Obsah (6)

§ 10§ 264§ 23§ 18§ 15§ 68

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-503 Määruse kuupäev 11. märts 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus väljasaadetava Alexey Vronchenko

) § 23 lõike 1 alusel.

1. Taotluse kohaselt vabastati A. Vronchenko 11.03.2016 Tartu Vanglast. Samal päeval kell 10.05 pidasid PPA ametnikud A. Vronchenko kinni, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. A. Vronchenko on sündinud Venemaal 02.01.1976, ent ta elab alates aastast 1979 Eestis. Samas on ta Vene Föderatsiooni kodanik. Ta tunnistati Harju Maakohtu 27.02.2009 kohtuotsusega asjas nr 1-08-7281 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p 1 ja 6 ning § 121 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat ja kolm kuud. Tal oli tähtajaline elamisluba, mis kehtis kuni 20.01.
2. PPA 25.01.2012 otsusega keelduti talle tähtajalise elamisloa andmisest. 21.12.2012 kehtestas Siseministeerium A. Vronchenkole sissesõidukeelu kümneks aastaks, mis hakkas kehtima pärast vanglast vabanemist.04.07.2013 ja 08.02.2016 otsustega jäeti ka hilisemad A. Vronchenko tähtajalise elamisloa taotlused rahuldamata.
3. A. Vronchenko peeti 11.03.2016 kell 10.05 kuni 48 tunniks kinni. Samal päeval võeti isik ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr
4. Tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuna tema Vene Föderatsiooni pass kehtis kuni 11.12.2007 ning vanglas viibides keeldus ta uut passi taotlemast.
5. A. Vronchenko vabanes Tartu Vanglast seoses karistuse ärakandmisega. Vabanemisel puudub tal seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Seega viibib isik Eestis seadusliku aluseta ja isikul puudub kehtiv reisidokument väljasaatmiseks kodakondsusjärgsesse riiki.
6. PPA on seisukohal, et A. Vronchenko kriminaalne käitumine kujutab endast ohtu avalikule korrale ja rahvatervisele. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 otsuses nr 3-3-1-14-03 asunud seisukohale, et isiku teatav käitumine minevikus võib anda piisava aluse põhjendatud arvamuseks, et isik jääb ka tulevikus ohtlikuks. Riigikohus on 11.12.2006 otsuses nr 3-1-1-10306 märkinud, et kuritegude jätkuva toimepanemise oht on suur eeskätt nn sõltuvuskuritegude puhul, milleks on ka seksuaalkuriteod.
7. A. Vronchenko on endisest abikaasast lahutatud ning pärast 10.02.2009 ei ole tal endise abikaasa ega pojaga kontakti olnud. Samuti puuduvad tal suhted tema
8. aastal lapsendanud kasuvanematega. Seega puudub isikul vanglast vabanedes lähisuhtevõrgustik Eestis. Arvestades A. Vronchenko vanust ja emakeelt ei teki tal ületamatuid raskusi kodakondsusjärgse riigi ühiskonda integreerumisel. 7.

§ 10lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine oleks asjas ebatõhus.

A. Vronchenkot on karistatud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Oma õigusvastase käitumisega on ta üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ja põhiseaduslike väärtuste vastu. Seega võib teda pidada avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve ohustavaks isikuks. Samuti on teda vanglas viibides karistatud 11 korral distsiplinaarkorras. Isikuvastaseid kuritegusid sooritas A. Vronchenko 9 episoodis. 8. A. Vronchenko ei täida ka kaasaaitamiskohustust, kuna ta on keeldunud endale vormistamast isikut tõendavat dokumenti. Tema vastuväidetest PPA-le on näha, et A. Vronchenko mingil juhul ei soovi elama asuda Venemaale. Väljasaatmise menetluse eesmärgiks on tagada, et A. Vronchenko Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Esineb isiku põgenemise oht, mis väljendub selles, et A. Vronchenko korduvalt mõista andnud, et ta ei soovi elama asuda Vene Föderatsiooni. Vabaduses viibides on isik motiveeritud suunduma mõnda teise Euroopa Liidu riiki, et vältida enda väljasaatmist Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ehk isik võib põgeneda väljasaatmise täideviimise eest. 9.

§ 264

lg 1 p 3 paneb väljasaadetavale kohustuse aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Vanglas viibides keeldus A. Vronchenko vormistamast endale tagasipöördumistunnistust Vene Föderatsiooni välja saatmiseks ja on püüdnud teha kõik selleks, et takistada oma väljasaatmist. Sellest järeldub, et isik ei pruugi ilmuda PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, kuna püüab igal võimalikul viisil vältida enda väljasaatmist.

1. 11.03.2016 kohtuistungil esitas A. Vronchenko taotluse menetluse peatamiseks seoses tema lapse emaga Prokuratuurile esitatud kuriteoteatega. Kohus jättis istungil taotluse protokollilise määrusega rahuldamata. Samuti taotles ta ajutise elamisloa väljastamist. Kohus selgitas isikule, et niisugust pädevust kohtul ei ole. Isik selgitas, et passi polnud võimalik taotleda enne vanglast vabanemist. Sooviks taotleda kohaliku omavalitsuse käest sotsiaalkorterit.
2. PPA teatas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele halduspraktika kohta, et praegu on üks väljasaatmismenetlus Venemaale pooleli, mis on kestnud kaks kuud. Kohtu seisukoht
3. Vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lõikele 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna A. Vronchenkol puudub nii 2 Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa, siis puudub tal ka Eestis viibimiseks õiguslik alus.
4. Kohus, olles kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, asub seisukohale, et PPA taotlus isiku paigutamiseks

§ 23

lõike 1 alusel PPA kinnipidamiskeskusesse tuleb rahuldada.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Toimiku materjalidest nähtuvalt peeti A. Vronchenko kinni 11.03.2016 ning samal päeval on tema suhtes tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis on koheselt sundtäidetav. Seega on ta väljasaadetav. 14.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 11 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lõikes 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

15.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

1. PPA on keeldunud A. Vronchenkole tähtajalise elamisloa andmisest, viimati 08.02.2016 otsusega nr 15.3-3/37-
2. 11.03.2016 on talle tehtud lahkumisettekirjutus nr
3. Tegemist on kehtivate haldusaktidega. Kuigi isik väitis istungil, et ta on elamisloa andmisest keeldumise otsuse halduskohtus vaidlustanud, ei nähtu see kohtute infosüsteemist. Samuti ei muudaks selle vaidlustamine isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist veel võimatuks. VMS § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus, mis eeltoodud isikul puudub. PPA taotluse kohaselt ei ole isikut võimalik kohe välja saata, kuna tal puuduvad kehtivad reisidokumendid. Kohtule esitatud A. Vronchenko Vene Föderatsiooni passi koopiast nähtuvalt lõppes selle kehtivusaeg 11.12.
4. Seega esineb

§ 15lg 2 punktis 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Seejuures ei ole nimetatud sätte kohaldamisel oluline, mis põhjusel dokumendid puuduvad. 17. Samuti möönab kohus, et esineb ka

§ 15lg 2 punktis 2 sätestatud alus, kuna A.

Vronchenko ei ole astunud samme reisidokumentide hankimiseks Vene Föderatsiooni saatkonnast. Asjas esineb ka

§ 15

lg 2 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus ehk välismaalase põgenemise oht, kuna

§ 68

p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas siis, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Käesoleval juhul on A. Vronchenkot karistatud Harju Maakohtu 27.02.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7281 tahtlike kuritegude toimepanemise eest vangistusega kaheksa aastat ja kolm kuud ning ta vabanes vanglast 11.03.2016 ehk vahetult enne kinnipidamist PPA poolt. Seetõttu ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks võtta seisukohta, kas isiku soovimatusest enda väljasaatmisele kaasa aidata saab järeldada ka

§ 68punktis 6 sätestatud välismaalase põgenemise ohu eeldust.

3 18. Seega esinevad asjas

§ 15lõikes 2 märgitud asjaolud.

Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks annab see aga aluse ainult siis, kui samaaegselt ei ole

-s sätestatud järelevalvemeetmeid võimalik tõhusalt kohaldada.

§ 10

lõike 2 kohaselt saab järelevalvemeetmetena kohaldada elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, ilmumist PPA ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, PPA teavitamist oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest, PPA teavitamist perekonnaseisu muutumisest, välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi PPA-le või Kaitsepolitseiametile hoiule andmist. 19. Kohus nendib, et kui isikul ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti ega elukohta Eestis, on

§ 10

lõikes 2 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine küsitav, kuna PPA ei saa niisugusel juhul isikut kohustada elama kindlaksmääratud kohas, elukohast eemalviibimisest teavitama ega reisidokumenti hoiule võtta. Isiku soovi taotleda sotsiaalkorterit ei saa siinkohal arvestada, kuna praegusel hetkel tal niisugune korter puudub ning kohtule ei ole ka ette teada, kas kohalik omavalitsus seda talle võimaldaks. Isiku põgenemise oht aga viitab sellele, et ta ei pruugi ilmuda PPA-sse registreerimisele. Seetõttu ei ole kohus veendunud järelevalvemeetmete kohaldamise tõhususes, kuna nende kohaldamine eeldaks isikult vabatahtlikku ning pikaajalist talle ebamugavate reeglitele allumist. Lisaks raskele isikuvastasele kuriteole on A. Vronchenkot aga karistatud ka vanglas 11 korral distsiplinaarkorras, mis seab kahtluse alla tema soovi reeglitele vabatahtlikult alluda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus väljasaatmise tagamiseks isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ka proportsionaalseks meetmeks.

1. Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vahel on sõlmitud tagasivõtuleping. Sellest lähtudes ei ole kohtul käesoleval ajal alust pidada väljasaatmist perspektiivituks pärast seda, kui isikule vormistatakse reisidokument. Praeguses olukorras ei ole võimalik esialgseks kinnipidamiseks luba andes ka PPA praktikale tuginedes väita, et väljasaatmine oleks tegelikkuses võimatu. Küll aga saab kohus seda täiendavalt hinnata siis, kui peaks ilmnema vajadus A. Vronchenko kinnipidamise pikendamiseks.
2. Seetõttu on põhjendatud isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ning kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa A. Vronchenko kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks alates 11.03.2016 kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 4