Obsah (7)

§ 448§ 3111§ 3141§ 187§ 444§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-15-19303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 448lg 41 ja lg 42).

1 Tsiviilasi nr 2-15-19303 Kaja esitamine 8. Hagi ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 11.01.2016

§ 3111lg 1 p 1 kohaselt kohtule avaldatud elektronpostiaadressile XXXXX.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõuetekohast vastust esitanud. Kostja on saatnud kohtule 11.01.2016 kirja, milles teatab, et müügilepingu pooleks olnud isik on surnud juba 2013 aastal. 16.01.2016 kohtule edastatud kirjas märgib kostja, et lisaks temale on pärijateks ka E.S., E.S. ja E.S.. Kohus selgitas 10.02.2016 kirjas Erki Saksingule, et PärS § 148 lg 2 II lause kohaselt vastutavad pärandil lasuvate kohustuste täitmise eest kaaspärija ja osa omandaja solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus hoiatas kostjat, et hagiavaldusele vastamata jätmise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kohus üritas nimetatud kirja kostjale e-toimiku kaudu kätte toimetada 10.02.2016. Lisaks on kohus kostjale antud kirja saatnud ka tema e-posti aadressile 18.02.2016. Seega loeb kohus, et kohtu poolt 10.02.2016 saadetud kiri on kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 1 kohaselt 13.02.2016.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine 9. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

1. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV OSA
2. Lux Eesti OÜ (võlausaldaja) ja M.S. (ostja) vahel on 30.08.2011 sõlmitud leping pealkirjaga „Müügileping/arve nr 11/8/21/14” (edaspidi Leping I), mille alusel on M.S. ostnud esialgselt 2 Tsiviilasi nr 2-15-19303 võlausaldajalt toote tähistusega LUX 1 ROYAL (edaspidi toode). Toote hinnaks lepiti kokku 880.- eurot. Tasumise osas sõlmiti 30.08.2011 Svea Finantseerimine OÜ-ga finantseerimisleping pealkirjaga „Müügi- ja järelmaksuleping“ (Leping II), mille kohaselt kohustus M.S. tasuma ostuhinna osade kaupa igakuiselt 15 kuu jooksul. Esimese makse tähtaeg oli 25.10.2011 summas 61,59 eurot. Kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus kostja Lepingu II p 6 kohaselt tasuma esialgsele võlausaldajale viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Svea Finantseerimine OÜ loovutas 03.10.2012 Lepingu II ja lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega esialgsele võlausaldajale, kes omakorda loovutas nõude 01.07.2015 (loovutusteatis) Tamme Inkasso OÜ-le (hageja) ja edastas ka vastava teate M.S. elukoha aadressile. Pärimisregistri andmetel on M.S. üheks pärijaks kostja. Seetõttu vastutab kostja hageja ees kui solidaarvõlgnik. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude summas 687,25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 687,25 euro ja intressi summas 50,47 euro tasumist. 12.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.

13. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse riigilõivu 200 euro ja õigusabikulude 150 euro hüvitamiseks.

§ 174

lg-st 1 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3