TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-408 Määruse kuupäev 28. märts 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebus Viru Vangla 16. veebruari 2016. a vastusega nr 610/

) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kohtu arvates nähtub kaebusest, et vangla tegevuseks, mille õigusvastasuse kindlakstegemist ja millega tekitatud kahju hüvitamist kaebaja nõuab, on
2. veebruari
3. a vastuse nr 6-10/4741-2 ja kaebaja
4. veebruari
5. a vaidele ja kahjunõudele esitatud vastuse väljaandmine. Kohtu hinnangul ei ilmne kaebusest vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks muud eesmärki kui see, et saavutada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega tekitatud kahju hüvitamine. Kuna kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud kahju hüvitamine 3-16-408 ning kahjunõude lahendamine eeldab ka kahju tekitanud tegevuse õiguspärasuse hindamist, puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seetõttu loeb kohus tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega. Lisaks eeltoodule nõudis kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat mitte rikkuma tema õigusi ja vabadusi. Teisisõnu soovib kaebaja, et kohus keelaks vanglal kaebaja õiguste ja vabaduste rikkumise. Seetõttu mõistab kohus seda keelamisnõudena. Esmalt käsitleb kohus kaebuse seda osa, milles kaebaja vaidlustas Viru Vangla
6. veebruari
7. a vastuse nr 6-10/4741-
9. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja
10. veebruaril 2016 koostanud venekeelse taotluse (tl 10 pöördel), mis on Viru Vanglas registreeritud
11. veebruaril 2016 numbriga 6-10/4741-1 ja millele on Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja teinud
12. veebruaril 2016 käsikirjalise märkuse „võõrkeelne pöördumine“. Kaebaja sõnul palus ta taotluses, et meditsiiniõde tuleks tema juurde tema halva terviseseisundi tõttu. Viru Vangla meditsiiniosakonna juhataja tagastas
13. veebruari
14. a vastusega nr 6-10/4741-2 (tl 10) kaebaja pöördumise. Vastuses selgitati, et kaebaja pöördumine on puudustega ja seda ei saa menetleda. Puuduseks pidas meditsiiniosakonna juhataja seda, et pöördumine oli esitatud võõrkeeles. Vastuses osutati, et haldusmenetluse läbiviimise keeleks on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 20 lg-le 1 eesti keel ning Viru Vangla kui riigiasutuse asjaajamiskeeleks on vastavalt keeleseaduse § 10 lg-le 1 eesti keel. Meditsiiniosakonna juhataja märkis, et kui kaebaja soovib oma pöördumisele vastust, tuleb tal esitada pöördumise tõlge eesti keelde. Eeltoodust nähtub, et kaebaja esitas Viru Vangla meditsiiniosakonnale kirjaliku taotluse meditsiiniõega kohtumiseks eesmärgiga saada abi oma halva terviseseisundiga seonduvalt. Seega avaldas kaebaja soovi, et talle osutataks tervishoiuteenust. Viru Vangla
15. veebruari
16. a vastuses nr 6-10/4741-2 ei ole puudutatud kaebajale tervishoiuteenuse osutamise küsimust, vaid on keeldutud kaebaja pöördumise sisulisest analüüsist põhjusel, et see oli venekeelne. Kohus on seisukohal, et tegemist on vaidlusega tervishoiuteenuse osutamise üle. Kui kinnipeetav pöördub vangla meditsiinipersonali poole sooviga tervishoiuteenuse osutamiseks, tekib kinnipeetava ja vangla vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt nt Riigikohtu erikogu
17. aprilli
18. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11 koos sealsete viidetega teistele kohtulahenditele). Eraõigusliku lepingulise suhte tekkimist ei lükka praegusel juhul ümber asjaolu, et meditsiiniosakonna juhataja on oma vastuses viidanud haldusmenetlusele ja Viru Vangla kui riigiasutuse asjaajamise korrale. Eraõiguslikest suhetest võrsunud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus toimuvas tsiviilkohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi
19. detsembri
20. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9). Kuna tegemist ei ole avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses (

§ 4

lg 1).

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas Viru Vangla

1. veebruari
2. a vastuse nr 6-10/4741-
3. Järgmisena käsitleb kohus kaebuse seda osa, milles kaebaja vaidlustas tema
4. veebruaril 2016 esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse kohta koostatud Viru Vangla vastuse.
5. Kaebaja esitas
6. veebruaril 2016 Viru Vanglale eestikeelse vaide blanketi, mis oli täidetud vene keeles (tl 12 pöördel). Kaebaja pöördumine registreeriti numbriga 6-16/35-
7. 4.
8. 2 3-16-408 Viru Vangla tagastas pöördumise
9. märtsi
10. a vastusega nr 6-16/35-2 (tl 11). Kaebaja nõuab selle vastusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja esitas kaebuse kohtule
11. veebruaril 2016 ehk enne vangla
12. märtsi
13. a vastuse koostamist. See tähendab, et kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud vangla väidetavalt kaebaja õigusi rikkuvat ja kahju tekitanud vastust koostanud. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi
14. novembri
15. a otsus asjas nr 3-3-165-11, p 15 ja
16. märtsi
17. a otsus asjas nr 3-3-1-96-13, p 15). Kuna kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal alust väita, et tema
18. veebruari
19. a pöördumise kohta koostatav vastus rikub tema õigusi, puudus kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse ilmselge puudumise korral võib kohus kaebuse tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

Kui arvestada seda, et kohtumenetluse ajal on vangla kaebaja

1. veebruari
2. a pöördumisele esitanud vastuse, ning jaatada menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt kaebaja kaebeõigust, kuuluks kaebus hüvitamisnõude osas ikkagi tagastamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus palus Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on vanglale esitanud taotluse kaebaja
3. veebruari
4. a pöördumisele esitatud vastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vangla teatas
5. märtsi
6. a vastuses, et kaebaja ei ole sellist kahjunõuet esitanud. Isegi kui kaebaja esitas kahjunõude vanglale pärast
7. märtsi 2016, tuleb arvestada sellega, et vanglal on kahjunõudele vastamiseks aega kaks kuud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Seega ei ole kaebaja läbinud VangS § 11 lg 8 järgi kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu kuulub tema kaebus hüvitamisnõude osas

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Viru Vangla tõlgendas kaebaja

1. veebruari
2. a venekeelset pöördumist kahju hüvitamise taotlusena ja tagastas selle
3. märtsi
4. a vastusega, sest kaebajal oli piisavalt raha kahjunõude tõlkimise eest tasumiseks, kuid kaebaja keeldus sellest. Kohus saab kaebusest aru nii, et kaebaja soovib, et kohus keelaks Viru Vanglal edaspidi kaebaja õigusi ja vabadusi rikkuda sellega, et vangla tagastab kaebaja venekeelseid kahjunõudeid.

45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. .

1. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt tuleb vanglal võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused saata enne nende menetlusse võtmist tõlkijale. VSKE § 49 1 lg 2 sätestab: „Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist.“ VSKE § 49 1 lg 3 sätestab: „Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.“ Vangla esitas kohtule koopia kaebaja
2. veebruari
3. a kahjunõude juurde kuuluvast taotlusest võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 12). Taotluse blanketil on selgitatud tõlketeenuse hinnakirja ja tasu arvestamise korda. Kohtul puudub alus arvata, et kaebajale ei ole hinnakirja ja tasu arvestamise korda tutvustatud. Kaebaja isikukonto 3 3-16-408 väljavõttest (tl 13) nähtuvalt oli tema konto jääk
4. veebruari
5. a seisuga 92,63 eurot. Sellest oleks piisanud üheleheküljelise dokumendi tõlkimiseks. Kuna tõlkimise taotlusest nähtuvalt keeldus kaebaja tõlkimise eest tasumisest, tuli vanglal keelduda tema võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmisest. Vangla on
6. märtsi
7. a kirjas põhjendanud kaebaja dokumendi tagastamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas Viru Vangla kaebaja võõrkeelse kahjunõude õiguspäraselt. Eelneva valguses puudub kohtul põhjus arvata, et vangla võiks edaspidi kaebaja võõrkeelseid kahjunõudeid õigusvastaselt tagastada. Kui tulevikus siiski esineb olukord, kus vangla on kaebaja hinnangul tema kahjunõude õigusvastaselt tagastanud, on kaebajal õigus esitada kahjunõue halduskohtule. Järelikult on kaebajal sellisel juhul olemas tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus keelamisnõude esitamiseks, tuleb tema kaebus keelamisnõude osas

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus tervikuna tagastada.
2. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4