013 kambris nr 119 (üldpindalaga 15,4m²), põrandapinda ühe isiku kohta 5,13m². 12.06.2013-28.06.2013 kambris nr 324 (üldpindalaga 15,8 m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,16m²). 29.06.2013-28.07.2013 kambris nr 334 (üldpindalaga 16,3m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,26-4,08m². 29.07.2013-30.07.2013 kambris nr 82 (üldpindalaga 9,2m²), põrandapinda ühe isiku kohta 9,2m². 31.07.2013-08.09.2013 kambris nr 347 (üldpindalaga 15,9m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,18-3,98m². 09.09.2013-27.09.2013 kambris nr 433 (üldpindalaga 18,5m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,08-3,70m². 01.11.2013-27.01.2014 kambris nr 457 (üldpindalaga 13,1m²), põrandapinda ühe isiku kohta 4,37m². 28.01.2014-20.01.2015 kambris nr 428 ja 417 (üldpindalaga 17,4m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,48-4,35m². 21.01.2015-26.01.2015 kambris nr 429 (üldpindalaga 17,9m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,58-4,48m². 27.01.2015-02.02.2015 kambris nr 456 (üldpindalaga 17,2m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,44-4,3m². 03.02.2015-10.03.2015 kambris nr 359 (üldpindalaga 21,6m²), põrandapinda ühe isiku kohta 3,6-4,32m². 5
  8. Vastustaja vastusele lisatud kambri täituvuse tabelist nähtub, et kaebaja viibides ajavahemikul 10.06.2013-27.09.2013 ja 01.11.2013-10.03.2015 Tallinna Vanglas, oli kinnipeetavale tagatud vähemalt 3,08m² põrandapinda ühe isiku kohta. Tabeli kohaselt ca 130 päeva moodustas kambripind ühe isiku kohta üle 4m².
  9. Seega Tallinna Vanglas viibimise ajal oli kaebuse esitajale tagatud VSkE § 6 lg-st 6 ettenähtud põrandapind. Arvestades, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 20.06.2014 otsuses nr 3-4-1-9-14, et VSkE § 6 lg 6, mis nägi kinnipeetavale ette kambris vähemalt 2,5 m² põrandapinda ja alates 01.01.2014 3m² põrandapinda, ei riivanud, arvestades VSkE regulatsiooni kogumis, kinnipeetavate õigust inimväärikale kohtlemisele ning et seetõttu ei olnud norm ka põhiseadusega vastuolus, siis oli kaebuse esitajale Tallinna Vanglas kasutada olnud põrandapind kooskõlas kehtiva õigusega.
  10. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt 4 sisustamisel, st mõiste „põrandapind“ ei tähenda ruumis olevat jalutamiseks vaba pinda, vaid ruumi üldpinda ehk ruumi põrandapinna suurust, mille arvestamise aluseks on vastasseinte vaheline kaugus. Mööbli pindala mahaarvamist kambri pindala kindlaksmääramisel ei ole vajalikuks pidanud ka EIK.
  11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole rakendanud kõiki esmaseid õiguskaitsevahendeid, st püüdnud ära hoida kahju tekkimist. Kui kaebuse esitaja leidis, et talle tagati Tallinna Vanglas viibides ebapiisavad elamistingimused, siis oli kaebajal võimalik pöörduda koheselt vangla poole vastavasisulise märgukirja või selgitustaotlusega. Kaebaja seda teinud ei ole. 06.02.2015 on kaebaja esitanud vanglale pöördumise, milles soovis informatsiooni, millistest kambrites kaebaja on Tallinna Vanglas ajavahemikul juuli 2013 kuni veebruarini 2015 viibinud. Alles 09.02.2015 on ta esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Halduskohus märgib, et kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaebaja oleks pöördunud Tallinna Vangla poole märgukirjaga seoses kambris valitsenud ruumipuudusega ja ebainimlike elamistingimustega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist.
  12. Halduskohus märgib kokkuvõtvalt, et RVastS § 7 lg 1 kohaselt õigustab nii varalise kui ka mittevaralise kahju puhul kahjunõude esitamist see, et avaliku võimu kandja on kannatanu suhtes käitunud õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et kinnipidamistingimused olid õigusvastased, sest kambri vaba pinda oli isiku kohta alla 3 m
  14. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollis
  15. juuni
  16. a otsuses asjas nr 3-4-1-9-14 vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 6 lg 6 kuni
  17. detsembrini 2013 kehtinud redaktsiooni. See sätestas, et kinnipeetavale on toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda. Riigikohus leidis, et kuigi ühe kinnipeetava kohta vähem kui 2,5 m2 suuruse põrandapinna osaga kambris viibimine pika aja kestel võib kujutada endast inimväärikuse alandamist, pole tegemist inimväärikust riivava olukorraga, kui isik sai vabal ajal oma osakonnas piisavalt liikuda või olla väljaspool kambrit muul põhjusel. Seega jättis Riigikohus taotluse sätte põhiseadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata ning see norm kehtis ja kuulus õiguspäraselt kohaldamisele perioodil, mille eest kaebaja kahju nõuab. Kui isikule oli tagatud vähemalt 2,5 m2 suurune põrandapind kambris või toas, pole võimalik ainult sellest asjaolust järeldada isiku õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist. 6
  18. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend Tunis vs. Eesti on tehtud konkreetsete asjaolude pinnalt, mis ei ole ülekantavad kõigile kinnipeetavate kaebustele: T. Tunis sai kohtuotsuse asjaoludest nähtuvalt kambrist lahkuda üksnes tunniajaseks jalutuskäiguks ning ta oli paigutatud kambrisse, kus ühe kinnipeetava kohta oli põrandapinda ühtedel andmetel alla 2,5 m
  19. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis
  20. märtsi
  21. a lahendis Muršić vs. Horvaatia (avaldus nr 7334/13), et juhul, kui kinnipeetava isiklik ruum kinnipidamisasutuses on alla 3 m2, võib muude tingimuste kompenseeriv mõju välistada artikli 3 rikkumise.
  22. Kaebajale kahju tekkimine ei ole tõendatud ning ei ole tuvastatud, et kaebajale oleks mingisugust mittevaralist kahju tekkinud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ********’i kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 450 eurot Tallinna Vanglas iga viibitud kuu eest ajavahemikul 10.06.2013-27.09.2013 ja 01.11.2013-10.03.2015 osas tuleb jätta rahuldamata.
  23. Menetluskulud Vastavalt

§ 108lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 9. juuni 2015 määrusega (tl 55-56). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Polluks kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.